lg 1 alusel on Märjamaa Vallavalitsus esitanud hagi Üllar Kuusiste vastu ja nõuab temalt võlgnevuse väljamõistmist, toetudes
§-dele 82 lg 1, 101 lg 1. Kostja seisukoht Kostja hagi ei tunnista ja palub selle jätta rahuldamata. Vastavalt lapsevanemate (s.o kostja ja M K) vahelisele kokkuleppele pidi kostja tasuma lasteaia arved alates augustist 2011 kuni detsembrini 2013 ja teine lapsevanem (s.o M K) pidi tasuma arved alates jaanuarist 2014 kuni M-L lasteaia lõpuni. Kokkuleppest oli hageja teadlik, mida kinnitab asjaolu, et esialgu saatis vallavalitsus arveid kostja nimele ja hiljem M K nimele. Seega on kõnesolev võlg M K võlgnevus. M K lõpetas lasteaialepingu kostja teadmata. Kostja juhib hageja tähelepanu lepingu p-le 2.3.5, mille kohaselt tuleb enne lepingu lõpetamist tasuda kõik arved. Kuna leping lõpetati, siis on lepingu p 2.3.5 täidetud. Kohtu seisukoht Lasteaialeping nr 252 on lapsevanemate ja lasteaia vaheline leping, mille objektiks on lepingu p 1 järgi lapsevanemate võimalus saada M-L K lasteaias päevahoid ja alushariduse õppekava läbimise võimalus. Lepingu p 5 järgi on lepinguga seotud lapsevanemateks M K ja Üllar Kuusiste.
lg 4 sätestab, et kui mitu isikut kohustuvad lepinguga täitma kohustust ühiselt, siis eeldatakse, et nad on solidaarvõlgnikud.
lg 1 järgi võib võlausaldaja solidaarvõlgnike puhul nõuda kohustuse täitmist kõigilt võlgnikelt ühiselt või igaühel või mõnelt neist. Käesoleval juhul on hageja esitanud nõude ühe solidaarvõlgniku vastu, mis on seaduse kohaselt lubatud. Kostja väidab, et lapsevanemad olid omavahel kokku leppinud, millisel perioodil kumbki M-L K lasteiamaksu maksab ja võlgnevus on tekkinud M K vastava kohustuse kehtivuse perioodil, mistõttu 3 on tema vastu esitatud hagi alusetu. Kui kostja väide vastab tõele, on tegemist solidaarvõlgnike vahelise sisesuhtega, mis hageja õigusi ei mõjuta.
lg 1 sätestab, et omavahelises suhtes peavad solidaarvõlgnikud kohustuse täitma võrdsetes osades, kui seadusest, lepingust või kohustuse olemusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 2 järgi läheb solidaarkohustuse täitnud võlgnikule üle võlausaldaja nõue teise solidaarvõlgniku vastu, välja arvatud talle endale langevas osas. Seega, kui solidaarvõlgnike sisesuhtest tulenevalt tekib Üllar Kuusistel hageja poolt nõutava võla tasumisel tagasinõudeõigus teise solidaarvõlgniku vastu, on tal õigus vastav nõue M K esitada. Eeltoodust tulenevalt on hagi põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus lahendas asja kirjalikus menetluses, kuna pooled on sellega nõustunud. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti, seega kannab menetluskulud kostja. Hageja menetluskulud koosnevad tasutud riigilõivust 95 eurot, milline summa tuleb kostjalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Anne Randjärv kohtunik
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.