3-15-2579/7

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtukoosseis Enno Loonurm Otsuse tegemise aeg ja koht

1. mai 2016; Tallinna Halduskohus Haldusasja number 3-15-2579 Haldusasi GoEst Baltic OÜ kaebus Maksu- ja Tolliameti 10.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031202-21 tühistamise nõudes Asja läbivaatamise vorm Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Kaebuse esitaja – GoEst Baltic OÜ, lepinguline esindaja vandeadvokaat Marko Saag Vastustaja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud esindaja Margo Karu RESOLUTSIOON Jätta kaebus rahuldamata Edasikaebamise kord Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul arvates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Otsuse avalikult teatavakstegemise päev on 19.05.
2. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui selles ei taotleta asja lahendamist kohtuistungil. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
3. Maksu- ja Tolliamet (MTA) kontrollis 26.03.2015 korralduse nr 12.2-3/031202-1 alusel GoEst Baltic OÜ käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust perioodil september-detsember
4. Kontrolli tulemusel väljastas Maksu- ja Tolliamet GoEst Baltic OÜ-le 10.07.2015 maksuotsuse, millega kohustas GoEst Baltic OÜ-d tasuma käibemaksu summas 17 360 eurot ja 91 senti (I kd, tl 1516). GoEst Baltic OÜ ei nõustunud maksuotsusega ja esitas selle peale vaide, mis jäeti MTA 11.09.2015 vaideotsusega nr 6-1/2958-2 rahuldamata (I kd, tl 17-19).
5. GoEst Baltic OÜ esitas 13.10.2015 Tallinna Halduskohtule kaebuse Maksu- ja Tolliameti 10.07.2015 maksuotsuse nr 12.2-3/031202-21 tühistamiseks.
6. Tallinna Halduskohtu 09.11.2015 määrusega võeti kaebus menetlusse (I kd, tl 21). Maksu- ja Tolliamet vastas kaebusele 10.12.
8. Tallinna Halduskohtu 17.03.2016 määrusega määrati asi läbivaatamiseks kirjalikus menetluses (II kd, tl 117). KAEBUSE SISU JA TAOTLUS
9. Kaebaja hinnangul on maksuotsus nii formaalselt kui ka materiaalselt õigusvastane ning tuleb seetõttu tühistada. Maksuotsus on vastuolus käibemaksuseadusega ja käibemaksu üldpõhimõtetega, ei ole motiveeritud, olulisel määral on rikutud uurimiskohustust ning mitmeid maksumenetluse põhimõtteid.
10. Maksusumma määramiseks puudub alus nii KMS-i kui ka Riigikohtu praktika kohaselt. Käesolevas asjas olid kaebajal kõik KMS sisendkäibemaksu mahaarvamiseks ettenähtud kriteeriumid ja formaalsed tingimused täidetud. Kaup (vili) oli soetatud kaebaja maksustatava käibe tarbeks, OÜ Fareksis Estonia, olles ise maksukohustuslane, esitas kaebajale KMS § 37 nõuetele vastava arve. Maksuhaldur ei ole vilja olemasolu kontrollperioodil kahtluse alla seadnud.
11. Maksuhaldur on hinnanud kogutud tõendeid kallutatult ning eesmärgiga suurendada OÜ Fareksis Estonia tehingupartneri ehk kaebaja maksukohustust. Etteheidetavad asjaolud on seotud vaid OÜ Fareksis Estonia tegevuse ja juhtimisega ning on käesolevas maksumenetluses asjassepuutumatud. Kaebaja kahjuks ei saa tõlgendada OÜ Fareksis Estonia käibemaksukohustuslaste registrist kustutamist 19.12.2014, sest tehingud OÜ-ga Fareksis Estonia lõppesid juba 30.11.2014, mil esitati viimane arve. Kaebajal ei olnud tehingute tegemise ajal põhjust kahelda tehingupartneri majandustegevuses. Kaebaja on maksuhaldurile korduvalt kinnitanud, et vilja transpordi organiseeris OÜ Fareksis Estonia, kes kasutas selleks alltöövõtjaid. OÜ-le Fareksis Estonia etteheidetavate rikkumiste analüüs käesolevas vaidluses ning nende rikkumiste meelevaldne kasutamine kaebaja vastu, on arusaamatu, põhjendamatu ja õigusvastane. Maksuhalduri seisukoht põhineb eelkõige tõendite puudumisel, mis kinnitaks, et kaebaja oleks isiklikult vilja vastu võtnud või OÜ Fareksis Estonia selle isiklikult kaebajale üle andnud.
