← Eesti

3-15-2841/34

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Haldusasja number 3-15-2841 Otsuse tegemise aeg ja koht 12. mai 2016, Tartu Kohtunik Maare Aloe Haldusasi Modeena OÜ kaebus Põllumaja

„Maapiirkonnas majandustegevuse mitmekesistamise investeeringutoetuse saamise nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise täpsem kord“ (edaspidi määrus nr 119) alusel toetuse Askari puhkemaja laiendamiseks summas 85 978,94 eurot, millest maksti välja 73 145,47 eurot.

  1. 06.08.2015 nõudis PRIA otsusega nr 13-6/945 Modeena OÜ-lt tagasi toetuse summas 73 145,47 eurot ja jättis välja maksmata toetuse summas 9269,03 eurot. Seoses murutraktori H CTH126, varjualuste, puukuuri, liivakasti ja kiikude, pergolate ehitamise ning kivimüüritise, sisehoovi, võrkpalliväljaku ja halastuse rajamise odavnemisega jäeti lisaks välja maksmata 806,44 eurot ning toetus summas 2758 eurot jäeti välja maksmata seoses toetuse saaja loobumisega reklaamlehtede ja voldikute valmistamisest ja omanikujärelevalve teostamisest. Samas tunnistati kehtetuks 16.01.2013 otsus nr 13-6/99 toetuse määramise kohta. 11.09.2015 esitas Modeena OÜ PRIA-le vaide, mille PRIA jättis 21.09.2015 vaideotsusega nr 13-4/15/46-1 rahuldamata.
  2. 13.11.2015 saabus Tartu Halduskohtusse Modeena OÜ kaebus PRIA 06.08.2015 otsuse nr 136/945 tühistamiseks. Tartu Halduskohus võttis 11.01.2016 määrusega kaebuse menetlusse ja tegi vajalikud eelmenetluse toimingud.
  3. 14.03.2016 esitas Modeena OÜ Tartu Halduskohtule taotluse, milles ta palus võtta asja juurde täiendavad tõendid (fotod, majandusaasta aruanne) ja peatada haldusasja menetlus kuni lahendini jõudmiseni kriminaalasjas nr
  4. Tartu Halduskohus jättis 22.03.2016 määrusega Modeena OÜ taotluse menetluse peatamiseks rahuldamata. Modeena OÜ esitas 06.04.2016 Tartu Ringkonnakohtule määruskaebuse, milles ta palus tühistada Tartu Halduskohtu 22.03.2016 määrus ja teha uus lahend, millega peatada haldusasja menetlus kuni lahendi jõudmiseni kriminaalasjas. Tartu Ringkonnakohus jättis 26.04.2016 määrusega Modeena OÜ määruskaebuse rahuldamata ja Tartu Halduskohtu 22.03.2016 määruse muutmata. KAEBAJA VÄITED
  5. Kaebaja taotleb tühistada PRIA 06.08.2015 otsus nr 13-6/945 põhjusel, et PRIA on kasutanud tagasinõudmise otsuse tegemisel materjale Lõuna Prefektuurilt ja Maksu- ja Tolliametilt (edaspidi MTA). PRIA ise mingit eraldi haldusmenetlust ja tõendite kogumist teostanud ei ole. PRIA on rikkunud

§ 16

lg-s 3 toodud nõuet taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest. Kaebaja on seisukohal, et enne kriminaalasja lahendit ei saa PRIA teha kontrollaruandes ja otsuses näidatud järeldusi. Tehingute näilisust saab tuvastada vaid MTA. Kaebaja väitel ei ole PRIA isegi selgitanud, millisel õiguslikul alusel viimast toetusosa kinni peetakse. Kaebaja on seisukohal, et PRIA ei ole pannud kahtluse alla lõpliku hinnapakkumise sisulist õigsust, hindade ja koguste vastavust jms. Geo-Network OÜ–ga seonduvalt väidab kaebaja, et need tööd ei ole varasemalt teostatud. Kaebaja väidab, et Reginett OÜ-lt on tänaseks murutraktor soetatud. VASTUSTAJA VASTUVÄITED 6. Vastustaja ei pea kaebust õigeks ja väidab, et nad on otsuse tegemisel tuginenud juba MTA poolt tuvastatud faktilistele asjaoludele. Ka ei ole vastustaja ise uurimisorganile avaldust kriminaalasja algatamiseks teinud, vaid selle on teinud MTA. Vastustaja on seisukohal, et nad saavad haldusmenetluses järeldused teha nii maksumenetluses kui kriminaalmenetluses kindlakstehtud faktiliste asjaolude alusel, ootamata ära lahendit kriminaalasjas. Samuti on PRIA-l õigus tuvastada tehingute näilikkus (nt Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2014 otsus haldusasjas nr 3-12-1981). Vastustaja vastuväidete kohaselt sätestab Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27.01.2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas lg 9, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali. PRIA täiendav kontroll viidi läbi 23.01.2015 – 22.05.2015, mille käigus andis PRIA omapoolse hinnangu MTA poolt kogutud tõenditele. Mahukas kontrolliaruanne edastati ka kaebajale toetuse tagasinõudmise ja väljamaksmata jätmise otsuse lisana. Vastustaja on seisukohal, et nad ei ole rikkunud otsuse tegemise tähtaega. Viimase toetusosa välja maksmata jätmise aluseks on

§ 16

lg 2, mille kohaselt jätab PRIA toetuse maksmata Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse (edaspidi ELÜPS) § 62 lõike 5 teises lauses sätestatud juhtudel. Vastustaja väidab MTA andmetele tuginedes, et Ainsam OÜ, R&R Reddox OÜ ja KVL Ehitus OÜ hinnapakkumised ei ole tehtud nimetatud äriühingute poolt, vaid toetuse saaja enda poolt, et näidata kolme hinnapakkumise esitamist. Tegemist on kunstlikult loodud tingimustega toetuse saamiseks. Vastustaja vastuväidete kohaselt pidi 28.06.2013 seisuga, s.o arve nr 0507 esitamise ajaks hinnapakkumises toodud tegevused olema täies mahus tehtud, kuid tööd olid teostamata. Samuti on tõendatud, et murutraktorit ei ole soetatud. KOHTU PÕHJENDUSED JA OTSUS 7. Vaidlust ei ole selles, et vastustaja määras oma 16.01.2013 otsusega nr 13-6/99

alusel kaebaja poolt taotletud toetuse Askari puhkemaja laiendamiseks summas 85 978,94 eurot, mille maksis välja osaliselt summas 73 145,47 eurot. 8.

§ 4

lg 1 sätestab, et juhul kui investeeringuobjekti käibemaksuta maksumus ületab 5000 eurot, peab taotleja olema investeeringuobjekti kohta saanud vähemalt kolm võrreldavat hinnapakkumust koos pakkumuse tehniliste tingimuste loeteluga. 9. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 31.08.2012 PRIA-le koos taotlusdokumentidega muuhulgas ka nõutud hinnapakkumised alljärgnevalt: kolm võrreldavat hinnapakkumist: 1) R&R Reddox OÜ

(11475479)– Askari Puhkemaja laiendus – netohind 220606,10 eurot, kogumaksumus 264727,32 eurot; 2) KVL Ehitus OÜ
(10737285)– Askari Puhkemaja laiendus – netohind 234057,8 eurot, kogumaksumus 280869,35 eurot; 3) Ainsam OÜ
(12197019)– Askari Puhkemaja laiendus – netohind 204422,97 eurot, kogumaksumus 245307,56 eurot – võitnud hinnapakkumine ja teised hinnapakkumised: 4) Ecoprint AS
(11407147)– voldikud ja kujundus – netohind 1995,1 eurot, kogumaksumus 2394,12 eurot; 5) Geo-Network OÜ (11231783; praegu Põllusaaduste OÜ) – kodulehekülje loomine, broneerimissüsteemi loomine ja Google AdWords reklaamide loomine – netohind 2210 eurot, kogumaksumus 2652 eurot; 6) Reginett OÜ
(10063622)– murutraktor – netohind 1622,13 eurot, kogumaksumus 1946,56 eurot; 7) KVL Ehitus OÜ
(10737285)– omanikujärelvalve – netohind 4900 eurot, kogumaksumus 5880 eurot. Seega esitas kaebaja vastustajale kolm hinnapakkumust: Ainsam OÜ, R&R Reddox OÜ ja KVL Ehitus OÜ hinnapakkumused, millest parimaks osutus Ainsam OÜ hinnapakkumus, kes pidi ka tööd teostama.
  1. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja teostatud investeeringu tõendamiseks PRIA-le kolm kuludeklaratsiooni koos lisadokumentidega:
  2. kuludeklaratsioon 15.07.2013;
  3. kuludeklaratsioon 11.11.2013 ja
  4. kuludeklaratsioon 09.01.
  6. Kohus ei saa nõustuda kaebaja väitega, et vastustaja on rikkunud

§ 16

lg 3 toodud nõuet taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest.

§ 16

reguleerib toetuse maksmist ja maksmisest keeldumist, mitte toetuse tagasinõudmist.

§ 16

lg 3 kohaselt teeb PRIA taotluse rahuldamise otsuse, muutmise otsuse või taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse 25 tööpäeva jooksul arvates toetuse maksmisest keeldumise aluseks olevast asjaolust teadasaamisest, mis ei tähenda aga seda, et toetuse tagasinõudmise otsus peab olema tehtud 25 tööpäeva jooksul. Kohtu arvates ei saa käesoleval juhul seda sätete mõista selliselt, et kui 25 tööpäeva jooksul ei ole taotluse rahuldamise otsust kehtetuks tunnistatud, siis tuleb toetus välja maksta ja seejärel kohe tagasi nõuda.

  1. 23.01.2015-22.05.2015 viis PRIA toetuse saaja määruse nõuetele vastavuse osas läbi täiendava kontrolli, mille käigus andis PRIA omapoolse hinnangu MTA poolt kogutud tõenditele. Samuti andis Lõuna Ringkonnaprokuratuur PRIA-le loa kasutada kriminaalasja nr 14930000065 materjale täiendava kontrollimenetluse läbiviimiseks ning haldusotsuse tegemiseks. Mahukas kontrolliaruanne (tl 40-52 pöördel) edastati kaebajale toetuse tagasinõudmise ja väljamaksmata jätmise otsuse (otsus nr 13-6/945, 06.08.2015, tl 37-39) lisana 25.05.2015 ning paluti esitada omapoolsed seisukohad ja võimalikud vastuväited hiljemalt 19.06.2015 (vastamise tähtaega pikendati kuni 29.06.2015). 29.06.2015 saadetud vastuses ei nõustunud kaebaja PRIA järeldustega, esitades omapoolsed vastuväited, seejärel tehti vaidlustatud otsus. Kohus märgib, et aegumistähtaeg algab täiendava kontrolli läbiviimise ajast.
  2. Kohus ei nõustu kaebaja seisukohaga, et enne kriminaalasja lahendit ei saa PRIA teha kontrollaruandes ja otsuses näidatud järeldusi, sest tehingute näilisust saab tuvastada vaid MTA. Kohtu arvates saab vastustaja haldusmenetluses teha järeldused nii maksumenetluses kui kriminaalmenetluses kindlakstehtud faktiliste asjaolude alusel, ootamata ära lahendit kriminaalasjas. Ka Tartu Ringkonnakohus asus 06.11.2014 otsuses haldusasjas nr 3-12-1981 seisukohale, et PRIA-l on õigus tuvastada tehingute näilikkus.
  3. Kohus nõustub vastustajaga selles, et oluline on, et toetusraha taotletakse ja kasutatakse vastavalt meetme määruse nõuetele, st toetuse taotlemisel esitatakse õigeid andmeid. Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27.01.2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas lg 9 sätestab, et liikmesriigid võivad abikõlblikkuse kriteeriumidele vastavuse kontrollimiseks kasutada teistelt talitustelt, asutustelt või organisatsioonidelt saadud tõendusmaterjali.
  4. Vaidlustatud otsusest nähtuvalt tugines vastustaja käesoleval juhul MTA kogutud tõenditele (kontrolliaruanne p 4.1, tl 28 pöördel-30), mille kohaselt ei ole hinnapakkumised koostatud Ainsam OÜ, R&R Reddox OÜ ja KVL Ehitus OÜ poolt, vaid toetuse taotleja enda poolt, täitmaks kolme hinnapakkumuse nõuet, seega on tegemist kunstlikult loodud tingimustega toetuse saamiseks. Võitnud hinnapakkuja Ainsam OÜ teadmisel ja kaasaaitamisel esitas kaebaja vastustajale võltsimistunnustega Ainsam OÜ hinnapakkumised, tööde vastuvõtmise-üleandmise aktid ja arved, seega esitas kaebaja kohtu hinnangul oma kuludeklaratsioonides teadlikult valeandmeid. Kohtul ei ole alust kahelda selles, et võltsitud hinnapakkumiste esitamise eesmärgiks oli näidata investeeringu maksumust tegelikust kõrgemana, selleks jättis kaebaja toetuse taotlemisel täitmata kolme võrreldava hinnapakkumise esitamise nõude, esitades vastustajale valeandmeid.
  5. Komisjoni määrus (EL) nr 65/2011, 27.01.2011, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1698/2005 rakendamise üksikasjalikud eeskirjad seoses kontrollimenetluse rakendamisega ning nõuetele vastavusega maaelu arengu toetusmeetmete osas art 4 p 8 näeb ette, et olenemata üksikute toetuskavade mis tahes erisätetest, ei maksta toetusi toetusesaajatele, kelle puhul on kindlaks tehtud, et nad on tekitanud sellise toetuse saamiseks vajalikud tingimused kunstlikult, saamaks kasu kõnealuse toetuskava eesmärkide vastaselt.
  6. ELÜPS § 111 lg 1 näeb ette, et kui pärast toetuse väljamaksmist selgub, et toetusraha on eeskirja eiramise või hooletuse tõttu makstud alusetult, sealhulgas kui seda ei ole kasutatud sihipäraselt, nõutakse toetusraha toetuse saajalt, sealhulgas valikumenetluse korras valitud toetuse saajalt, osaliselt või täielikult tagasi Euroopa parlamendi ja nõukogu määrustes (EL) nr 1303/2013 ja (EL) nr 1306/2013 ning teistes Euroopa Liidu asjakohastes määrustes sätestatud alustel ja tähtaegadel.
  7. ELÜPS § 131 sätestab, et enne 2015
  8. jaanuari kehtinud ELÜPS alusel antud toetusraha nõutakse tagasi alates 01.01.2015 kehtivas ELÜPS-s sätestatud alustel ja korras.
  9. Alates 01.01.2014 kehtiv Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) nr 1306/2013 ühise põllumajanduspoliitika rahastamise, haldamise ja seire kohta art 54 lg 1 näeb ette, et iga eeskirjade eiramise või hooletuse tõttu alusetult tehtud makse puhul taotlevad liikmesriigid selle tagasinõudmist toetusesaajalt 18 kuu jooksul pärast seda, kui eeskirjade eiramist kinnitav kontrolliaruanne või sarnane dokument on heaks kiidetud ja, kui see on asjakohane, makseasutuse või tagasinõudmise eest vastutava asutuse poolt kätte saadud. Määruse nr 1306/2013 preambula lõikest 39 tuleneb, et kohaldatav on ka nõukogu määrus (EÜ) nr 2988/
  11. Kaebaja väide, et Geo-Network OÜ-ga seonduvaid töid pole varasemalt teostatud, ei vasta kohtu arvates tõele. Kohtu arvates pidid hinnapakkumises toodud tegevused olema täies mahus tehtud 28.06.2013 seisuga, s.o arve nr 0507 (kogusummas 2210 eurot) esitamise ajaks, kuid asja materjalidest nähtuvalt olid tööd teostamata (kuludokumendid esitatakse pärast tööde teostamist) ja 01.08.2013 toetuse saaja poolt saadetud kirjas on viidatud, et loodud veebilehekülgi ei ole olemas. Samuti ei ole kaebaja esitanud vastustajale ka hiljem rohkem infot kodulehe loomise ega ka veebiaadressi muutmise kohta. Hinnapakkumisel ja arvel näidatud tööde hulgast oli kodulehe loomine kõige kallim teenus (2 210 eurot + käibemaks).
  12. Broneerimissüsteem (270 eurot + käibemaks) on küll loodud, kuid mitte viidatud kodulehele, vaid juba
  13. aastast olemasolevale kodulehele www.askari.ee. Selle kodulehe broneerimissüsteem on loodud veebiarhiivi andmetel juba 2008 septembris ning seega ei saa seda kohtu arvates siduda 28.06.2013 arvega ja seal näidatud töödega. Broneerimissüsteem praegusel kujul on loodud www.askari.ee kodulehel 2014 lõpus ning seega ei saa kohtu arvates ka seda tegevust seostada 28.06.2013 arvega. Vastustaja seisukohti, et arvel näidatud tööd olid tegelikult teostamata (vt ka kontrolliaruande p 4.3.1) ja arve nr 0507 oli võltsimistunnustega ning ei ole loodud arvel näidatud esitaja poolt, kinnitab asjaolu, et nii arve saaja kui ka arve esitaja aadress on sama, Sipelga 2, Räni küla, Tartumaa, kuid äriregistri andmetel oli Geo-Network OÜ aadress arve esitamise ajal Kruusavälja 1c, Tartu linn. Samas oli Geo-Network OÜ selle arve olemasolust teadlik, kuna arve nr 0507 eest tasus 04.07.2013 taotleja 2210 eurot Geo-Network OÜ arveldusarvele SEB pangas.
  14. Kaebaja väide, et Reginett OÜ-lt on tänaseks murutraktor soetatud, ei vasta tõele. Asja materjalidest nähtuvalt esitas kaebaja 09.01.2015 kuludeklaratsiooniga Reginett OÜ 18.09.2014 arve nr 78928, kuid selle kohaselt osteti hoopis muruniiduk H-LC348VE, õli 4T SAE30 B&S 0,61, niiduki hooldekomplekt B&S. Arve summa oli 460,87 eurot, millele lisandus käibemaks 92,17 eurot ja mille kogumaksumuseks oli 553,04 eurot, kusjuures arve selgituses kirjutatakse, et pakkumises nr 363 olev murutraktor CTH126 ei ole enam tootevalikus. Seega on tõendatud, et murutraktorit ei ole soetatud.
  15. Arvestades kõike eeltoodut asub kohus seisukohale, et vaidlustatud otsuse tühistamiseks puudub alus, järelikult jätab kohus kaebuse rahuldamata.
  16. Vastavalt halduskohtumenetluse seadustiku § 108 lg-le 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Seega jäävad kaebaja menetluskulud tema enda kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Maare Aloe kohtunik

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.