← Eesti

2-14-59392/68

Obsah (7)§ 652§ 654§ 171§ 173§ 174§ 190§ 179

KOHTUOTSUS E E S TI V A B A R I I G I NI M E L Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Otsuse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 26. mai 2017, Ta

) § 657 lg 1 p 2¹ alusel jätta lõppjärelduses muutmata, aga vajalik on täiendada maakohtu põhjendusi. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda. 8. Juhindudes

§ 652

lg 1 p-st 1 võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud niivõrd, kuivõrd puuduvad kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks. Maakohus tuvastas õigesti käenduslepingu sõlmimise ja kostja vastutuse piirsumma asjaolud. Neid ei ole apellatsioonkaebusega vaidlustatud ja ringkonnakohus saab samadest asjaoludest lähtuda.

  1. Kaebuse esimene väide käsitleb küsimust, kas põhivõlgnikul oli töövõtja ees rahaline kohustus ja kas vastav nõue on muutunud sissenõutavaks. Käendatud kohustus ja selle sissenõutavus tuleb esile tuua ja vaidluse korral tõendada hagejal. Kui hageja on vastavad asjaolud esile toonud ja tõendid esitanud, siis on kostjal võimalik põhjendada ja tõendada, miks ta ei pea põhivõlgniku algset kohustust täitma, sh kas põhivõlgnik või keegi teine on kohustuse juba varem täitnud. 9.
  2. Hageja tugineb sellele, et käendatud kohustus ja selle sissenõutavaks muutumise aeg nähtuvad selgelt käenduslepingust. Lisaks on hageja toonud esile, et kostja oli käenduslepingu sõlmimise ajal põhivõlgniku juhatuse liige. Nende asjaolude üle ei ole pooltel vaidlust. 9.
  3. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb käenduslepingu p 1.1 tõlgendada deklaratiivse võlatunnistusena põhivõlgniku kohustuse kohta. Kuna lepingu allkirjastas põhivõlgniku juhatuse liige, siis saaks hageja ka põhivõlgniku suhtes tugineda sellele, et võlga summas 54 324,90 eurot on kinnitatud ja see tuli põhivõlgnikul tasuda hiljemalt
  4. juulil
  5. Pole mõistlikku põhjust, miks ei saa hageja samavõrd edukalt tugineda neile asjaoludele kostja kui käendaja suhtes. 3

(5)9.
  1. Võlatunnistuse tagajärjeks on tõendamiskoormuse muutmine poolte kokkuleppel, st võlausaldajal ei ole vaja tunnustatud võla sissenõudmiseks esitada muid tõendeid peale võlatunnistuse. Deklaratiivse võlatunnistuse puhul tähendab tõendamiskoormuse ümberpööramine seda, et võlgnik võib kohustusest vabanemiseks ja hagi rahuldamata jätmiseks tõendada, et tal ei ole võlatunnistusega tunnistatud võlga (vt Riigikohtu
  2. veebruari 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-149-11, p 21, ja selles viidatud
  3. aprilli 2006 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-06, p 15; samuti aga hiljutisest praktikast nt
  4. märtsi 2017 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-103-16, p 20 teine lõik). Maakohus on õigesti sedastanud, et kostja ei ole oma tõendamiskoormust täitnud, st ei tõendanud, et käenduslepingu p-s 1.1 nähtuvat võlga ei ole. 9.
  5. Eelneva põhjal saab ringkonnakohus tuvastada, et põhivõlgnikul oli töövõtja ees kohustus tasuda 54 324,90 eurot, mis tuli maksta hiljemalt
  6. juulil
  7. Alates
  8. juulist 2012 võis töövõtja nõuda selle kohustuse täitmist ka kostjalt kui käendajalt. Vaidlustamata asjaoludel loovutas töövõtja oma nõude
  9. oktoobril 2012 hagejale. Vastavalt VÕS § 164 lg-le 2 astub nõude loovutamisega uus võlausaldaja senise asemele, st hageja saab panna maksma käenduslepingust tuleneva nõude kostja vastu. 9.
  10. Maakohus on õigesti põhjendanud, et põhivõlgniku kohustuse täitmist saab nõuda kostjalt, selles osas nõustub ringkonnakohus maakohtu põhjendustega ja juhindudes

§ 654lg-st 6 ei korda neid.