12. Maksuotsusest ei nähtu, et milline spetsiifiline teadmine kaebajal võis selle kohta olla, et OÜ Fareksis Estonia ei ole tegelik kauba müüja. Kaebaja hinnangul on vahendaja kasutamine äärmisel juhul „ette heidetav“ OÜ-le Fareksis Estonia, kes kaebaja kui vahendaja teenust kasutas, mitte aga kaebajale. Kaebaja pakkus nõudluse olemasolu korral turul vaid teenust, mis on tavapärane majanduslik käitumine. Käesoleval juhul ei viidanud miski asjaolule, et OÜ Fareksis Estonia ei ole vilja tegelik müüja - kaebaja suhtles vaid OÜ Fareksis Estonia esindajaga, kelle poolt esitati ka kõik arved ning korraldati kauba transport. Niivõrd tõsise süüdistuse (teadis, et pole tegelik müüja) tegemine ilma piisava aluseta on meelevaldne ning asjas kogutud tõendite meelevaldne tõlgendamine, mille puhul jääb paratamatult mulje, et eesmärgiks ei ole ausa ja õiglase haldusmenetluse läbiviimine, vaid iga hinna eest kaebajale maksuotsuse tegemine.
13. Maksuotsus ei vasta HMS § 56 lg-s 2 ja MKS § 46 lg 3 p-s 5 ja § 95 lg-s 2 esitatud nõuetele – maksuotsuses puudub elementaarne faktilise ja õigusliku motivatsiooni omavaheline sidumine. Maksuotsuse piisavaks motiveerimiseks peab maksuhaldur täitma uurimiskohustust, selgitama välja tegelikud asjaolud ja siduma asjaolud loogiliselt järeldustega, arvestades sealjuures kehtivat õiguspraktikat. Maksuotsusega seotud kontrollakti lehekülgedel 3-5 toodud põhjendused on asjassepuutumatud, pealiskaudsed ja väljakujunenud kohtupraktikat mittearvestavad.
14. Maksuhaldur on rikkunud uurimisprintsiipi. Kaebaja arvates on antud juhul maksuhaldur lähtunud vaid maksukohustust suurendatavates asjaoludest, omistades OÜ Fareksis Estonia rikkumisi kaebajale, ning jätnud täielikult arvestamata tõendid, mis vähendavad kaebaja maksukohustust. Ükski kogutud 2 tõenditest ei viita sellele, et kaebaja ei soetanud vilja OÜ-lt Fareksis Estonia või et kaebaja oli teadlik, et OÜ Fareksis Estonia ei ole vilja tegelik müüja.
15. Täiendavas 14.04.2016 seisukohas (II kd, tl 124-126) rõhutab kaebaja, et tehingud OÜ-ga Fareksis Estonia lõppesid 30.11.
