KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Mati Maksing, Ele Liiv Määruse tegemise aeg ja koht 07.04.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-120050 Tsiviilasi Maksekäsu kiir

) § 187 lg-le 6 juhul, kui määruskaebuse esitaja taotleb menetlusabi, peab ta seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Asjaolud ja menetluse käik

1. Suomen Luottovalvonta OY (avaldaja) esitas 07.09.2016 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse KV (võlgnik) vastu põhivõla 467,50 euro, intressi 42,48 euro, viivise 391,47 euro, edasiulatuva viivise 0,08 % päevas ja võla sissenõudmiskulude 33,55 euro saamiseks. Esitatud avalduse kohaselt omandas võlgnik OÜ-ga Kaupmehe Järelmaks sõlmitud järelmaksulepingu alusel sülearvuti. Võlgnik on jätnud täitmata oma lepingust tulenevad kohustused. Kaupmehe Järelmaks OÜ on loovutanud oma nõuded avaldajale.
2. 16.09.2016 tegi kohus makseettepaneku ja toimetas selle võlgnikule isiklikult kätte 12.10.2016, välisriigis aadressil: xxxxxxxxxxxxxxx
3. 11.11.2016 kirjas teatas kohus, et

§ 79lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

Maksekäsu kiirmenetluse avalduses on märgitud võlgniku elukohaks Eesti Vabariik. Kohtu andmetel on võlgniku elukohaks xxxxxxxxxxxxxxxxxx, antud aadressilt on võlgnik dokumendid kätte saanud. Maksekäsu kiirmenetlus ei allu Eesti kohtule, kuna võlgniku elukoht ei ole Eestis. Kohus palus avaldajal teada anda, kas avaldaja ja võlgniku vahel on sõlmitud

§ 104lg 3 p-le 1 või p-le 2 vastav kohtualluvuse kokkulepe.

4. 11.11.2016 teatas avaldaja, et

§ 86

lg 1 kohaselt, kui isiku elukoht või asukoht on välisriigis, võib varalise nõudega hagi esitada tema vastu ka vara, mille suhtes nõue esitatakse, asukoha järgi või isiku muu vara asukoha järgi. Käesoleval juhul kuulub võlgnikule osalus äriühingus xxxxxxxxx OÜ (xxxxxxxx) ning seega allub avaldus Eesti kohtule. Kohtualluvuse kokkulepet avaldaja ei esitatud. Esimese astme kohtu määrus 5. Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi 10.01.2017 määrusega jäeti avaldaja maksekäsu kiirmenetluse avaldus

§ 423lg 1 p 13 alusel läbi vaatamata.

6.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus. Asi allub Eesti kohtule, kui Eesti kohus võib selle lahendada pädevuse ja kohtualluvuse sätete kohaselt või kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt (

§ 70

lg 2).

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut kohaldatakse kohtualluvuse määramisel Euroopa Liidu liikmesriikide kohtute vahel üksnes ulatuses, milles see ei ole reguleeritud Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrusega (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ja kohtuotsuste täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus uuesti sõnastatud). Brüssel I määruse uuesti sõnastatud art 6 lg 1 sätestab, et kui kostja alaline elukoht ei ole üheski liikmesriigis, tehakse liikmesriigikohtute pädevus kindlaks iga liikmesriigi oma õiguse kohaselt. 7.

§ 79

lg 1 kohaselt võib füüsilise isiku vastu hagi esitada tema elukoha järgi.

§ 89

lg 1 sätestab, et lepingust tuleneva hagi võib esitada ka vaidlusaluse lepingukohustuse täitmise koha järgi.

§ 89

lg-st 2 tulenevalt on lepingu täitmise kohaks vallasasja müügilepingu ning teenuse osutamise lepingu puhul vastavalt asja üleandmise koht või teenuse osutamise koht. Muul juhul on kohustuse täitmise koht võlgniku tegevuskoht, selle puudumisel elu- või asukoht. Käesolevas menetluses tuleneb võlgniku vastu esitatud nõue laenulepingust. Laenuleping on kasutusleping, mille täitmise koht on

§ 89lg-st 2 tulenevalt võlgniku elukoht.

Seega saab kohus käesolevas asjas esitatud avalduse nii

§ 79

lg-st 1 kui ka

§ 89lg-st 2 tulenevalt lahendada vaid juhul, kui võlgniku elukoht on Eestis. 8. Ts

ÜS § 14 lg 1 kohaselt on isiku elukoht koht, kus isik alaliselt või peamiselt elab. Alaline elukoht on koht, millega isik on isiklikult kõige enam seotud. Võlgnik on makseettepaneku kätte saanud aadressil xxxxxxxxxxxul. Eesti Rahvastikuregistri andmetel ei ole võlgnikul olnud kunagi elukohta Eesti Vabariigis. Lähtudes eeltoodust 2 ning TsÜS § 14 lg-st 1 ei ole võlgniku alaline elukoht Eestis ning asja ei saa menetleda Eesti kohtus. Määruskaebus

1. Avaldaja esitas 02.02.2017 määruskaebuse, millega palub Pärnu Maakohtu Maksekäsuosakonna kohtunikuabi 10.01.2017 määruse tühistamist ning maksekäsu kiirmenetluse avalduse saatmist Pärnu Maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Määruskaebusega seotud menetluskulud palub kaebaja jätta võlgniku kanda.
2. Kohus on jätnud kohaldamata määruskaebuse esitaja poolt viidatud

§-i 86. Võlgnikul on Eestis registreeritud äriühingus xxxxxxxx OÜ varana osalus, seega on

§ 86

lg 1 tähenduses see muu vara kui ka

§ 86lg 2 tähenduses Eesti Vabariigi avalikku registrisse kantud vara.

