1-17-3994/12

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2017 Jõhvi kohtumaja Kohtuasja number 1-17-3994 Kohtunik Deniss Minzatov Kohtuistungi sekretär Piret Juuse Tõlk Marina Davõdovitš Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid S. K.i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Süüdimõistetu S. K. isikukood XXX viibib xxx Kaitsja Irina Žurina RESOLUTSIOON: Juhindudes KarS § 76, § 761 lg 1 p 2, KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta S. K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Rahuldada kaitsja Irina Žurina taotlus riigi õigusabi osutamise eest tasu määramiseks summas 72 eurot, sh tasu 60 eurot ja käibemaks 12 eurot. Välja mõista S. K.’ilt riigituludesse 72 eurot kaitsjatasu. S. K.’il tasuda menetluskulud 72 eurot 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele SEB pangas nr EE351010052031000004 SWEDBANK EE502200221014193355 NORDEA PANK EE401700017002872300 DANSKE BANK EE873300333499990003, märkides viitenumbri 99917700029854 ning selgitus „S. K. 1-17-3994 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. 1 ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava S. K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. S. K. tunnistati süüdi Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega KarS § 263 lg 1 p 2 ja § 274 lg 1 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel karistuseks mõisteti 1 aasta 6 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 21.01.2015 otsusega mõistetud karistuse võrra mõistes liitkaristuseks 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust. Karistuse kandmise algus 21.07.2014 ja lõpp 19.01.
2. Kinnipidamisasutuses S. K.i kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal on 11 distsiplinaarkaristust. Vabanemise korral S. K.il on võimalus osaleda xxx pakutavas 10-kuulises alkoholi-ja narkootikumide sõltuvusest taastumise programmis, kus samuti pakutakse majutusteenust. Enne vangistust kinnipeetav on pikemata aega elanud turvakeskuses, kus kiusas ja provotseeris teisi õpilasi, ropendas palju. Pärast seda suunati xxx, kus toetatakse probleemseid noori. Käesoleval ajal lõpetab 9nda klassi individuaalõppes. On motiveeritud omandama kutse abikoka erialal. Vangistuse ajal on töötanud ja töötab majandustöödel, töösse suhtub kohusetundega. 09.05.2017 määratud tööle xxx ametikohale. S. K. oli suitsetaja, on saanud nõustamist, väidab, et enam ei suitseta. 12.01.2017 toimus suitsetamise loobumise nõustamine. Alkoholi hakkas ta tarvitama 9.a. ja narkootikume 11.a. Igapäevaselt tarvitas kanepit, harvemini LSD-d ja amfetamiini. On andmeid, et ta on nuusutanud ka gaasi ja bensiini. Mõistab, millised on sõltuvusainete tarvitamise tagajärjed ja nende mõju. Vanglas on sõltuvus diagnoositud. 01.04.2016-05.05.2016 on läbinud sotsiaalprogrammi "xxx". Vabanemisel on andnud nõusoleku tegelema sõltuvusprobleemiga xxx. Vangla psühhiaater toetab võimalust osaleda sõltuvusprogrammis, mida pakub xxx 10.11.2014-05.03.2015 osales sotsiaalprogrammis "xx " 07.09.2016, 19.05.2017 ja 19.09.2016 toimusid vestlused psühholoogiga. 