16. Seega vastustaja poolt väljatoodu viitab vaid OÜ Fareksis Estonia tegemata jätmistele ning ei saa olla etteheidetavad kaebajale, rääkimata sellest, et nimetatud asjaolud võiksid olla maksuotsuse koostamisel tõenditeks. Maksuhaldur ei olnud 30.11.2014 OÜ Fareksis Estonia tegevusele etteheiteid teinud ning äriühingul oli kehtiv registreering käibemaksukohustuslaste registris. Kaebaja ning OÜ Fareksis Estonia on korduvalt selgitanud, et kaebaja kaupa füüsiliselt vastu ei võtnud, kuivõrd kaup tarniti OÜ Fareksis Estonia poolt otse kokkuostu ehk Baltic Agro AS-le. Kaebajale jääb arusaamatuks, milliseid tõendeid vastustaja vilja üleandmise kohta veel soovib. Kaebaja selgitustest ning veodokumentidest nähtub üheselt, et vilja müüs kokkuostjatele kaebaja. Nõustuda tuleb vastustajaga osas, mille kohaselt ei tõenda vilja üleandmist ainuüksi arvete tasumine, kuid kaebaja hinnangul kinnitab arvete tasumine kogumis teiste tõenditega, et tehingud OÜ Fareksis Estonia ja kaebaja vahel ka tegelikult toimusid. OÜ Fareksis Estonia on kinnitanud, et müüs vilja kaebajale, kuna tema ettevõte ei saanud kokkuostu ise vilja müüa. Põhjus, miks Baltic Agro AS osaühingult Fareksis Estonia vilja osta ei tahtnud, on kaebajale teadmata. Kokkuostjatele antud ütlused vilja päritolu kohta ei ole kaebaja hinnangul käesolevas asjas määrava tähtsusega ning neid ei saa tõlgendada kaebaja kahjuks. Kaebaja on veenvalt tõendanud, miks ta vilja päritolu kirjeldades oli sunnitud kokkuostjatele erinevaid seletusi andma. VASTUSTAJA SEISUKOHT
17. Maksu- ja Tolliamet leiab, et maksuotsus on õiguspärane ning selle tühistamiseks puudub alus.
18. Üksnes arve formaalne olemasolu ei saa tõendada majandustehingute tegelikku toimumist, samuti asjaolu, et väidetavad tehingupooled tehingu toimumist kinnitavad. Arve olemasolu puudutab sisendkäibemaksu mahaarvamise formaalset külge. Käibe tekkimise aluseks ning sisendkäibemaksu mahaarvamise õiguse tekkimiseks on vajalik, et üks käibemaksukohustuslane müüb teisele käibemaksukohustuslasele ettevõtluses kasutatavat kaupa või osutab teenust. Kui see sisuline kriteerium on täitmata, on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise piiramine õigustatud. Kontrollaktis ja maksuotsuses on põhjendatult asutud seisukohale, et GoEst Baltic OÜ ei soetanud kaupa OÜ-lt Fareksis Estonia, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning GoEst Baltic OÜ on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises ja maksuarvestuses OÜ Fareksis Estonia nimel vormistatud arveid, et saada vilja müügil käibemaksu eelis.
19. Maksuhaldur on kontrolli käigus tuvastanud, et OÜ Fareksis Estonia puhul on tegemist mittetegutseva ettevõttega ning sellest tulenevalt ei saanud Fareksis Estonia OÜ teha tehinguid ka kaebajaga. Tehingute mittetoimumisele viitavad poolte pealiskaudsed ja ebausutavad ütlused tehingute asjaolude kohta. Menetluse käigus ei ole pooled osanud veenvalt selgitada kauba üleandmist, päritolu, transporti ja muid tehingu toimumise asjaolusid. Maksuhaldurile esitatud saatelehtedel on kauba saatjana/omanikuna märgitud GoEst Baltic OÜ. Ühtegi dokumenti, mis tõendaks kes ja kus kauba OÜ Fareksis Etonia nimel üle andis ja GoEst Baltic OÜ poolt vastu võttis, maksuhaldurile esitatud ei ole. Seega ei ole kauba üleandmine OÜ Fareksis Estonia poolt GoEst Baltic OÜ-le või ka selle saatmine ostjale millegagi tõendatud. Ka kauba päritolu ei ole maksuhalduril õnnestunud välja selgitada. Kaebaja on ise andnud vilja päritolu osas erinevaid ütlusi. Asjaolu, et kaebaja tunnistab vaides, et andis valeütlusi vaid seetõttu, et kokkuostjad ei soovi vilja vahendajatelt osta, ei muuda kaebaja ütlusi usaldusväärseks ja kauba päritolu tõendatuks. Vilja päritolu ja tegelik müüa on siiani selgusetu. Ka autojuhid ei kinnita kauba vastuvõtmist OÜ-lt Fareksis Estonia ning kauba päritolu ei selgu ka autojuhtide seletusest. Ebaõige on kaebaja seisukoht, et talle on maks määratud ainuüksi selle tõttu, et 3 OÜ Fareksis Estonia on andnud ebaõiget või puudulikku informatsiooni. Kaebaja selgituste usaldusväärsust ei suurendada ka asjaolu, et kaebaja on vilja tasumiseks märgitud tähtaegade osas Baltic Agro AS andnud pikemad tähtajad kui need olid märgitud vaidlusalustel Fareksis Estonia OÜ arvetel. Seega tekkis olukord, kus kaebaja makse tasumise tähtaeg Fareksis Estonia OÜ-le tekkis ennem, kui Baltic Agro AS makse tasumise tähtaeg kaebajale. Ka arvete tasumine kaebaja poolt ei saa Fareksis Estonia OÜ-le kinnitada üheselt tehingute toimumist.
20. Kontrolli käigus selgunud asjaoludest nähtub üheselt, et kaebaja oli teadlik, et kaup ei pärine tegelikult OÜ-lt Fareksis Estonia. Asja materjalidest nähtuvalt ei oska või ei soovi kaebaja selgitada tehingu tegelikke asjaolusid. Kaebaja võttis endale riski ega kontrollinud OÜ Fareksis Estonia tausta ja kauba päritolu. Vastustaja on seisukohal, et kaebaja ei soetanud kaupa OÜ-lt Fareksis Estonia, vaid tundmatult kolmandalt isikult ning on teadlikult kajastanud oma raamatupidamises OÜ Fareksis Estonia nimel vormistatud arveid, et saada vilja müügil käibemaksu eelis.
21. Vastustaja arvates on nii kontrollaktis kui ka maksuotsuses märgitud milliste KMS sätete rikkumise tõttu on maks määratud, ära on toodud maksu määramise õiguslik alus (MKS § 92 lg 1 p 2 ja § 95 lg 1). Samuti on märgitud asjaolud ja tõendid, millele tuginedes maksuhaldur leiab, et vaidlusalust tehingut kaebaja ja Fareksis Estonia OÜ vahel ei toimunud. Maksuhaldur on üksikasjalikult loetlenud asjaolud, millele tuginedes ta sellisele järeldusele jõudis. Seega on tõendamiskoormus, et maksusumma määrati valesti, kaebajal.
22. Täiendavas 13.04.2016 seisukohas (II kd, tl 119-120) selgitab maksuhaldur, et on kontrollaktis ja maksuotsuses põhjendanud, miks ta asus seisukohale, et tehinguid kaebaja ja OÜ Fareksis Estonia vahel ei ole tegelikult toimunud. Järelikult on põhjendatud maksuhalduri kahtlus, et müüja on tasunud käibemaksu vähem, kui ostja sisendkäibemaksu maha arvas. Samuti on võimalik tehingu toimumisest mulje jätmiseks teha pangaülekandeid, ilma et reaalselt oleks kauba võõrandamist toimunud. Kui selliseks kahtluseks on põhjendatud alus, võib pidada usutavaks ja tõenäoliseks raha jõudmist tagasi ülekande tegijale, isegi kui selle kohta puuduvad otsesed tõendid. Seetõttu ei saa arvete tasumine kaebaja poolt Fareksis Estonia OÜ-le kinnitada üheselt tehingute toimumist.
23. Täiendavas 11.05.2016 seisukohas (II kd, tl 154) leiab vastustaja, et kaebaja 14.04.2016 täiendavad seisukohad ja esitatud tõendid ei anna alust kaebuse rahuldamiseks. KOHTU PÕHJENDUSED
24. Käesolevas haldusasjas on vaidlustatud Maksu- ja Tolliameti 10.07.2015 maksuotsust nr 12.23/031202-21 ja taotletud selle tühistamist. Eelnimetatud haldusaktist nähtuvalt kontrollis maksuhaldur OÜ GoEst Baltic käibemaksu arvestamise, deklareerimise ja tasumise õigsust
25. aasta septembri-, oktoobri-, novembri- ja detsembrikuu maksustamisperioodi puudutavas osas. Maksuhaldur asus seisukohale, et kaebajal ei olnud alust kajastada oma käibemaksuarvestuses OÜ Fareksis Estonia rekvisiitidega väljastatud arvetel märgitud käibemaksu, sest arved ei vastanud käibemaksuseaduse §-s 37 sätestatud nõuetele ja kui arved ei ole nõuetekohased, siis on ka sisendkäibemaksu mahaarvamise tingimused täitmata. Vastustaja on seisukohal, et arvetel näidatud kaup ei pärinenud tegelikult osaühingult Fareksis Estonia ja et see oli soetatud tundmatult kolmandalt isikult. Vaidlustatud maksuotsusega vähendati OÜ GoEst Baltic sisendkäibemaksu
26. aasta septembrikuu perioodil summas 13653 eurot ja 14 senti ning
27. aasta novembrikuu perioodil summas 3707 eurot ja 77 senti. Seega kohustati kaebajat eelnimetatud maksuarvestuse alusel tasuma kokku 17360 euro ja 91 sendi suurust summat.
28. Maksuhaldur ei ole seadnud kahtluse alla vastavatel arvetel kajastatud vilja olemasolu, kuid tuvastas, et rapsi ja nisu müüjaks ei olnud siiski OÜ Fareksis Estonia. Arved, mille alusel kaebaja 4 osaühingult Fareksis Estonia vilja väidetavalt soetas ja mille pinnalt ei olnud vastava käibemaksu sisendkäibemaksuks liigitamine aktsepteeritav, on toodud kokkuvõtlikult esile sellekohases tabelis kontrollakti teisel lehekülje (I kd, tl 12). Tegemist on kaheteistkümne arvega ning vastav käibemaks on kokku summas 17360 eurot ja 91 senti. Arvete olemasolu või arvestuse kui sellise osas ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust olnud. OÜ GoEst Baltic asus seisukohale, et maksuotsus on pealiskaudne ja ei ole ka piisavalt motiveeritud, kusjuures vastustaja etteheited viitavad mitte kaebaja, vaid OÜ Fareksis Estonia tegematajätmistele ning ei peaks olema tema suhtes etteheidetavad. Seega on vaja hinnata menetlusosaliste seisukohti seonduvalt tehingute võimalikkusega arvetel näidatud äriühingute vahel ning sellest tulenevalt ühtlasi ka sisendkäibemaksu arvestamise lubatavust.
29. Vaidlustatud haldusakti andmise alusena on viidatud käibemaksuseaduse § 29 lõikele 1 ja § 31 lõikele 1, samuti maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 punktile 2 ja § 95 lõikele
30. Käibemaksuseaduse § 29 lg 1 esimese lausega sätestatakse, et maksukohustuslase poolt tasumisele kuuluv käibemaksusumma on maksustamisperioodil sama seaduse § 3 lõikes 4 ning lõike 6 punktides 5 ja 6 nimetatud tehingutelt või toimingutelt arvestatud käibemaks, millest on maha arvatud maksustatava käibe tarbeks kasutatava kauba või teenuse sama maksustamisperioodi sisendkäibemaks. Sama seaduse ja paragrahvi lg 3 p 1 kohaselt on sisendkäibemaks maksukohustuslase poolt teiselt maksukohustuslaselt soetatud või saadud kauba või teenuse eest tasumisele kuuluv käibemaks. KMS § 31 lg 1 kohaselt teiselt maksukohustuslaselt kauba soetamise või teenuse saamise korral arvatakse sisendkäibemaks maha sama seaduse §-s 37 sätestatud nõuetekohase arve alusel. Maksuhaldur asus seisukohale, et esitatud arved ei vastanud KMS §-s 37 sätestatud nõuetele, sest OÜ Fareksis Estonia OÜ ei olnud kauba tegelik müüja ja et seetõttu ei tohtinud ka sisendkäibemaksu maha arvata. Maksukorralduse seaduse § 92 lg 1 punkti 2 kohaselt määrab maksukohustuse suuruse maksuhaldur kui maksukohustuslane on esitanud deklaratsioonis valeandmeid, mille tagajärjel tema poolt deklaratsioonis näidatud maksusumma või deklaratsiooni andmete alusel maksuhalduri arvutatud maksusumma on väiksem maksusummast, mis oleks tulnud tasuda vastavalt maksuseadusele ning vastavalt MKS § 95 lõikele 1 tehakse selle kohta vastavasisuline maksuotsus.
31. Maksukorralduse seaduse § 150 lg 1 kohaselt lasub maksuotsuses määratud maksusumma vaidlustamise korral maksukohustuslasel kohustus tõendada, et maksusumma määrati valesti. Seega tuleb kohtul hinnata kas kaebuse esitaja on maksuhalduri järeldused, mille kohaselt ei ole arvetel näidatud tehinguid osaühingute GoEst Baltic ja Fareksis Estonia vahel toimunud, ümber lükanud või mitte. Asjaolud, mille pinnalt maksuhaldur nimetatud järeldusele jõudis sisalduvad põhiliselt vaidlustatud haldusakti punktis 2.1 ja maksuotsuse lahutamatu lisana vaadeldava 19.06.2015 kontrollakti punktides 1.1.2.2 ja 1.1.2.
33. Menetlusosaliste seisukohti ja esitatud tõendeid hinnates, seejuures kogumis ning nende vastastikuses seoses, tuleb asuda kokkuvõttes seisukohale, et kaebus ei ole põhjendatud. Kaebaja ei ole suutnud maksuhalduri seisukohti ümber lükata. GoEst Baltic OÜ väited taanduvad üksnes arvete olemasolule ja vastava ülekande tegemisele, kuid see on ebapiisav. Olukorras, kus vastustaja on maksustamist puudutavad asjaolud maksuotsuses ja kontrollaktis veenvalt ning loogiliselt esile toonud, ei saa teine menetlusosaline seda kummutada tuginedes pelgalt mõnele üksikule (võimalikule) ebatäpsusele või siis sellele, et uurimispõhimõtet ei rakendatud piisavalt ja et mingisuguseid asjaolusid oleks olnud võimalik veelgi täpsemalt välja selgitada. Eraldivõetuna ei pruugi mõnes protokollis või haldusaktis kajastatud lause või põhjendus maksuotsuse koostamiseks piisav olla, kuid antud juhul on maksuhaldur lähtunud kogu taustsituatsioonist ning asjaoludest nende kogumis. Vastustaja tegi kindlaks, et OÜ GoEst Baltic ja OÜ Fareksis Estonia vahel ei toimunud vastavatel arvetel näidatud tehinguid, mis tähendab seda, et OÜ Fareksis Estonia nimelt esitatud arved ei vastanud käibemaksuseaduse nõuetele, sest arvel näidatud kauba müümine arvel märgitud isiku poolt ei leidnud tõendamist. Sellest omakorda järeldub, et kauba müüja isik ei olnud teada ning sel juhul ei saa ka 5 eeldada, et ta võis käibemaksukohustuslane olla. Kohus nõustub vaidlustatud haldusaktis antud hinnangutega tõenditele ja maksuotsuses ning kontrollaktis väljendatud põhiseisukohtadega ning ei pea vajalikuks seda kõike lähtuvalt halduskohtumenetluse seadustiku § 165 lõikest 2 detailselt üle korrata, sest kaebus jääb rahuldamata. Maksukohustuse kindlaksmääramisel on vastustaja pidanud küllaltki tähenduslikuks asjaolu, et väidetavate tehingute toimumise perioodil osaühing Fareksis Estonia tööjõumakse ei deklareerinud ega tasunud, mis viitab töötajate puudumisele, pangakontolt ei nähtunud ka tavapärasele majandustegevusele viitavaid väljamakseid (näiteks elekter, vesi, kanalisatsioon, transport vms), samuti puudusid kinnistud või sõidukid ning pangaarvele laekunud summad võeti koheselt sularahas välja. Nimetatud asjaoludes kui sellistes ei ole vaidlust ka olnud. Samas järeldas maksuhaldur sellest õigesti, et sisulist majandustegevust kaebaja väidetaval tehingupartneril ei olnud. Maksu- ja Tolliamet on ka konstateerinud, et osaühing kustutati 19.12.2014 käibemaksukohustuslaste registrist, sest ettevõtlusega tegelemist ei suudetud