← Eesti

2-16-115541/18

Tsiviilasi nr 2-16-115541 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Ulvi Loonurm, Kaupo Paal, Imbi Sidok-Toomsalu Otsuse tegemise aeg ja koht 31.05.2017.a, Tallinn T

) § 657 lg 2 kohaselt tagaseljaotsuse ka osalisel tühistamisel saata asi täies ulatuses uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. 7. Ringkonnakohus selgitab, et kontrollib apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsuse peale esitas apellatsioonkaebuse üksnes hageja viivisenõude rahuldamata jätmise osas. Seega kontrollib ringkonnakohus üksnes seda, kas maakohus jättis õigesti viivisenõude osaliselt rahuldamata või tuleks hageja viivisenõue rahuldada suuremas ulatuses, kui seda tegi maakohus. Hagiavalduses palus hageja mõista kostjalt välja lisaks põhivõlgnevusele ka sissenõutavaks muutunud viivis 204,41 eurot hagi esitamise seisuga (26.10.2016.a) ning edasiulatuv viivis 0,156% päevas põhivõlalt kuni selle täitmiseni. Maakohus rahuldas viivisenõude üksnes osaliselt, leides et poolte vahel lepingus kokkulepitud viivisemäär on ebamõistlik tüüptingimus ning seega tühine. Maakohus viitas Riigikohtu lahendile asjas nr 3-2-1-25-16, kus leiti, et tühine on selline viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et nimetatud asjas ei olnud lepinguga ettenähtud intressimäära ning seadusjärgne viivisemäär oli VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandus kaheksa protsenti aastas. Käesoleval juhul aga on lepingus ette nähtud kõrgem intressimäär, kui VÕS § 113 lg 1 lauses 2 sätestatud viivisemäär ning seega on sama lõike lause 3 kohaselt käesoleval juhul seaduse kohaselt viivisemäär lepinguga ettenähtud intressimäär. Erinormina sätestab tarbijakrediidilepingu puhul VÕS § 415 lg 1, et tarbijalt ei või võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lõikes 1 sätestatud viivise määrast kõrgemat viivist. VÕS § 415 lg 1 viitab VÕS § 3

(4)Tsiviilasi nr 2-16-115541 113 lg-le 1 tervikuna, sh ka kolmandale lausele (RKTKo 3-2-1-120-08, p 12). Käesoleval juhul ei ole ka krediidi kulukuse määra suuruse tõttu tarbijakrediidileping tühine, kuivõrd krediidi andmise ajal oli Eesti Panga viimati avaldatud (31.05.2015.a) viimase kuue kuu keskmine krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määr 26,57% ning lepingust kokkulepitud krediidikulukuse määr aastas oli 73,12%. Seega ei ole kokkulepitud viivisemäär ebamõistlik tüüptingimus ning sellest saab lähtuda viivisenõude arvutamisel. Eeltoodust tulenevalt on maakohus kohaldanud materiaalõiguse norme ebaõigesti. 8. Lisaks märgib ringkonnakohus, et maakohus on oluliselt rikkunud ka põhjendamiskohustust, jättes tuvastamata asja lahendamiseks olulised asjaolud (

§ 442lg 8).

Tagaseljaotsuse puhul võib kohus hagi rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses (

§ 407lg 1).

Viivise väljamõistmiseks ei piisa üksnes viivise lõppsumma märkimisest põhjendustesse, vaid otsuses tuleb põhjendustes tuua kogu viivisearvestus, kus on muuhulgas tuvastatud iga võlgnetava osamakse suurus ning viivituses oldud päevade arv. Samuti on viivise arvestuse jaoks vaja tuvastada tagasimakstud summad ning nende arvelt nõuete katmine (sh mis ulatuses on põhjendatud tagasimaksete arvestamine sissenõudmisega seotud kulude katteks, vt VÕS § 1132 ja § 415 lg 2) ning mis kuupäevast ja kas saab lugeda lepingu üles öelduks. 9. Menetluskulude jaotus kuulub otsustamisele vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele (

§ 173lg 3 viimane lause).

Seega menetluskulud jaotab ja määrab kindlaks maakohus asja uuel läbivaatamisel. Ulvi Loonurm (allkirjastatud digitaalselt) Kaupo Paal (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Sidok-Toomsalu (allkirjastatud digitaalselt) 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.