1-14-2412/227

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2412 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Jevgeni Trošini (ik 38111200315) tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Jevgeni Trošin ja tema kaitsja advokaat Raivo Bergson, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 otsusega mõisteti Jevgeni Trošin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 08.10.2013 ja lõpeb 08.10.
6. Viru Vangla esitas 11.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava J. Trošini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 09.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Kinnipeetavat on kriminaalkorras karistatud 8 korral, reaalset vangistust kannab ta kolmandat korda. Korduv kriminaalkorras karistatus viitab sellele, et isik ei ole varasematest karistustest vajalikke järeldusi teinud ega oma käitumist õiguskuulekuse suunas korrigeerinud, vaid on jätkanud uute kuritegude toimepanemist. Maakohtu hinnangul ei saa jätta tähelepanuta asjaolu, et kinnipeetav kannab karistust esimese raskusastme rahvatervisevastase narkokuriteo eest, s.o narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest grupi poolt. Väärib märkimist, et kinnipeetava poolt toimepandud kuriteod on muutunud järjest ühiskonnaohtlikumaks. J. Trošin on varasemalt olnud määratud kriminaalhooldusele ning rikkunud kriminaalhoolduse nõudeid. Eeltoodust tulenevalt puudub maakohtul kindlus, et isik sel korral suudaks järgida kõiki kriminaalhooldusega kaasnevaid kontrollnõudeid ja kohustusi.
9. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud narkosõltuvus. Kinnipeetava puhul on tegemist pikaajalise sõltlasega, kes põeb narkosõltuvust juba üle 12 aasta. Narkosõltuvust võib pidada uue kuriteo toimepanemise peamiseks riskifaktoriks. J. Trošin oli vabaduses narkosõltuvuse ravil mitmetes ravi- ja rehabilitatsiooniasutustes Eestis, Lätis, Venemaal Peterburis ja Moskvas, kuid iga kord mõne kuu möödudes tekkisid tagasilangused. Viru Vangla iseloomustuses leitakse, et arvestades J. Trošini eelnevat elukäiku, pikaajalist sõltuvust ja kuritegeliku mõtteviisiga lähivõrgustikku on pigem vähetõenäoline, et ta suudaks kuritegude toimepanemisest hoiduda. Maakohus nõustub nimetatud seisukohaga. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus kinnipeetava poolt Viru Vangla hinnangul on järgmise 2 aasta jooksul 35%, mis on arvestatav risk.
10. Positiivsena võib kinnipeetava puhul välja tuua selle, et vangistuse jooksul on ta olnud ning on hõivatud majandustöödel, osalenud riigikeele õppes, läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening, osalenud OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes ja anonüümsete narkomaanide tugigrupis. Samuti selle, et kinnipeetav viibis sõltuvusrehabilitatsiooni osakonnas ning tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemisel on tal olemas elukoht ja töökoht OÜ-s xxx, samuti on tal võimalus töötada juuksurina. Maakohtu hinnangul ei kaalu kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud üles negatiivseid, millel kohus eelnevalt peatus ning milliseid peab kohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis.
11. Arvestades kõike eeltoodut, samuti seda, et J. Trošini karistusaja lõpuni on jäänud veel enam kui 3 aastat 4 kuud, ei vastaks tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine käesoleval ajal ühiskonna õiglustundele, samuti karistuse mõistmise eesmärkidele ning oleks ilmselgelt ennatlik. Määruskaebused
12. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu J. Trošini kaitsja advokaat R. Bergson, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja taotluse saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
13. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei ole kohus küll seotud vangla ja prokuröri arvamusega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditel. Tõenditeks on vangla iseloomustus ja kriminaalhooldaja arvamus, mis mõlemad on J. Trošinile positiivsed. Vangla iseloomustuses märgitakse, et J. Trošinil on mitmeid sotsiaalprogramme ning alates 2015 a. töötab vanglas juuksurina, õppinud riigikeelt ja kasutanud oma aega otstarbekalt. Samas ei ole kohtumääruses nendele asjaoludele üldse tähelepanu pööratud ning arvestades tema ennetähtaegset vabastamata jätmist jõutakse järeldusele, et sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jääb arusaamatuks, milliste tegudega vangistuse tingimustes on veel võimalik oma muutumist näidata, kui mitte eespool nimetatuga. Samuti on maakohus jätnud tähelepanuta, et J. Trošinil 2 on vabanemisfondis 1400 eurot ja tema vanemate majanduslik seisund võimaldab tal mitte sattuda majanduslikesse raskustesse.
14. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-12-17 asunud seisukohale, et ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingisuguseid erandlikke asjaolusid ja kui kohus leiab, et seda saab rakendada vaid mõne kuriteo või karistuse puhul, siis selline lähenemine ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. Riigikohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ja seda saab hinnata esmajoones selles kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmine ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kui isik on seda teinud ja tema elutingimused vabaduses on head, kuid kohus leiab, et teda ei saa siiski vabastada põhjusel, et isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, tuleb kohtumääruses kajastada selged põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. J. Trošini kaitsja leiab, et maakohus seda teinud ei ole, kohaldades vääralt materiaalõigust.
15. J. Trošin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole ja teinud seejuures kõik võimaliku oma muutumise ära näitamiseks, kuid maakohus ei ole sellega arvestanud. Ka pole maakohus arvestanud sellega, et taotletakse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mis annab kriminaalhooldajale võimaluse kontrollida väiksemaidki liikumisi, mistõttu on vähe usutav, et ta hakkaks uuesti panema toime kuritegusid narkootikumide tarvitamiseks.
16. J. Trošinil on vabaduses elektrooniliseks järelevalveks sobiv elukoht sugulase juures, kindlustatud töökoht, vabanemisfondis raha uue eluga alustamiseks ja vanemate kindel toetus ning igati positiivne käitumine vangistuse ajal, mis annab aluse arvata, et ta on oma kuritegeliku minevikuga teinud lõpparve ja ei jätka endist elu.
17. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu J. Trošin. Süüdimõistetu selgitab, et vangistuse jooksul on ta tegelenud enda sõltuvusprobleemidega, läbides sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening“, osales anonüümsete narkomaanide tugirühmas ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, SRS rehabilitatsioonis ning läbis programmi suitsetamisest loobumiseks. Käesoleval hetkel viibib J. Trošin postrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipidamiskohas on J. Trošin omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemel, töötab pesumajas ning alates 17.08.2015 on töötanud juuksurina. J. Trošinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. J. Trošini ema on 100 % töövõimetu, kes vajab tema abi ja tuge. Samuti toetab süüdimõistetut tema elukaaslane. Ringkonnakohtu järeldused
18. Ka ringkonnakohus ei vabasta J. Trošinit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
19. Esmalt märgib ringkonnakohus, et J. Trošini kaitsja on küll teinud õige viite Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17, kuid viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa teha järeldust, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi 3 enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
20. Õige on kaitsja poolt toodu, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Samas on Riigikohus oma lahendis ka märkinud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et J. Trošin jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt käesoleva määruse p-d 4-5).
21. Samuti heidetakse määruskaebustes maakohtule ette, et viimane ei ole piisaval määral arvestanud J. Trošinit positiivselt iseloomustavate andmetega. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on J. Trošinit positiivselt iseloomustavad andmed välja toonud, kuid samas leidnud, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis (vt käesoleva määruse p 6).
22. Üldjoontes, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et J. Trošini puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Nagu eespool korduvalt mainitud, annab selliseks kartuseks aluse eelkõige J. Trošini varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Reaalselt vangistust kannab J. Trošin juba kolmandat korda. Käesoleval hetkel kannab J. Trošin karistust raske narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Märkimisväärne on ka asjaolu, et konkreetne kuritegu pandi toime grupis koos pereliikmetega, mis viitab sellele, et teatavad kuritegelikud hoiakud on süüdimõistetu omandanud juba perekonna kaudu ning vabanemise korral asuks süüdimõistetu elama oma ema juurde, kellega grupis pandi toime ka viimane narkokuritegu. Märkimisväärselt suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu ka J. Trošini sõltuvus narkootilisest ainest. Ringkonnakohus loeb küll positiivseks, et süüdimõistetu on kinnipidamiskohas võtnud eesmärgiks vabaneda narkootilise aine sõltuvusest täielikult, kuid siiski puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et vabaduses olles suudaks J. Trošin narkootilistest ainetest eemale hoida, mis aga suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Samuti nähtub kohtutoimikust, et J. Trošin on varasemalt olles allutatud kriminaalhooldusele, rikkunud kohtu poolt määratud katseaja tingimusi ja nõudeid, mis näitab suutmatust pidada kinni kriminaalhooldusnõuetest- ja kohustustest.
23. Mis puudutab aga kaitsja poolt kaebuses toodut, et elektrooniline järelevalve annab kriminaalhooldajale võimaluse kontrollida väiksemaidki liikumisi, mistõttu on vähe usutav, et 4 J. Trošin hakkaks uuesti panema toime kuritegusid narkootikumide tarvitamiseks, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu, et elektroonilise järelevalve läbi on tagatud küll süüdimõistetu täpne asukoht ning temale lubatud liikumise trajektoor, kuid elektroonilise järelevalve läbi ei ole võimalik kontrollida, millega süüdimõistetu vabaduses tegeleb ning kellega suhtleb. Seetõttu ei ole ka elektroonilise järelevalve all viibides välistatud uute kuritegude, eelkõige narkootikumidega seotud kuritegude toimepanemine.
24. Edaspidise karistusaja jooksul on J. Trošinil võimalik enda käitumist ja mõtlemist veel enam õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi, millest tulenevalt ei ole välistatud J. Trošini ennetähtaegne vabanemine tulevikus.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 09.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Maarika Kuusk