tõendada. Taolises situatsioonis võib tõepoolest tekkida kahtlus tehingu võimalikkusest arvel näidatud osapoolte vahel ning taoline küsimuseasetus on igati õigustatud. Maksumenetluse käigus selguski, et OÜ GoEst Baltic esindajad ei ole kaupa osaühingult Fareksis Estonia vastu võtnud. Kaebaja on küll märkinud, et vilja transpordi organiseeris OÜ Fareksis Estonia, kes kasutas alltöövõtjaid, kuid samas eelnimetatud äriühingu esindaja ei teadnud, kes konkreetselt vilja üle andis või kes selle vastu võttis. Veoteenust osutanud sõidukijuhid ei mäletanud samuti, kes olid tellijad. Haldusasja materjalist ilmneb, et kaebaja müüs vilja edasi aktsiaseltsidele Baltic Agro ja Scandagra Eesti. Maksuhaldur on ka nimetatud äriühingute töötajaid küsitlenud, sealhulgas ostetava vilja võimaliku päritolu kohta. Nende selgituste kohaselt oli kaebaja esindaja ühel juhul kinnitanud, et müüb enda kasvatatud rapsi (vastuse p 26, I kd, tl 173) ja teisel juhul oli tootejuhile teadaolevalt tulnud kaup ühelt põllumehelt (vastuse p 8, II kd, tl 52), kes oli selle enne osaühingule GoEst Baltic müünud. Kaebaja hinnangul ei olnud kokkuostjatele antud (ebaõiged) selgitused seonduvalt vilja päritoluga üldse määrava tähtsusega, millega võib mingil määral nõustuda, kuid samas on need ebakõlad tõlgendatavad maksuhalduri positsiooni kasuks ning rõhutavad veelgi seda, et vastustaja seisukohti ei ole suudetud ümber lükata. Vastustajaga tuleb ka nõustuda selles, et OÜ GoEst Baltic esitatud põllumassiivi kaardid (II kd, tl 131-150) ei tõenda kuidagi seda, et kaebaja oleks ostnud vaidlusalustel arvetel märgitud vilja osaühingult Fareksis Estonia.
34. Kaebaja on teinud etteheiteid ka seonduvalt maksuotsuse motiveeritusega, kuid sellega ei saa nõustuda. Maksuotsusest ja sellele lisatud kontrollaktist ilmneb piisavalt selgelt, et sisendkäibemaksu kajastati ebaõigesti. Kaebaja heidab Maksu- ja Tolliametile ette ka tahtliku tegevuse omistamist, kuid kõiki haldusasja materjalide juurde esitatud tõendeid, samuti vastustaja põhjendusi ja analüüsi arvesse võttes ning iseäranis olukorras, kus viidatud tehingute toimumine ei ole kinnitust leidnud, tuleb lugeda maksuhalduri sellekohane seisukoht põhjendatuks.
35. Lähtuvalt eeltoodust ei olnud kaebuse rahuldamiseks alust. Halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lõikes 1 on sätestatud, et menetluskulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Antud juhul on otsus kaebuse esitaja kahjuks, kuid vastustaja ei ole menetluskulude väljamõistmist taotlenud. Seega jäävad protsessiosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Enno Loonurm Kohtunik Tallinna Ringkonnakohtu 17 aprilli 2017 kohtuotsuse 6 RESOLUTSIOON
36. Jätta GoEst Baltic OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu
37. mai
38. a otsus haldusasjas nr 3-15-2579 muutmata.
39. Jätta menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Riigikohtu 20 juuni 2017 kohtumääruse RESOLUTSIOON JättaGoEst Baltic OÜ kassatsioonkaebus halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 219 lg 6 alusel menetlusse võtmata. Tasutud kautsjon arvata HKMS § 107 lg 4 alusel riigituludesse. 7