03.10.2016, 28.04.2016 ja 21.07.2016 on toimunud vestlused kriminaalhooldusametnikuga 22.09.16 -16.05.2017 osalenud programmis Uus suund seksuaalkurjategijatele. Vanglas olles alates 21.07.2014 on läbitud kõik taasühiskonnastavad sotsiaalprogrammid. Alates 15.05.2017 osaleb noortele suunatud motivatsioonisüsteemis, hea käitumise eest on välja teeninud erinevaid preemiaid Kriminaalkorras karistatud kahel korral. Viimased kuriteod vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ja avalikus kohas üldnõuete rikkumine (lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine). Varasem kuritegu kehaline väärkohtlemine ja vägistamine. Kuritegusid iseloomustab impulsiivne ja mõtlematu käitumine. Kriminaalhooldusametniku andmetel vabanemisel on S. K.il võimalus xxxpakutavas 10kuulises alkoholi-ja narkootikumide sõltuvusest taastumise programmis, kus samuti pakutakse koostöös Justiitsministeeriumiga majutusteenust koos nõustamisteenusega. Vastav kinnitus on xxx saadud. Antud teenus on vabatahtlik ning xxx ei saa garanteerida, et S. K. tõepoolest läheb ja läbib programmi, kui antud teenus ei ole kinnitatud kohtu määruses lisakohustusena. Kinni peetaval puudub vabanemisel kindel elukohta. xxx vältel teda majutatakse, kuid peale programmi lõppu ei ole isikul elukohta, kuhu naaseda. Ema S. K.a juurde ei saa ta elama minna, kuna kinnipeetava õde, K. K.a, on kannatanu. Samuti keeldus vanaema S. K.ile elukohta pakkumast. Telefonivestlusest xxx lastekaitse spetsialisti K. P.´ga selgus, et S. K. võib peale 10-kuulise xxx programmi läbimist esitada taotluse sotsiaalmajutusüksuses voodikoha saamiseks. S. K. on alates kolmandast eluaastast olnud psühholoogide ja psühhiaatrite vaateväljas. Ta on olnud kahel korral xxx (2011 ja 2012.a.) Temale on määratud raske puue ning erinevaid diagnoose, mis pärsivad normaalset käitumist ja tähelepanuvõimet. 2 Prokuröri kirjalikult esitatud seisukohana prokuratuur on S. K.i vangistusest ennetähtaegsele vabastamisele vastu. S. K. taotleb ennetähtaegset vabastamist. Selgitas, et soovib vabaneda ennetähtaega. xxx pakub talle majutust ja annab tööd. Praegu on see programm 10-kuuks, kuid seda võib pikendada. Seal saab ka õppida. Väga loodab, et teda vabastatakse, ei taha vanglas olla, ei meeldi vanglas. Hakkas ennast hästi üleval pidama, tahab muuta oma elu ja alustada uut elu. Kaitsja leidis, et S. K.il on läbitud kõik sotsiaalprogrammid. Ta on hõivatud tööga. Käib regulaarselt psühholoogi ja psühhiaatri juures. Ka psühholoog ja psühhiaater toetavad vabastamistxxx annab talle võimaluse osaleda 10-kuulises programmis. Perekond, eeskätt ema, toetavad teda. Soovib omandada eriala. Motiveeritud ennast muutma. Viimasel ajal ei ole tal mingeid rikkumisi. Kuriteo pani toime olles alaealine. Pool karistusest on ära kantud. Prokuröri arvamus tugineb sellele, et ei käitunud vanglas korralikult ja on emotsionaalselt ebastabiilne. On siiski asunud paranemise teele. Oli raske lapsepõlv. Palus rahuldada taotlus. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kinnipeetava ja tema kaitsja, leiab, et S. K. tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine käesoleval ajal ei ole põhjendatud. KarS § 76-1 lg 1 p 2 sätestab, et kohus võib vabastada katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest süüdlase, kes oli kuriteo toimepanemise ajal noorem kui kaheksateistaastane esimese astme tahtliku kuriteo korral, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. S. K. kannab Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega mõistetud karistust ning kaheksateistkümneaastaseks saab ta 25.02.