1. Seega allub asi Eesti kohtule, kuna kaebaja nõue on varaline nõue ja võlgnikul on osaühingu osana vara, mis asub Eesti Vabariigis ja on kantud Eesti Vabariigi avalikku registrisse. Menetluse edasine käik
2. Pärnu Maakohus jättis 03.04.2017 määrusega määruskaebuse rahuldamata ja saatis

§ 663lg 5 alusel läbivaatamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 13. Ringkonnakohus, tutvunud toimiku materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust kohtunikuabi määruse tühistamiseks. Kooskõlas

§-ga 659 ja § 657 lg 1 pga 1 jätab ringkonnakohus kohtunikuabi määruse muutmata, kuid täiendab määruse põhjendusi. Määruskaebus jääb rahuldamata.

1. Käesolevas asjas puudub vaidlus selle üle, et võlgnik on Eesti Vabariigi kodanik, kuid tema alaline elukoht (domitsiil) ei ole Eesti Vabariigis. Rahvastikuregistri andmetest nähtuvalt on võlgniku elukohaks xxxxxxxxxx. Samuti on võlgnik saanud makseettepanku kätte aadressil xxxxxxxxxxxxx (tl 12). Ka ei ole avaldaja toonud kohtu ette asjaolusid, millest võiks järeldada, et võlgniku alaline elukoht oleks Eesti Vabariigis.
2. Kohtunikuabi on iseenesest õigesti avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel viidanud

§ 79

lg-le ja

§ 89

lg-le 2, kuid on jätnud vastamata avaldaja seisukohale, mille järgi võib asjas kuuluda kohaldamisele

§ 86

lg 1 (määruskaebuses on avaldaja viidanud lisaks

§ 86lg-le 2).

16.

§ 70

lg 1 kohaselt määratakse rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi, millal võib asja menetleda Eesti kohtus.

§ 70

lg 4 p 1 järgi kohaldatakse

-s rahvusvahelise kohtualluvuse kohta sätestatut üksnes ulatuses, milles see ei ole sätestatud teisiti Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrusest. Kolleegiumi hinnangul tuleb avaldaja väitele vastamiseks seoses

§ 86

lg 1 ja 2 kohaldamisega ja kohtualluvuse kindlaksmääramiseks lähtuda Brüssel I (uuesti sõnastatud) määrusest. 17. Käesoleval juhul nähtub toimiku materjalidest, et maksekäsu kiirmenetluse avalduse kohaselt on avaldaja nõude aluseks Kaupmehe OÜ ja võlgniku vahel sõlmitud järelmaksuleping sülearvuti Dell ostmiseks. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 17 lg 1 p a kohaselt on tarbijalepinguks leping, mille isik on tarbijana sõlminud oma majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil, sh järelmaksuga kaupade müügileping. Tarbijaks saab Euroopa Kohtu praktika kohaselt olla üksnes füüsiline isik, kes sõlmib tehingu enda individuaalse tarbimisvajaduse rahuldamiseks (Francesco Benincasa v Dentalkit SrL, Kohtuasi C-269/95

§ 86

lg 1 võimaldab tõesti esitada varalise nõudega hagi isiku vara asukoha järgi ning

§ 86

lg 2 võimaldab esitada hagi registri asukoha järgi, milles vara on registreeritud. Kolleegiumi hinnangul tuleb praegusel juhul aga lähtuvalt

§ 70

lg 4 p-st 1 kohaldada Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse tarbijat kaitsvaid sätteid. Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 kohaselt võib teine lepingupool algatada menetluse tarbija vastu üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Seejuures on määruse preambulas selgitatud, et tarbijalepingute puhul tuleks nõrgemat poolt kaitsta soodsamate kohtualluvuse eeskirjadega kui üldised eeskirjad (p 18) ning tarbijalepingute puhul on pädeva kohtu kindlaksmääramise vabadus piiratud (p 19). Määruse artikkel 19 lisab, et tarbijat kaitsvast sättest võib kõrvale kalduda üksnes, kui pooled on sõlminud kohtualluvuse kokkuleppe. Sellise kokkuleppe olemasolu aga toimiku materjalidest ei nähtu. 19. Seega käesoleval juhul oleks

§ 86

lg-te 1 ja 2 kohaldamine vastuolus Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse põhimõtetega kaitsta tarbijat kui nõrgemat poolt. Tarbijaid kaitsvate sätete mõtteks on see, et tarbija saaks osaleda kohtumenetluses oma alalise elukoha riigis. Seega on kohtunikuabi jätnud õigesti avalduse läbi vaatamata, kuna rahvusvahelise kohtualluvuse sätete järgi ei ole Eesti kohus pädev asja lahendama. Võlgniku puhul on tegemist tarbijaga ning Brüssel I (uuesti sõnastatud) määruse art 18 lg 2 alusel tuleb sel juhul pöörduda hagiga võlgniku alalise elukoha riiki (Vene Föderatsioon). 20. Kaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäävad kaebuse esitaja kanda (

§ 171lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv