Obsah (9)

§ 121§ 120§ 199§ 266§ 215§ 63§ 64§ 65§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 12. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-6486 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlu

§ 121

lg 2 p 3 järgi ja karistuseks mõisteti 1 aasta vangistust,

§ 120

lg 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust,

§ 199

lg 2 p 7,8,9 järgi ja karistuseks mõisteti 2 aastat vangistust,

§ 266

lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust ning

§ 215

lg 2 p 1, 2 - § 25 lg 2 järgi ja karistuseks mõisteti 6 kuud vangistust.

§ 63

lg 2 ja

§ 64lg 1 alusel loeti kergemad karistused kaetuks raskeimaga ning J.

Tuulele mõisteti liitkaristuseks 2 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu 08.12.2011 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 2 kuud 16 päeva võrra ning J. Tuulele mõisteti liitkaristuseks vangistus 2 aastat 2 kuud ja 16 päeva. Kinnipeetava karistusaeg algas 14.03.2016 ja lõpeb 30.05.

2. Tartu Vangla esitas 02.05.2017 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Tuule vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 22.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. J. Tuul on temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, seega on olemas formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega. Samuti esinevad formaalsed alused J. Tuule tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega.
4. Maakohus leiab, et J. Tuule puhul tuleb positiivse asjaoluna märkida alates 01.04.2017 osalemist vangla majandustöödel ning ennetähtaegsel vabanemisel kindla elukoha olemasolu. Samuti nähtub kinnipeetava iseloomustusest toetava sotsiaalse tugivõrgustiku olemasolu ema, venna ja õe näol. Kohtuistungil antud ütlustest ilmneb kinnipeetaval töökoha olemasolu - XXX OÜ-s. Samas nähtub Tartu Vangla iseloomustusest, et süüdimõistetu tunnistab ise, et on kõik kuriteod toime pannud alkoholijoobes ning saab aru, et see on peamine probleem, aga isik ei ole motiveeritud osalema sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides.
5. Negatiivse asjaoluna tuleb arvestada, et J. Tuul on korduvalt kriminaalkorras karistatud isik ning vangla esitatud iseloomustuse kohaselt on J. Tuule puhul uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise kahe aasta jooksul 53% ja uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 63 %.
6. Maakohtul ei tekkinud piisavat veendumust selles, et karistus on oma eesmärgi täitnud ja kinnipeetav on võimeline jätkama vabaduses õiguskuulekat elu. Arvestades kogumis süüdimõistetu isikut, tema varasemat elukäiku, käitumist karistuse ajal ja eeldatavat käitumist vabaduses, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib kaasa tuua ennetähtaega karistusest vabastamine, ei ole süüdimõistetu tingimisi enne tähtaega vabastamine piisavalt põhjendatud ja J. Tuul tuleb jätta enne tähtaega vangistusest vabastamata. Määruskaebus
7. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Tuul, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja enda ennetähtaegselt vangistuses vabastamist. Tartu Vangla on määruskaebuse esitaja arvates loonud temast vale ettekujutuse läbi koostatud iseloomustuse, millele on J. Tuulel alles nüüd juurdepääs. Kontaktisik, kes koostas nimetatud iseloomustuse, omab juba uut töökohta.
8. Samuti toob vangla välja, et J. Tuul ei viitsi või ei ole motiveeritud gruppides osalema. J. Tuul seletab, et ta maakohtus kunagi ütles, et kohtu jaoks ei ole oluline, kas pätt käib vanglas tööl või gruppides, mistõttu siis neid grupitöid vaja on. J. Tuul selgitab, et osales sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“, millest pool on läbitud, aga selle kohta ei ole midagi mainitud.
9. Samuti ei edastanud Tartu Vangla tõendit töökohast, mille süüdimõistetu edastab koos määruskaebusega. Mis puutub uute kuritegude toimepanemisse, siis seda ei ole kindlalt mingite protsentide läbi võimalik väita. Inimene võib muutuda üle öö juhul kui ta ise seda soovib ja J. Tuulel on see soov olemas. Seda seetõttu, et süüdimõistetu on veetnud poole oma elust vanglas ning ta ei ole õiget elu näinudki. J. Tuul palub kohtul anda talle võimalus tõestada ja näidata, et ta ei kuritarvita kohtu usaldust. Tal on kindel plaan ennast käsile võtta ja näidata, et ka tema võib olla inimene. 2 Ringkonnakohtu järeldused
10. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Tuult vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebusele vaid järgmist. 11.

§ 76

lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea. 12. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab

§ 76

lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).

1. Ka ringkonnakohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval puuduvad kinnipidamiskohas kehtivad distsiplinaarkaristused, isik on töötanud kinnipidamiskohas majandustöödel ning enda sõnul läbib käesoleval hetkel sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“.
2. Samas, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ringkonnakohus, et J. Tuule puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Ringkonnakohus nõustub täielikult maakohtuga, leides, et taoliseks kartuseks annavad aluse eelkõige süüdimõistetu isik ja tema varasem elukäik. Nimelt omab J. Tuul viit kehtivat kriminaalkaristust ning reaalset vanglakaristust kannab 17 korda. J. Tuul on toime pannud väga raskeid eriliigilisi kuritegusid. Kõik kuriteod on toime pandud alkoholijoobes ning ajendatuna majandusliku kasu saamise eesmärgist. Samas, nagu maakohus on õigustatult välja toonud, käesoleva vangistuse jooksul ei ole J. Tuul motiveeritud osalema sõltuvusteemalistes sotsiaalprogrammides ning ka vangla poolt koostatud iseloomustusest nähtub, et uue kuriteo toimepanemise tõenäosus on suurem alkoholi tarvitatuna ning viibides kriminogeenses, alkoholi tarvitavate isikute seltskonnas. J. Tuule määruskaebusest on aru saada, et ta tõepoolest leiab, et sotsiaalprogrammides osalemine ei mõjutaks teda positiivselt, mis ringkonnakohtu hinnangul viitab sellele, et J. Tuul ei ole huvitatud oma käitumist läbi suunavate programmide õiguskuulekuse suunas korrigeerima. Samuti toob J. Tuul välja, et tal on vabanemise korral garanteeritud töökoht, millest saab järeldada, et süüdimõistetu hinnangul on tegemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendava asjaoluga. Samas, vaadates J. Tuule elukäiku, ei ole ringkonnakohtu hinnangul kindla töökoha olemasolu vabaduses sedavõrd kaalukaks argumendiks, mis tõsikindlalt peaks J. Tuule poolt ära hoidma uute õigusrikkumiste toimepanemise.
3. Kokkuvõtvalt märgib ringkonnakohus, et isikut ja tema elukäiku iseloomustavad andmed toovad käesoleval juhul kaasa J. Tuule ennetähtaegselt vangistusest vabastamata jätmise. J. Tuul on süstemaatiline õigusrikkuja, kes paneb kuritegusid toime ajendatuna materiaalse kasu saamise eesmärgist, mida soodustab sõltuvus alkoholist. Just nendel põhjustel tuleb isiku ennetähtaegsesse vabastamisse suhtuda ettevaatusega ning käesoleval hetkel puudub 3 ringkonnakohtul veendumus, et J. Tuul suudaks vabaduses olles kriminaalhooldusreeglitele alluda ning uute kuritegude toimepanemist vältida.
4. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Tartu Maakohtu 22.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 4 /allkiri/ Maarika Kuusk