1-11-12981/55

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg

1. juuni 2017.a. Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-11-12981 Kohtukoosseis Kohtunik Larissa Prokopenko Kohtuistungi sekretär, tõlk Prokurör Ingrid Koddo, Marina Davõdovitš juuresolekul Sergei Listov (kirjalik arvamus) Asja läbivaatamise kuupäev 14.06.2017 avalikul kohtuistungil Kohtuasi Viru Vangla esitatud materjalid Viktor Grigorjev´i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks Viktor Grigorjev, isikukood 34201030239, xxx Süüdimõistetu Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , § 383, § 384 kohus MÄÄRAS: Jätta Viktor Grigorjev tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. alates Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Viru Vangla esitas 24.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Viktor Grigorjev´i tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viktor Grigorjev on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 07.03.2012 kohtuotsusega KarS § 114 p 4 - § 25 lg 2 järgi ja karistati 7 aasta vangistusega. Karistuse kandmise algus 15.08.2011 ja lõpp 15.08.
2. Kinnipidamisasutuses Viktor Grigorjevi kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Isikul puudub vabanemisel elukoht ja toetav sotsiaalne võrgustik. Ta soovib ennetähtaegselt vangistusest vabaneda, kui eraldatakse xxx tuba. Vestlus xxx sotsiaalnõuniku P. P. selgus, et Viktor Grigorjevil on õigus taotleda elamist xxxlinnalt kuna tema viimane rahvastikuregistri kanne oli xxx abilinnapea E. K. teavitas, xxx linnal puuduvad käesoleval ajal vabad sotsiaaleluruumid. Hetkel on hõivatud ka kohad majutusüksuses. Isik ei soovi elukohta xxxkülla. Kinnipeetaval on põhiharidus ning xxx eriala. Eelmise vangistuse ajal õppis xxx. Riigikeelt ei valda. Enne vangistust sai vanaduspensioni. Täitmata nõuded puuduvad. Vabaduses tarvitas alkoholi. Alkoholijoobes võis käituda ettearvamatult ja ka vägivaldselt. Kuriteod sooritatud alkoholijoobes. Varasemalt ei tunnistanud probleemse käitumise seost alkoholiga, väites, et 1 tarvitas harva ja otsis teisi vabandusi/eneseõigustusi. Hilisemates vestlustes, peale programme, saab osaliselt aru, et alkohol on soodusteguriks konfliktides ning alkoholi tuleks pigem mitte tarbida, kuid sõltlaseks ennast ei pea. Varasema kriminaalhoolduse ajal ei täitnud nõudeid. On läbinud vanglas sotsiaalprogrammid „xxx“ ning „xxx“. Kinnipeetav on karistatud 3 korda ning reaalset vangistust kannab
3. korda. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul on 14%, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 23%. Viru Vangla ei toeta Viktor Grigorjev´i tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt ei ole Viktor Grigorjevil vabanemisel elukohta. Keile linnal puudub vaba sotsialpind. Tegu on vanaduspensionäriga. Kriminaalhooldusel on olnud 2 korda. Viimasel korral lõppes see erakorralise ettekandega ning karistus pöörati täitmisele. Prokurör ei toeta kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Viktor Grigorjev soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kohus tutvunud esitatud materjalidega ja prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud Viktor Grigorjevi arvamuse, leiab, et Viktor Grigorjevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel, katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Viktor Grigorjev kannab vanglakaristust mõrvakatse eest. Karistusregistri andmetel on Viktor Grigorjev varasemalt karistatud tingimisi ja reaalse vangistusega tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Varasemad karistused ja käitumiskontrollile allutamine ning vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamine ei ole talle positiivset mõju avaldanud. Vabanedes puudub kinnipeetaval kindel elukoht, tegu on vanaduspensionäriga. Distsiplinaarkaristused puuduvad. Kohus ei saa vabastada tingimisi enne tähtaega isikut, kellel puudub vabaduses kindel elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just elukoha olemasoluga. Kohus leiab, et kuna isik on juba kahel korral määratud kriminaalhooldusele, kuid ei ole suutnud oma käitumist muuta seaduskuulekamaks, ei ole seega varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldused süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki. Kõik see ilmestab kogumis kohtu hinnangul süüdimõistetu käitumismaneeri, mis ei ole varasemaga võrreldes muutunud. Seega ei ole kohtu jaoks usutav, et isik hakkaks vabaduses õiguskuulekalt elama. Tõsiseks soodusteguriks on alkoholi tarvitamine. Samas tuleb positiivseks lugeda, et isiku käitumine vanglas on olnud hea, ta on osalenud sotsiaalprogrammides ja puuduvad distsiplinaarkaristused. Kohus hindab seda kui asjaolu, et vangistus mõjub talle mingil määral distsiplineerivalt ja avaldab seega paremat mõju kui vabaduses viibimine. Kohus leiab, et süüdimõistetu käitumine vanglas ei kaalu üle tema käitumist enne vangistusse sattumist ning toimepandud kuriteo asjaolusid. 2 Kohus leiab, et arvestades Viktor Grigorjevi kuriteo toimepanemise asjaolusid (raske isikuvastane kuritegu), süüdimõistetu isikut ja varasemat elukäiku, ei ole Viktor Grigorjevi ennetähtaegne vangistusest vabastamine õigustatud. Tema ennetähtaegsel vabanemisel saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud, samuti ei oleks tema vabastamine kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega. Kohus on seisukohal, et karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on muuhulgas näidata ühiskonnale, et kuritegude vältav toimepanemine ei ole aktsepteeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis väljendub reaalses vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 15.08.2018, ärakandmiseks on veel 1 aasta ja 2 kuud, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu tuleb tal jätkata karistuse kandmist vangistuses. Kohtul puudub veendumus, et isik suudaks kuritegelikust käitumisest hoiduda. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Pigem on isiku ennetähtaegne vangistusest vabastamine erand, mille puhul tuleb arvestada kõiki elulisi asjaolusid. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Käesolevas asjas on see tingimus täidetud, kuna isikul puuduvad distsiplinaarkaristused. Viktor Grigorjev oli 2 korral määratud kriminaalhooldusele ning viimane neist ebaõnnestus. Kohtul puudub alus arvata, et uue kuriteo toimepanemise risk isiku tingimisi ennetähtaegsel vabanemisel oleks madal või väheoluline. Isikut on kahel korral karistatud raske isikuvastase kuriteo toimepanemise eest. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaega vabastamine isikule garanteeritud. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, 432, jätab kohus süüdimõistetu Viktor Grigorjevi vabastamata temale Harju Maakohtu 07.03.2012 otsusega mõistetud karistuse kandmisest enne tähtaega. Kohtunik Larissa Prokopenko /digitaalselt allkirjastatud/ 3