Obsah (7)

§ 184§ 274§ 263§ 65§ 68§ 69§ 57

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 27. juuni 2017, Tallinn Kriminaalasja number 1-16-11353 Kohtukoosseis Pavel Gontšarov, Meelika Aava ja Ivi Kesküla Kriminaalasi J

§ 184

lg 1 järgi Vaidlustatud kohtulahend Apellatsiooni esitajad Süüdistatav Pärnu Maakohtu

1. aprilli
2. a otsus üldmenetluse korras Süüdistatava Jüri Nahkur’i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal Jüri Nahkur Isikukood või sünniaeg: 36610124219 Elu- või asukoht ja aadress: XXX Kodakondsus: Eesti Haridus: XXX Emakeel: venekeel Töökoht või õppeasutus: XXX Karistatus: 07.03.2016 Pärnu Maakohtu poolt mõisteti

§ 274

lg 1 järgi vangistus kuus kuud katseajaga 18 kuud 16.02.2009 Pärnu Maakohtu poolt mõisteti

§ 263

järgi rahaline karistus 958,67 eurot (täitmise info puudub) Tõkend: 19.06.2016 – 21.06.2016 isiku kinnipidamine elukohast lahkumise keeld alates 21.06.2016 Ülalpeetavaid ei ole. Prokurör Elle Keeman Kaitsja Vandeadvokaat Vahur Krinal RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Jüri Nahkur’i kaitsja apellatsioon kui ilmselt põhjendamatud läbi vaatamata. 1 EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtu kaudu alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Jüri Nahkur on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema 19.06.2016 omandas ebaseaduslikult Tallinnas Astangu rajoonis õhtusel ajal Aleksandr Berjozkini käest 98,30 grammi narkootilist ainet kanepit (marihuaana), mille THC sisaldus oli 11%. Omandatud narkootilise aine tõi Jüri Nahkur Pärnusse GoBus liinibussiga Tallinn-Pärnu. Jüri Nahkur peeti kuriteos kahtlustatavana kinni, kui ta väljus bussist Tallinna mnt 12 juures Pärnus kell 21.
2. Tema kahtlustatavana kinnipidamise käigus leiti Rimi kilekott, kus sees oli rohelist värvi taimne puru, mille puhul on tegemist keelatud narkootilise aine kanepiga. Kohtutoksikoloogiaekspert on märkinud, et kümnele isikule narkojoobe tekitamiseks piisab 7,5 grammis amfetamiinist. Seega Jüri Nahkuri poolt käideldud narkootilise aine kogus vastab suurele kogusele narkootilise ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 31 lg 3 mõttes, kuivõrd on tuvastatud narkootilise aine käitlemine koguses, millest piisas narkootilise joobe tekitamiseks enam kui kümnele inimesele (joove saanuks keskmiselt 98,30/0,75=131 isikut). Eelpool nimetatud aine – kanep, mille THC sisaldus ületab 0,2% - kuulub narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse ja Sotsiaalministri 18.05.2005.a määruse nr 73 „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemise ning sellealase arvestuse ja aruandluse tingimused ja kord ning narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad“ lisa 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja ning on seaduse § 3 lg 1 järgi käitlemiseks keelatud. Nimetatud ainete käitlemiseks puudus Jüri Nahkuril selleks õigustav luba. Eelpool kirjeldatud narkootilise aine käitlemise asjaolud olid Jüri Nahkurile teada ning ta eesmärgiks oli nende realiseerimine. Kuivõrd tegemist oli tema eesmärgiga, on tuvastatud Jüri Nahkuri käitumises koosseisu objektiivsete tunnuste suhtes kavatsetus. Seega Jüri Nahkur tahtlikult narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemisega, milleks oli aine omandamine ja selle valdamine toimetamisega Pärnusse, pani toime

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Pärnu Maakohtu 27.04.
2. a otsusega tunnistati Jüri Nahkur süüdi

§ 184

lg 1 järgi ning mõisteti talle karistuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Pärnu Maakohtu 07.03.2016 kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse 5 (viie) kuu ja 27 (kakskümne seitse) päeva võrra, mõistes liitkaaristuseks 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti karistusaja hulka eelvangistusaeg 19.06.2016 – 21.06.2016, s.o 3 päeva ning määrati, et ärakandmata karistus on seega 3 (kolm) aastat, 5 (viis) kuud ja 24 (kakskümmend neli) päeva vangistust. Karistuse kandmise aja algust arvati alates Jüri Nahkuri vahistamisest 07.04.

1. Jüri Nahkuri suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine, jäeti muutmata ning määrati, et see tühistatakse kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse ärakandmisel. ESITATUD APELLATSIOON 2
2. Harju Maakohtu otsusele esitas apellatsiooni süüdistatava Jüri Nahkur’i kaitsja vandeadvokaat Vahur Krinal, kes leiab, et reaalse 3-aastase vangistuse mõistmine on Jüri Nahkuri arvates, arvestades tema tervislikku seisundit, liialt karm. Süüdistatavale on paigaldatud puusaprotees ja vangistuses viibimine (eriti magamine mitteortopeedilisel madratsil) on tekitanud talle vaevusi ja valusid. Karistusele on liidetud ärakandmata karistus 5 kuud ja 27 päeva. Käesolevas kriminaalasjas

§ 184lg 1 järgi on võimalik mõista karistus 1-10 aasta ulatuses.

Jüri Nahkuri eelmised süüteod ei ole seotud narkootiliste ainetega, mistõttu oleks otstarbekas mõista talle karistusena selline liitkaristus, mida on võimalik asendada üldkasuliku töö tegemisega

§ 69sätete kohaldamisega Kaitsja palun muuta Pärnu Maakohtu 27.04.2017.a otsus.

Jüri Nahkurile mõistetud karistuse osas ja teha uus otsus, millega mõista talle liitkaristus, mida oleks võimalik asendada üldkasuliku töö tegemisega

§ 69sätete alusel.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUS JA JÄRELDUSED

1. Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu, perspektiivitu ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata. Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et ilmselt põhjendamatuks saab lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine pole võimalik põhjusel, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased või mille väited on küll õiguslikult asjakohased, kuid konkreetse kohtuasja eripärast tulenevad asjaolud võimaldavad kolmeliikmelise kohtukoosseisu liikmetel juba eelmenetluses jõuda veendumusele, et tegemist on perspektiivitu kaebusega. Selline olukord võib kõne alla tulla juhul, mil maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt välja kujunenud seisukohtadega ja ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta (vt nt RKKKm 3-1-1-120-09, p-d 8.2-8.5; 3-1-1-36-11, p 8; 3-1-1-43-11, p 6; 3-1-1-64-11, p 6; 3-1-1-71-11, p 6 ja 3-1-1-82-11, p 7).
2. Süüdistatava ning tema kaitsja apellatsioonides ei vaidlustata mingeid sisulisi süüteo toimepanemise asjaolusid ega tõstatata põhimõttelisi õiguslikke probleeme, mida tuleks lahendada. Taotletakse maakohtu otsuse muutmist vaid karistuse osas. Kohtukolleegiuim leiab, et esitatud apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus.
3. Ringkonnakohus leiab, et käesoleval juhul puuduvad alused maakohtu otsuses tehtud õiguslike järelmite muutmiseks.

§-st 56 lähtudes peab kohus pärast kuriteo toimepanemise tuvastamist süü suurusest lähtuvalt andma karistuse liiki ja määra sisaldava põhjendatud karistusõigusliku hinnangu toimepandud kuriteole. Riigikohtu kriminaalkolleegium on otsuses nr 3-1-1-14-07 selgitanud, et karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke. Täiendavalt tuleb karistuse mõistmise juures arvestada ka veel õiguskorra kaitsmise huvisid positiivse üldpreventsiooni tähenduses. Kohtukolleegium leiab, et maakohus on ülalnimetatut järginud. Maakohus on asunud õigele seisukohale, kui tuvastas, et kuna kuritegu on toime pandud kavatsusega, siis süü on keskmisest suurem ning arvestas, et J. Nahkuri karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Maakohtu poolt tähelepanuta jäetud

§ 57

loetellu kuuluvaid karistust kergendavaid asjaolusid ringkonnakohus ei tuvastanud ja nendele pole viidatud ka apellatsioonis. 3

§ 184

lg 1 ettenähtud sanktsiooni keskmiseks määraks on 5 aasta ja 6 kuuline vangistus, mis oli antud juhul lähtepunktiks. Süüdistatavale on mõistetud 3 aastane vangistus. Maakohus on kaugelt alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistuse mõistmisel arvestanud J. Nahkur’i süü suurust ning karistust kergendavate asjaolude puudumist ning mõistis J. Nahkur’ile tähelepanuväärselt leebe karistuse, mistõttu kaitsja apellatsioonis toodud taotlusel ilmselgelt puudub edulootus. Kuna

§ 69

lg 1 kohaselt ei või asendada ÜKTga üle kaheaastast vangistust, siis jääb tähelepanuta ka kaitsja taotlus mõistetud vangistuse asendamiseks ÜKTga. Ühtlasi märgib kohtukolleegium vastuseks apellatsioonis toodud argumendile, et puusaproteesi olemasolu ei ole selliseks seisundiks või haiguseks, mis seaks kahtluse alla isiku võimet kanda vangistust. 7. Eelnevast tulenevalt leiab kohtukolleegium, et maakohus on kriminaalasja lahendamisel arvestanud täiel määral kõiki aspekte, mida kehtiva seaduse kohaselt tuleb silmas pidada ning mis on asjakohased. Ringkonnakohus asub üksmeelselt seisukohale, et kaitsja apellatsioon on ilmselt põhjendamatu ja perspektiivitu. Eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni kui ilmselt põhjendamatu läbi vaatamata. allkirjastatud digitaalselt 4