Kaebuse esimene väide ei ole edukas. 10. Kaebuse teine väide on aegumise vastuväide, mida kostja ei esitanud maakohtus, aga mille võib erandina

§ 652lg-test 3 ja 4 esitada esimest korda apellatsioonimenetluses.

10.

  1. Käenduslepingu p 2.1.1 järgi muutus nõue kostja kui käendaja vastu sissenõutavaks
  2. juulil
  3. Lepingu p 1.1 järgi (järgides eelmises p-s 9 kirjeldatud käsitlust) sai põhivõlgniku suhtes kasutada kohustuse rikkumisel rajanevaid õiguskaitsevahendeid samast kuupäevast. Poolte esile toodud asjaoludel on tegemist lepingust tuleneva nõudega ja sellele tugineb kostja ka oma kaebuses. 10.
  4. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 146 lg 1 järgi on tehingust tuleneva nõude aegumistähtaeg kolm aastat. TsÜS § 147 lg 1 esimene lause sätestab, et aegumistähtaeg algab nõude sissenõutavaks muutumisega, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. TsÜS § 147 lg 2 kohaselt muutub nõue sissenõutavaks alates ajahetkest, mil õigustatud isikul on õigus nõuda nõudele vastava kohustuse täitmist. Kui jätta kõrvale arutelu selle üle, kas põhivõlgniku algne kohustus oli tasu maksmise kohustus TsÜS § 147 lg 3 tähenduses, siis oleks nõue kostja kui käendaja vastu aegunud kõige varasemalt
  5. juuli 2015 möödumisega (tähtaja arvutamise kohta vt Riigikohtu
  6. aprilli 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-162-13, p 33 teine lõik). 10.
  7. Vastavalt TsÜS § 160 lg-le 1 peatub aegumine õigustatud isiku poolt hagi esitamisega nõude rahuldamiseks või tunnustamiseks. Pooled ei vaidle selle üle, et hagetav nõue oli enne hagi esitamist hagejale kehtivalt loovutatud. Seega oli hageja õigustatud hagi esitama ja hagi esitamine peatas kostja vastus suunatud nõude aegumistähtaja kulgemise. Hagi esitati
  8. oktoobril 2014, mistõttu ei ole kostja kui käendaja vastu suunatud nõue aegunud. 10.
  9. Siinjuures ei oma tähtsust, kas põhivõlgniku vastu nõude esitamata jätmise tõttu on tema vastu suunatud nõue käesoleva menetluse ajal aegunud. Kaebuse teine väide ei ole edukas.
  10. Kaebus jääb tervikuna rahuldamata ja ringkonnakohtu menetluskulud kannab

§ 171lg 1 alusel kostja.

Juhindudes

§ 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus otsuse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude jaotuse. 12. Maakohus määras seni kantud menetluskulud kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda

§ 174lg 3 kohaselt ka ringkonnakohus.

Tulenevalt menetluskulude jaotuse otsustusest eelmises p-s 11, tuleb seda teha hageja taotluse ja menetluskulude nimekirja põhjal. 4