3. Seega süütegude toimepanemise ajal oli ta (ja praegu on ka) noorem kui kaheksateistkümneaastane. S. K. kannab Viru Maakohtu 25.04.2017 kohtuotsusega mõistetud liitkaristust - 5 aastat 5 kuud 29 päeva vangistust alates 21.07.2014 ja käesolevaks ajaks ta on ära kandnud poole mõistetud vangistusest ning vastavalt KarS § 76-1 lg 1 p 2 võib teda tingimisi ennetähtaega vabastada. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kinnipeetava kohta koostatud iseloomustustest nähtub, et tema varasem käitumine, toimepandud kuritegude korduvus ja iseloom viitavad tema ohtlikkusele. Tulenevalt Riigikohtu kohtuotsusest nr 3-1-1-91-06 on ennetähtaegselt vangistusest vabastamise oluliseks tingimuseks kinnipeetava õiguspärane käitumine vangistuses. S. K. nimetatud tingimusele ei vasta, sest tal on 11 distsiplinaarkaristust, mis kajastab tema käitumist vangistuses ja suhtumist kehtestatud korda. Süüdimõistetu väited käitumise parandamisest on paljasõnalised ja ei vasta tuvastatud asjaoludele. Nii nähtub Viru Vangla iseloomustusest (tl 5), et viimati karistati S. K. 7.04.2017 (ehk ligi 2 kuud tagasi) noomitusega selle eest, et ta sodis jalutusboksi seina kriidiga venekeelseid roppusi ja sugulise alatooniga joonistusi. Enne seda 10.04.2017 karistusega 7 päeva kambris kääride (hoidmise) eest. Enne seda 19.01.2017 kartseriga 2 päeva süütamisvahendite (hoidmise) eest jne. Tegemist on raskete distsiplinaarrikkumistega ning 3 viimasest rikkumisest möödunud aeg (ca 2 kuud) on liiga väike, et teha järeldusi S. K.i senise mitteõiguspärase käitumise muutmisest. S. K. on kriminaalkorras karistatud teist korda (vägivalla kasutamine võimuesindaja vastu ja avalikus kohas üldnõuete rikkumine, lõhkeseadeldise või lõhkeainega ähvardamine). Vanglakaristust kannab esimest korda. Käesoleval ajal kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel. Jätkuv süütegude toimepanemine (sh kinnipidamisasutuses olles) räägib sellest, et ta ei ole enda jaoks vastavaid järeldusi teinud ega suutnud tõendada, et ta on võimeline käituma seaduskuulekalt. Varasemalt karistatud kehalise väärkohtlemise ja vägistamise eest. Vaatamata sellele paranemise teele ta ei asunud ning vangistuses pani toime uued kuriteod. Seega võib järeldada, et tingimuslik karistus ei paneks teda hoiduma uute kuritegude toimepanemisest. Peale seda kinnipeetaval oli probleeme alkoholi ja narkootikumide tarvitamisega ning tal võib olla tagasilanguse perioode, mida võib pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Ülaltoodust võib järeldada, et S. K.i puhul on olemas tõenäoline kõrge käitumiskontrollist kõrvalehoidmise risk, mistõttu ei ole kriminaalhoolduse ajal võimalik tema ohtlikkust ühiskonnas alandada. Varasemalt S. K. on olnud erinevate hooldeorganite järelevalve all, kuid see ei mõjutanud tema käitumist, millest võib järeldada, et ta ei ole suuteline alluma ühiskonnas kehtestatud reeglitele ning tema käitumine katseajal võib olla negatiivne ja kriminaalhoolduse teostamine probleemne ning kriminaalhoolduse eesmärgid jäävad täitmata. Kohtul puudub veendumus, et kinnipeetav suudab katseaja läbida ning leiab, et piirangud, mis on seotud kriminaalhoolduse all järelevalve kohaldamisega, ei ole piisavad kinnipeetava õiguskuuleka käitumise tagamiseks. Vangla riskihindamise kohaselt S. K. on kõrgohtlik lapseealistele (risk ühiskonnas) ning ohtlik ametnikele ja avalikkusele (risk vanglas ja ühiskonnas). S. K. kannab liitkaristust mitme kohtuotsuse alusel ning üld- ja eripreventsiooni seisukohalt karistuse kandmise jätkamine on käesoleval juhul kaalukam kui süüdimõistetu võimalused vabaduses. Siinkohal arvestab kohus ja hindab positiivselt, et S. K. on hõivatud tööga, õppis ja läbis mitmeid sotsiaalprogramme, samuti seda, et kuriteod pani ta toime alaealisena, kuid karistusaja lõpuni 19.01.2020 on jäänud liiga pikk aeg ning arvestades eelpool kajastatud negatiivseid asjaolusid oleks S. K.i vabastamine praegu ennatlik. Eeltoodust lähtudes ei nõustu kohus süüdimõistetu S. K.i vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega. (allkirjastatud digitaalselt) Deniss Minzatov Kohtunik 4