1-08-12818/635

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-08-12818 Aarne Sarjas, Mati Kartau, Tiit Lõhmus Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus süüdimõistetu Ahliman Zeinalovi vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik süüdimõistetu Ahliman Zeinalovi (isikukood 37910102244) kaitsjad vandeadvokaat Kelli Ristali ja vandeadvokaat Sven Sillari määruskaebused RESOLUTSIOON
3. Viru Maakohtu
4. mai 2017 määrus jätta muutmata.
5. Süüdimõistetu Ahliman Zeinalovi kaitsja vandeadvokaadi Kelli Ristali ja vandeadvokaadi Sven Sillari määruskaebused jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
6. Harju Maakohtu 31.03.2010 otsusega tunnistati A. Zeinalov süüdi KarS § 184 lg 21 p 1 ja § 392 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 alusel mõisteti talle liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistuse kandmise alguseks isiku kahtlustatavana kinnipidamise aeg 03.12.
7. KarS § 53 lg 1 ja § 184 lg 5 p 1 alusel kohaldati A. Zeinalovi suhtes lisakaristusena varalist karistust summas 736 117,3 eurot. Kohtuotsus jõustus 17.01.
9. Riigi Tugiteenuste Keskus esitas 28.03.2016 Viru Maakohtule taotluse A. Zeinalovile Harju Maakohtu 31.03.2010 lisakaristusena mõistetud varalise karistuse tasumata osa 497 285,82 euro asendamiseks vangistusega. Viru Maakohus rahuldas 28.04.2016 määrusega sissenõudja taotluse ja asendas A. Zeinalovile mõistetud varalise karistuse tasumata osa 2 aastat 9 kuud 4 päeva vangistusega ja sissenõudja taotlus isikule mõistetud põhi- ja lisakaristuse liitmiseks jäeti läbi vaatamata. Tartu Ringkonnakohus jättis 16.06.2016 määrusega Viru Maakohtu määruse muutmata. Riigikohtu kriminaalkolleegium tühistas oma 16.02.2017 määrusega nr 3-1-1-92-16 Viru Maakohtu ja Tartu Ringkonnakohtu määrused osaliselt ja mõistis A. Zeinalovile KarS § 64 lg-te 1 ja 3 alusel liitkaristuseks 14 aastat 6 kuud vangistust, lugedes 2 aasta 9 kuu 4 päeva pikkuse vangistusega asendatud lisakaristuse tasumata osa kaetuks põhikaristusega ning karistuse kandmise alguseks arvati 03.12.
11. Viru Vangla esitas 08.02.2016 Viru Maakohtule materjalid A. Zeinalovi elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks. Kohus määras A. Zeinalovi tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamise läbi vaadata 14.04.2016 kohtuistungil. 08.04.2016 esitas kinnipeetava kaitsja kohtule taotluse kohtuasja arutamise edasilükkamiseks kuni on jõustunud lahend Riigi Tugiteenuste Keskuse poolt 28.03.2016 esitatud avalduse osas või selgunud asjaolu, et nimetatud avalduse menetlemine ei takista ennetähtaegse vabastamise taotluse lahendamist. Kohus rahuldas 12.04.2016 kaitsja taotluse.
12. 17.02.2017 esitas A. Zeinalovi kaitsja kohtule taotluse menetluse jätkamiseks isiku ennetähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks ning 01.03.2017 taotluse Viru Vangla kohustamiseks A. Zeinalovi osas uue iseloomustuse esitamiseks. Kohus kohustas Viru Vanglat esitama uue iseloomustuse. Viru Vangla esitas 28.03.2017 Viru Maakohtule uued materjalid kinnipeetava A. Zeinalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaega vabastamiseks.
13. Viru Maakohtu 09.05.2017 määrusega jäeti A. Zeinalov vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata elektroonilise järelevalve alla. Kohtu hinnangul ei kaalu A. Zeinalovi positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis. Kohus võttis arvesse, et A. Zeinalovit on karistatud kahel korral – viimane toimepandud kuritegu on raske esimese astme narkokuritegu suure koguse narkootilise aine käitlemise eest suure varalise kasu saamise eesmärgil. Kohus nõustub vangla hinnanguga, mille kohaselt on A. Zeinalov kõrgohtlik ühiskonnale. Kohus tõi välja ka positiivsed tegurid – A. Zeinalov on käesolevaks ajaks talle individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevused enamuses edukalt täitnud (omandanud puidupingitöölise eriala, kõrghariduse tootmise organiseerimise ja juhtimise erialal, omandanud riigikeele A2 ja B1 tasemed); A. Zeinalov sooritas ka B2 riigikeele taseme kursuse, kuid eksam on positiivsele tulemusele sooritamata; kinnipeetaval puuduvad distsiplinaarkaristused; vabanemisel on olemas kindel alaline elukoht koos abikaasa ja ühise tütrega; garanteeritud on ka töökoht. Samas võttis kohus arvesse, et isikul on tasumata rahalisi nõudeid ligikaudu 9600 eurot. Samuti on tema tutvusringkonnas ka kriminaalse taustaga isikuid. Uue üldise kuriteo toimepanemise tõenäosus järgneva kahe aasta jooksul on küll 9%, kuid kinnipeetaval on kanda veel rohkem kui 5 aastat vangistust, mistõttu ennetähtaegne vabastamine oleks ennatlik. Kaitsja seisukohale, mille kohaselt ÜRO seisukohas tuvastatud kinnipeetava kriminaalasja menetlemisel kaitseõiguse rikkumine ja mille tõttu tuleks seda kaitsja hinnangul arvestada tingimisi ennetähtaega vabastamisel, leidis kohus vastusena, et põhimenetlusega seotu ei puutu enam tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamisse. Määruskaebused
14. Viru Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebused süüdimõistetu A. Zeinalovi kaitsjad K. Ristal ja S. Sillar.
15. K. Ristal palub tühistada Viru Maakohtu määruse ja teha uus määrus, millega otsustatakse A. Zeinalovi elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine. 2 7.
16. Kaitsja hinnangul on Viru Maakohus teinud A. Zeinalovi vabastamata jättes olulisi kaalutlusvigu ja kohus on eiranud Riigikohtu määruse nr 3-1-1-12-17 olulisi suuniseid KarS § 76 lg 4 kohaldamisel. 7.
17. Ainukese etteheitena tõi maakohus välja individuaalses täitmiskavas ettenähtud tegevuste puhul, et kinnipeetav asus küll läbima riigikeele B2 taseme kursust, kuid ei suutnud selle eksamit sooritada. Kaitsja hinnangul ei ole maakohus põhjendanud, kuidas riigikeele B2 taseme mittesaavutamine on selline asjaolu, mis annab aluse isiku jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Eesti Vabariigi kodakondsuse saamiseks peab taotleja sooritama eesti keele tasemeeksami vähemalt B1 tasemel ning viidatud tase on A. Zeinalovil olemas. 7.
18. Vastuoluline on maakohtu seisukoht, et kuna süüdimõistetu viibib vangistuses esimest korda, siis just vanglakaristuse jätkumine avaldab potentsiaalset tugevat mõju edaspidisele käitumisele. Samuti on Riigikohtu suunistega vastuolus maakohti põhjendus, et kinnipeetavat on karistatud kriminaalkorras kahel korral. Nimetatud karistus määrati
19. aastal ja seega on arhiveeritud. Karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus üksnes karistusregistri seaduse § 5 lg-s 2 loetletud juhtudel. 7.
20. Maakohus on süüdimõistetu poolt toimepandud kuriteole omistanud olulise kaalu, kuid samas jätnud välja toomata selged põhjendused, miks see kaalub üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. 7.
21. Samuti viitas kaitsja ÜRO Inimõiguste komitee otsusele nr 2040/2011, milles asuti seisukohale, et Eesti Vabariik on rikkunud A. Zeinalovi kaitseõigust ja käitunud vastuolus Kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelise paktiga. Süüdistatava süü ei pruukinud kohtumenetluses õigesti tuvastatud olla või talle määratud karistus olla õiglane, kuivõrd ta ei saanud ennast piisavalt kohtumenetluses kaitsta, seega tuleb need kahtlused tõlgendada isiku kasuks ja isik vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada. 7.
22. Kaitsja lisas kaebusele kaasa ka MTA saldoteatise ja maksekorraldused, mis kinnitavad rahaliste kohustuste täitmist ja võlgnevuse puudumist.
23. Kaitsja S. Sillar palub oma määruskaebuses tühistada Viru Maakohtu määruse ja uue määrusega vabastada A. Zeinalov vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega tingimustel, mida nägid ette Viru Vangla ja kriminaalhooldaja. 8.
24. Kaitsja hinnangul on kohtulahend sellises nõutavas ulatuses põhistamata nagu seda näeb ette kehtiv kohtupraktika. Maakohus on omistanud põhjendamatult vähe kaalu A. Zeinalovi vabastamist toetavatele asjaoludele. Tema ennetähtaegse vabastamise vastu on küll kuriteo toimepanemise asjaolud, kuid samas toetavad kõik ülejäänud KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolud A. Zeinalovi ennetähtaegset vabastamist. Riigikohtu praktika kohaselt ei saa isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. 8.
25. Vangla on oma metoodika alusel hinnanud ohu minimaalseks, s.o 9%-le. Seega ei saa väita, et A. Zeinalov on käesoleval ajal sedavõrd ohtlik, et ta peab olema ühiskonnast isoleeritud. 8.
26. Kohus tähtsustas riigi esindaja arvamust üle. Tundub, et kohus tegi Riigikohtu lahendist 31-1-12-17 eksliku järelduse, et pikaaegsest vangistusest on võimalik ennetähtaegselt vabaneda üksnes siis, kui vabanemist toetab prokurör. Prokuröri arvamusest selgub, et A. Zeinalovit ei tuleks vabastada, kuna ta ei kahetse oma tegu, määratud karistus on väga pikaaegne ning ei ole võimalik teda vabastada, kuna puudub elamisluba. Kohtuistungil selgitas A. Zeinalov, et väga kahetseb oma kuritegu ja seda ei seadnud ka maakohus kahtluse alla. Elamisloa faktiline puudumine ei ole kehtiva seaduse alusel takistuseks isiku ennetähtaegsele vabanemisele. 3 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
27. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebustes esitatud seisukohti, jätab Viru Maakohtu
28. mai 2017 määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
29. Kaebajad heidavad määruskaebustes maakohtule ette, et maakohus on teinud olulisi kaalutlusvigu hinnates KarS § 76 lg-s 4 toodud faktoreid ennetähtaegse vangistusest vabanemise otsustamisel ja määrus on nõutavas ulatuses põhistamata. Põhjendamatult vähe kaalu on maakohus omistanud vabastamist toetavatele asjaoludele. Ringkonnakohus maakohtule selliseid etteheiteid ei tee. Nähtuvalt maakohtu määrusest on kohus võtnud kogumis arvesse nii positiivseid kui ka negatiivseid faktoreid. Positiivsetena tõi maakohus välja, et A. Zeinalov on vangistuse jooksul omandanud puidupingitöölise eriala, kõrghariduse tootmise organiseerimise ja juhtimise erialal, omandanud riigikeele B1 tasemeni, puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ja vabanemisel on olemas nii töö- kui ka elukoht. Samas võttis kohus negatiivsete faktoritena arvesse, et A. Zeinalovil on tasumata rahalisi nõudeid vangla andmetel ligikaudu 9600 eurot, viimane toimepandud kuritegu on raske esimese astme narkokuritegu ja vangla andmetel on A. Zeinalov kõrgohtlik ühiskonnale, samuti on A. Zeinalovi tutvusringkonnas kriminaalse taustaga isikuid. Seega võttes asjaolud kogumisse kaaluvad negatiivsed faktorid üle positiivsed. Kuigi vangistuses olles on A. Zeinalov käitunud hästi, on tema ennetähtaegne vabastamine tulenevalt varasematest käitumismustritest, kuriteo raskusest ja vabanemisjärgse ohu maandamisest tulenevalt ennatlik. Seega on kohus lisaks kuriteo raskusele – narkootiliste ainete käitlemine suures koguses suure varalise kasu saamise eesmärgil – toonud välja ka vabanemisjärgsed ohud (kuritegelike isikutega suhtlemine ja A. Zeinalovi ohtlikkus ühiskonnas).
30. Kaitsja K. Ristal toob määruskaebuses välja, et maakohus ei ole põhjendanud, kuidas riigikeele B2 taseme mittesaavutamine on selline asjaolu, mis annab aluse isiku jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Ringkonnakohtu hinnangul on samuti positiivne, et A. Zeinalov on vangistuse vältel õppinud riigikeelt ja samuti omandanud kõrg- ja erihariduse. Maakohus on küll toonud välja, et A. Zeinalov on olnud järeleandlik B2 tasemel riigikeele omandamise suhtes, kuid toonud positiivsena välja, et isik on pidanud tähtsamaks kõrghariduse omandamist, et asuda õpitud teadmiste baasil tööle. Seega ei ole maakohus B2 tasemel riigikeele eksami sooritamata jätmist toonud välja sellisel negatiivsel toonil, nagu seda väidab kaitsja.
31. Kaitsja on esitanud määruskaebusele kaasa lisa, milles on toodud K.N. maksekorraldused Rahandusministeeriumisse ja Maksu-ja Tolliametisse selgitustega „sundraha Ahliman Zeinalov“ ja „Hliman Zeinalov võlg“, makstud kogusumma on 9150,55 eurot. Nähtuvalt maksekorraldustest (15.05.2017 ja 11.05.2017) on maksed tehtud pärast maakohtu määrust, seega on A. Zeinalovi võlga vähendatud 9150,55 euro võrra. Vangla iseloomustuse kohaselt oli 27.03.2017 seisuga A. Zeinalovil tasumata rahalisi nõudeid 9600 eurot, käesolevaks hetkeks on summat tunduvalt vähendatud ja seetõttu on pärast
32. mai 2017 maakohtu määrust olukord muutunud. Kohus võtab arvesse, et A. Zeinalovil on võlga vähendatud märkimisväärselt, kuid märgib, et see eraldiseisvalt ei too kaasa ennetähtaegset vangistusest vabanemist.
33. Kaitsja K. Ristal heidab maakohtule ette, et maakohus on arvesse võtnud arhiveeritud karistust. Samuti on kohus S. Sillari hinnangul tähtsustanud üle prokuratuuri seisukohta, ekslikult leides, et pikaaegsest vangistusest on võimalik vabaneda vaid siis, kui vabanemist toetab prokurör. 4 Ringkonnakohus nõustub K. Ristaliga täielikult osas, mille kohaselt ei tohi kohus ennetähtaegse vabastamise menetluses võtta arvesse arhiveeritud karistusi. Maakohtu määrusest tulenevalt on maakohus välja toonud A. Zeinalovi viimast toimepandud kuritegu, mille ohtlikkust on arvesse võtnud ennetähtaegsel vangistusest vabastamise otsustamisel. Ringkonnakohus aga ei nõustu S. Sillariga osas, milles on leitud, et maakohus on üle tähtsustanud prokuratuuri seisukohti. Ringkonnakohus selgitab, et vangla ja prokuratuuri seisukohad ei ole kohtule siduvad ja seega ei saa tugineda ka käesoleval juhul just prokuratuuri seisukohtadele. Kohus peab iseseisvalt kindlaks tegema KarS § 76 lg-s 4 toodud materiaalseid eelduseid, mis maakohtu määrusest ka välja joonistuvad.
34. Kaitsja K. Ristal toob kaebuses välja ÜRO komitee otsuse põhjenduse, mille kohaselt leiti, et Eesti riik on kohtumenetluses rikkunud A. Zeinalovi kaitseõigust ja see võis kaasa tuua süüdistatava süü ebaõige tuvastamise või karistuse ebaõiglase määramise ja seetõttu tuleks neid kahtluseid tõlgendada käesolevas menetluses A. Zeinalovi kasuks, kuna ta ei saanud ennast piisavalt kohtumenetluses kaitsta. Maakohus on oma määruses õigesti leidnud, et põhimenetlusega seotu ei puutu enam tingimisi ennetähtaega vabastamise otsustamisse. Seega ei saa hinnata võimalikke kaitseõiguse puuduseid ja nende mõju kohtuotsusele käesolevas menetluses. Kaitsja hinnangud on spekulatiivsed ja seega ei lisa ringkonnakohus maakohtu seisukohtadele enamat.
35. Kaitsjate hinnangul ei saa isiku ennetähtaegselt vabastamata jätmist põhjendada vaid toimepandud kuriteo raskusega. Samuti ei saa väita, et A. Zeinalov on käesoleval ajal sedavõrd ohtlik, et ta peab olema ühiskonnast isoleeritud. Nagu ringkonnakohus ka käesoleva määruse p-s 10 välja tõi, on maakohus õigesti võtnud arvesse, et A. Zeinalovi ennetähtaegse vabastamise vangistusest välistavad varasemad käitumismustrid ja kuriteo raskus. Samuti esinevad A. Zeinalovi ennetähtaegsel vabanemisel ohud – A. Zeinalovi tutvusringkonda kuuluvad kuritegelikud isikud, A. Zeinalovi käitumine on riskeeriv ja hoolimatu. Kuna viimane kuritegu oli suunatud suure rahalise kasu teenimisele, siis võib eeldada, et ka edaspidi võib A. Zeinalov lisaks ametlikule sissetulekule teenida lisa kuritegelikul teel. Kuigi vangla on oma metoodika alusel arvutanud uue kuriteo toimepanemise riski ja hinnanud, et see on madal (9%), leiab kohus, et käesoleval juhul oleks ennetähtaegne vabastamine ennatlik. A. Zeinalovi oht seisneb selles, kui suhtleb kriminaalse mõtteviisiga isikutega.
36. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu
37. mai 2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ /allkiri/ Aarne Sarjas Mati Kartau 5 /allkiri/ Tiit Lõhmus