(5)Hageja menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajal aega kulunud apellatsioonkaebuse ja maakohtu otsuse analüüsile 1,5 t ja vastuse koostamisele 1,2 t. Arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, on tegemist põhjendatud ja vajalike õigusabikuludega. Hageja esindajaks on vandeadvokaat, kelle tunnitasu 120 eurot (käibemaksuta) tuleb vastava kvalifikatsiooni puhul hinnata tavapäraseks. Hageja taotlus on tervikuna põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Seega tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista õigusabikulude hüvitamiseks 388,80 eurot ( = 2,7 × 120 + 20%). Hageja on kinnitanud, et ta ei saa tagasi õigusabitasult makstud käibemaksu. Viivise väljamõistmist hageja ei taotle.
  1. Lõpuks tuleb lahendada küsimus apellatsioonkaebuselt tasuda tulnud riigilõivu seni veel maksmata summa kostjalt väljamõistmise kohta. 13.
  2. Ringkonnakohus rahuldas
  3. veebruari 2017 määrusega kostja menetlusabi taotluse ja võimaldas tasuda apellatsioonkaebuse esitamise eest riigilõivu 1 000 eurot osamaksetena 6 kuu jooksul. Otsuse tegemise aja seisuga on kostja tasunud riigilõivu 502 eurot ( = 170 + 2 × 166). Kuivõrd kaebus jääb rahuldamata, tuleb kostjalt Eesti Vabariigi kasuks välja mõista seni tasumata riigilõiv 498 eurot (= 1000 – 502). 13.2.

§ 190

lg 2 sätestab, et menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, kannab oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on kulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi kulude tasumiseks.

§ 190

lg 5 sätestab, et kui kostja sai menetlusabi menetluskulude kandmisel, mõistetakse temalt hagi rahuldamise korral menetluskulud riigituludesse täies ulatuses välja.

§ 179

lg 1 sätestab, et menetluskulud, mis tuleb tasuda riigile ja mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, mh tasumata või vähem tasutud riigilõiv või riigi kasuks välja mõistetud menetlusabikulud, mõistab asja lahendav kohus kohustatud isikult välja asjas tehtavas lahendis või eraldi määrusega. 13.3.

ei näe otsesõnu ette, et menetluse kestel tehtud menetlusabi määrus kaotaks oma kehtivuse otsuse tegemisel, sh et menetlusabi korras määratud osamakseid ei tuleks edasi tasuda. Ringkonnakohus tõlgendab ja kohaldab

§ 190

lg 4 analoogia korras viisil, et menetlust lõpetava lahendi tegemisel tuleb apellatsioonkaebuse esitamisel tasumisele kuulunud ja veel tasumata riigilõiv mõista välja konkreetse summana riigi kasuks. 13.4. Kohtulahendi kohaselt raha riigituludesse tasumiseks kohustatud isik peab lahendi

§ 179

lg 5 järgi täitma jõustumisest alates 15 päeva jooksul, välja arvatud juhul, kui lahend kuulub viivitamatule täitmisele või kui lahend näeb ette teistsuguse tähtaja. Ringkonnakohus ei pea vajalikuks teistsuguse tähtaja määramist. 13.5.

§ 179

lg 9 sätestab, et kohtulahendi alusel riigi kasuks välja mõistetud menetluskulude maksmise nõude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, tasumisega viivitamise korral tuleb tasuda menetluskulude tasumiseks kohustava lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras. 13.6.

§ 179

lg 4 näeb mh ette, et riigi kasuks menetluskulude, mis ei ole tekkinud riigi osalemisest kohtus menetlusosalisena, väljamõistmise lahendi ärakirja saadab kohus pärast lahendi jõustumist viivitamata rahandusministri käskkirjaga määratud asutusele. Viidatud asutus võib lahendi

§ 179

lg 6 alusel sundtäitmisele saata, kui kohustatud isik ei ole lahendit täitnud jõustumisest alates 15 päeva jooksul. Rahandusministri

  1. oktoobri 2015 käskkirjaga nr 170 kinnitatud põhimääruse § 9 p-ga 4 on vastavaks asutuseks määratud Riigi Tugiteenuste Keskus, kelle ja Justiitsministeeriumi vahel
  2. veebruaril 2013 sõlmitud tugiteenuste osutamise kokkuleppe nr 1/13-7 kohaselt ei ole vaja lahendit eraldi saata, vaid kohus teeb selle viidatud asutusele kättesaadavaks Kohtute Infosüsteemi vahendusel. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.