1-15-6072/53

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-6072 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta Süüdimõistetu Roman Lebedev (isikukood 38012010301), määruskaebus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik RESOLUTSIOON
4. Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
5. mai 2017 määrus jätta muutmata. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Harju Maakohtu
7. septembri
8. a kohtuotsusega tunnistati Roman Lebedev süüdi KarS § 331 järgi ning teda karistati KarS § 65 lg 2 järgi liitkaristusega 7 aastat 1 kuu ja 17 päeva. Karistuse kandmise algusajaks on
9. november 2010 ja lõpptähtajaks
10. detsember
12. Viru Maakohtu
13. mai 2017 määrusega jäeti R. Lebedev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus leidis, et positiivse asjaoluna tuleb arvestada seda, et süüdlane osaleb tööhõives, õppis riigikeelt, osales suitsetamisest loobumise nõustamises ja on tegelenud oma sõltuvusprobleemidega. Vabanemise järgselt asub ta elama tädi juurde ning talle on garanteeritud ka töökoht. Vabastamist välistavate asjaoludena tõi kohus välja R. Lebedevi korduva karistatuse. Seejuures viimase kuriteo pani R. Lebedev toime karistuse kandmise ajal. Sellest järeldas kohus, et karistus ei ole oma eesmärki täitnud. Ka distsiplinaarkaristuse olemasolu näitab, et R. Lebedev ei suuda käitumisnormidele alluda. Isiku võimalused vabanemisel ei kaalu üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ega toimepandud kuriteo asjaolusid. R. Lebedev kannab muuhulgas karistust KarS § 184 lg 2 ja § 199 lg 2 järgi, mille eest teda karistati vangistusega 6 aastat 10 kuud ja 26 päeva. Kuriteo raskust arvestades ei oleks R. Lebedevi vabastamine kooskõlas ühiskonna õiglustunde ega karistuse eesmärkidega. Kohtul puudus veendumus, et R. Lebedev suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest, kuna tal on probleeme alkoholi ja narkootikumidega ning vabaduses võib tekkida tagasilanguse perioode, mis suurendavad uute kuritegude toimepanemise ohtu. Kohtul puudus veendumus, et kriminaalhoolduslike vahenditega oleks võimalik R. Lebedevi käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerida.
14. R. Lebedev vaidlustas maakohtu lahendi ja taotleb selle tühistamist ning uue määruse tegemist, millega vabastada ta tingimisi enne tähtaega. Määruskaebuse väited on lühidalt kokkuvõetuna järgmised. Määruskaebuse esitaja leiab, et kohus arvestas vaid iseloomustuse negatiivset poolt, ehkki R. Lebedev on täitnud edukalt kõik programmid. Ta tunnistab sõltuvust narkootikumidest, ent plaanib tarvitamisest loobuda ning viibib hetkel postrehabilitatsiooni osakonnas. Peale Maardu avavanglasse paigutamist sai ta aru, et sõltuvusest vabanemiseks on vaja läbida rehabilitatsioon. Läbitud on programm „Eluviisitreening“, samuti on R. Lebedev osalenud AN tugirühmas, loobunud suitsetamisest ning teinud samme sõltuvusest vabanemiseks. R. Lebedev on otsustanud osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus programmis ning vajadusel võtta osa kinnisest rehabilitatsioonist. R. Lebedevil on vabanemise korral elu- ja töökoht ning teda toetavad vanemad. Varem ei soovinud R. Lebedev muutuda. Ta oli noor ja rumal. Praeguse karistuse ajal on R. Lebedev aga aru saanud, et peab oma probleemidega tegelema. Distsiplinaarrikkumise kohta selgitab määruskaebuse esitaja, et tegemist on esimese rikkumisega 4,6 aasta pikkuse vangistuse jooksul. Vangistuses viibitud aja jooksul on R. Lebedev tasunud hagisid 11 000 eurot ja käinud tööl. Kuriteo KarS § 184 järgi pani R. Lebedev toime ajal, mil ta oli narkosõltlane ning tegi seda üksnes sõltuvusvajaduse rahuldamiseks ning endale aru andmata, et teeb narkootikumide edasiandmisega kurja. Teiste arvelt rikastumise eesmärki R. Lebedevil ei olnud. Praeguseks on ta järeldused teinud ja soovib oma elu muuta. Määruskaebuse esitaja töötab vanglas, ta ei poolda subkultuuri ning tahab elu muuta. Samuti on R. Lebedev läbinud riigikeele kursuse tasemel B2 ning taastanud suhted lähedastega. Määratud programmid on läbitud ning vanglaametnikesse suhtub R. Lebedev lugupidavalt. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
15. Ringkonnakohus, kaalunud veelkord R. Lebedevi ennetähtaegse vabastamise poolt ja vastuargumente, jätab kaebuse rahuldamata ja vaidlustatud kohtumääruse muutmata.
16. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Kaalutlusveana kohtupraktika mõttes tuleb käsitada olukorda, kus vaatamata kinnipeetava vabastamise kasuks rääkivatele rohketele asjaoludele jäetakse põhjendamata, miks need tegurid võrdluses kuriteo toimepanemise asjaoludega ei saa kaasa tuua isiku ennetähtaegset vabastamist. Samuti on menetlusõiguse olulise rikkumisena kõrgemas kohtus käsitatud olukorda, kus kohtud on lähtunud asja otsustamisel ebaõigest karistusaja pikkusest (RKKKm 3-1-1-59-14, p-d 10.1, 10.2). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et kohus tegi KarS § 76 lg-s 4 sätestatud materiaalseid aluseid hinnates kaalutlusvea.
17. Kohtupraktikas on leitud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata eelkõige selle kaudu, kuidas isik ennast on karistuse kandmise ajal ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasnevate elutingimuste järgi (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Antud juhul on 2 määruskaebuse esitaja välja toonud, et teda on vaid ühel korral 4,6 aasta pikkuse vangistuse jooksul distsiplinaarkorras karistatud. R. Lebedev on osundanud asjaolule, et tal on läbitud programm „Eluviisitreening“, ta on osalenud AN tugirühmas, loobunud suitsetamisest ning astunud samme sõltuvusest vabanemiseks. Ta ei poolda subkultuuri, on teinud oma järeldused ning tahab elu muuta. Samuti on R. Lebedev läbinud riigikeele kursuse tasemel B2 ning taastanud suhted lähedastega. Määratud programmid on läbitud ning vanglaametnikesse suhtub R. Lebedev lugupidavalt. Ringkonnakohus leiab, et ainuüksi distsiplinaarkaristus ei oleks tõepoolest asjaoluks, miks muidu individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid saavutanud isikut mitte vabastada. Samas aga leiab apellatsioonikohus, et isiku varasem elukäik (sh tema korduv karistatus eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest), kuriteo asjaolud ning süüdlase isik (sõltuvus narkootikumidest) on asjaoludeks, mis seavad kahtluse alla R. Lebedevi siira soovi oma elu muuta. Kohtupraktikas on leitud, et kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus on olemas eeskätt kuritegude puhul, mille korduva toimepanemise tõenäosus on kohtupraktika pinnalt suur. Sellelaadseteks kuritegudeks on näiteks vargused, seksuaalkuriteod ja narkokuriteod. Vältimatult on kuritegude jätkuva toimepanemise tõenäosus suurem ka nende kahtlustatavate puhul, keda on ka varem süüdi tunnistatud ja karistatud (RKKKm 3-1-1-103-06, p 15). R. Lebedevi korduv karistatus tuleneb just varavastaste ning rahvatervisevaste süütegude toimepanemisest. Nagu R. Lebedev isegi möönab, on tema kuritegude toimepanemise riskifaktoriks sõltuvus narkootilistest ainetest. Ehkki R. Lebedev on läbinud sõltuvuskäitumisele suunatud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ aastal
18. näitab uue kuriteo toimepanemine (R. Lebedev kannab liitkaristust mh KarS § 331 järgi), et ka suhteliselt kõrge kontrolliga avavanglast lühiajalisel väljasõidul olles ei pannud ta vastu ahvatlusele ning tarvitas
19. jaanuaril
20. a narkootilist ainet amfetamiini. Arvestades R. Lebedevi pikaajalist sõltuvust narkootilistest ainetest, on muidugi igati positiivne tema soov sõltuvusest vabaneda, mida kinnitab ka määruskaebuse esitaja viibimine postrehabilitatsiooni osakonnas ning soov osaleda OÜ Tervisekeskus Elulootus programmis. Küll aga on kriminaalmenetluslik kogemus näidanud seda, et isiku vabanemisel on ka oht taas sattuda sõltuvuse nõiaringi suur, ning sellisel juhul oleks ohustatud ühiskond tervikuna, mh teiste isikute tervis ja vara. Sellise ohu realiseerumist on prognoosinud vangla 42% tõenäolisusega vägivaldsete kuritegude osas ning 26% tõenäosusega üldise korduva kuriteo toimepanemise osas. Tegemist on ringkonnakohtu hinnangul oluliste näitajatega, mistõttu R. Lebedevi varasemat elukäiku ning tema isikust tulenevaid asjaolusid arvestades on isiku edasine õiguskuulekas käitumine kaheldav.
21. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja 337 lg 1 p-st 1 jätta Viru Maakohtu
22. mai
23. a määrus muutmata ja R. Lebedevi määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau