1-14-2412/230

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2412 Kohtukoosseis Mati Kartau, Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Rakvere kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Konstantin Trošini (ik 38004260365) tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitajad ja kaebuse liik Süüdimõistetu Konstantin Trošin ja tema kaitsja advokaat Raivo Bergson, määruskaebused RESOLUTSIOON Jätta Viru Maakohtu
3. mai 2017 määrus muutmata ja määruskaebused rahuldamata. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
4. Tallinna Ringkonnakohtu 15.12.2014 otsusega mõisteti Konstantin Trošin süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 järgi ja karistuseks mõisteti 7 aastat vangistust. Kinnipeetava karistusaeg algas 01.10.2013 ja lõpeb 01.10.
6. Viru Vangla esitas 05.04.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava K. Trošini vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks.
7. Viru Maakohtu 05.05.2017 määrusega jäeti süüdimõistetu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
8. Kinnipeetav on kriminaalkorras karistatud viiel korral, vanglas viibib teist korda, seega ei ole uute kuritegude toimepanemine olnud juhuslik ning arvestades kinnipeetava kriminaalset käitumist, ei ole tema puhul tegemist õiguskuulekusele orienteeritud isikuga. Kuritegude dünaamika on muutunud: vägivaldsus on vähenenud, kuid samas on suurenenud ühiskonnaohtlikkus. Soodusteguriks on enesekesksus, narkosõltuvus ja parasiteeriv eluviis.
9. Positiivsena tõi maakohus välja, et K. Trošinil on vabanemise korral olemas kindel elu- ja töökoht. Oluline on ka asjaolu, et isik on vangistuses läbinud sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“, osalenud Corrigo tugigrupis ja sõltlaste rühmas, suitsetamisest loobumise tegevustes ning läbis rehabilitatsiooni. Kinnipeetav on kogu vangistuse jooksul olnud hõivatud erinevatel majandustöödel, on lõpetanud riigikeele õppe A1 ja A2 tasemel. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglas viibitud aega kasutanud otstarbekalt. Positiivseks ja mitte vähetähtsaks peab kohus ka K. Trošini lähedasi suhteid pereliikmetega (ema, isa ning vend). Isa on valmis poega vabanemisel materiaalselt toetama ja ema iseloomustab teda hea, sõbraliku ja abivalmis pojana, olles siiski teadlik poja narkosõltuvusest.
10. Samas ei saa märkimata jätta, arvestades K. Trošini korduvkaristatust, on tema suhtlusringkonnas ilmselgelt kriminaalse taustaga inimesi. Ka on kriminaalkorras karistatud kinnipeetava ema ja mõlemad vennad, kusjuures käesoleva kuriteo sooritas isik koos ema ja vennaga. Maakohus on seisukohal, et kinnipeetav võib olla äärmiselt mõjutatav, kuna vangla iseloomustuses on märgitud, et K. Trošinil puudub oma arvamus ja ta on sõltuv vennast ning venna arvamusest.
11. Meditsiiniosakonna andmetel on kinnipeetaval diagnoositud narkosõltuvus, mida saab pidada uue kuriteo toimepanemise riskifaktoriks. Isiku enda sõnul on ta alles vanglas kaineks saanud. Isiku sõltuvust on ema initsiatiivil korduvalt püütud ravida, kuid tulemusteta. Kinnipeetav ise põhjendab narkootikumide tarvitamist materiaalse heaolu ja igavusega. Ka käesolev kuritegu on toimepandud eesmärgil, et olla pidevalt varustatud narkootikumidega. Maakohus on seisukohal, et juhul, kui isik ei suuda vabaduses hoiduda narkootikumide tarvitamisest, siis võib ta taas üritada leida kriminaalseid lahendusi oma sõltuvuse jätkamise tagamiseks. Vangla iseloomustuse kohaselt saab K. Trošin aru, et oma heaolu nimel tuleb tal narkootikumidest täielikult loobuda, kuid samas on siiski kõhklev enesekindluse jätkumises eesmärgi elluviimisel. Kinnipeetaval võivad tekkida ka kohanemisraskused. Oma probleeme tajub valikuliselt ja ootab neile lahendust väljaspoolt, tüdineb tegevustest kergesti, tal on raskusi õiguskuuleka ja kriminaalse käitumise eristamisega.
12. Kinnipeetav on varem määratud kriminaalhooldusele, kuid kriminaalhooldusosakonda ta ei jõudnud, kuna pani toime uue kuriteo. Maakohus märgib, et tingimisi mõistetud karistus ja tingimisi enne tähtaega karistuse kandmiselt vabanemine ei ole niivõrd erinevad, et süüdimõistetu poolt karistuse tingimisi kandmisel uue tahtliku kuriteo toimepanemine, s.t. katseaja tingimuste kõige raskemal viisil rikkumine, ei võimaldaks teha järeldusi süüdimõistetu poolt võimalike rikkumiste kohta vangistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Mõlemal juhul on süüdimõistetu ühtviisi kohustatud käituma õiguskuulekalt ja alluma kriminaalhooldaja järelevalvele. Kui süüdimõistetu pole ühel juhul suutnud neid tingimusi täita, annab see aluse kahelda tema suutlikkuses teha seda teisel juhul.
13. Maakohus on ka seisukohal, et süüdimõistetu osalemine sotsiaalprogrammides ning tööhõives ja distsiplinaarkaristuste puudumine on küll kiiduväärt, kuid sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. K. Trošin peab karistuse kandmist jätkama vanglas ning oma edasipidise käitumisega näitama, et tema normikuulekus on püsiv ja tagasilangusi ei esine.
14. Eeltoodust tulenevalt märgib kohus, et ei pea põhjendatuks esimese võimaluse avanemisel K. Trošinit ennetähtaega vangistusest tingimisi vabastada. Karistusaja lõpuni on jäänud veel üle 3 2 aasta, seega on isikul võimalik järgmise ennetähtaega tingimisi vangistusest vabanemise võimaluse avanemiseni kinnistada oma positiivseid hoiakuid. Määruskaebused
15. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu K. Trošini kaitsja advokaat R. Bergson, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja taotluse saatmist maakohtule uueks arutamiseks.
16. Ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel ei ole kohus küll seotud vangla ja prokuröri arvamusega, kuid kohtulahend peab tuginema tõenditel. Tõenditeks on vangla iseloomustus ja kriminaalhooldaja arvamus, mis mõlemad on K. Trošinile positiivsed. Kohtumääruses märgitakse, et K. Trošin on läbinud rea sotsiaalprogramme, töötab, õppinud riigikeelt ja kasutanud aega otstarbekalt, samas aga jõutakse järeldusele, et sellest ei saa teha järeldust tema muutumisest. Jääb arusaamatuks, milliste tegudega vangistuse tingimustes on veel võimalik oma muutumist näidata kui mitte eespool nimetatuga.
17. Riigikohus on oma lahendis 3-1-1-12-17 asunud seisukohale, et ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea tuvastama mingisuguseid erandlike asjaolusid ja kui kohus leiab, et seda saab rakendada võid mõne kuriteo või karistuse puhul, siis selline lähenemine ei ole kooskõlas seadusandja eesmärgiga. Riigikohus märgib, et tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine ja seda saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmine ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Kui isik on seda teinud ja tema elutingimused vabaduses on head, kuid kohus leiab, et teda ei saa siiski vabastada põhjusel, et isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist, tuleb kohtumääruses kajastada selged põhjendused, missuguse konkreetse kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. K. Trošini kaitsja leiab, et maakohus seda teinud ei ole, kohaldades vääralt materiaalõigust.
18. K. Trošin on talle mõistetud karistusest ära kandnud üle poole ja teinud seejuures kõik võimaliku oma muutumise ära näitamiseks, kuid maakohus ei ole sellega arvestanud. Ka pole maakohus arvestanud sellega, et taotletakse ennetähtaegset vabastamist elektroonilise järelevalve alla, mis annab kriminaalhooldajale võimaluse kontrollida väiksemaidki liikumisi, mistõttu on vähe usutav, et ta hakkaks uuesti panema toime kuritegusid narkootikumide tarvitamiseks.
19. K. Trošinil on vabaduses elektrooniliseks järelevalveks sobiv elukoht sugulase juures, kindlustatud töökoht, vabanemisfondis raha uue eluga alustamiseks ja vanemate kindel toetus ning igati positiivne käitumine vangistuse ajal, mis annab aluse arvata, et ta on oma kuritegeliku minevikuga teinud lõpparve ja ei jätka endist elu.
20. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse ka süüdimõistetu K. Trošin. Süüdimõistetu selgitab, et vangistuse jooksul on ta tegelenud enda sõltuvusprobleemidega, läbides sotsiaalprogrammi “Eluviisitreening“, osales anonüümsete narkomaanide tugirühmas ja OÜ Corrigo taasühiskonnastavates tegevustes, SRS rehabilitatsioonis ning läbis programmi suitsetamisest loobumiseks. Käesoleval hetkel viibib K. Trošin postrehabilitatsiooni osakonnas. Kinnipidamiskohas on K. Trošin omandanud riigikeele A1 ja A2 tasemel ning töötab pesumajas. K. Trošinil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanemise korral on tal olemas kindel elu- ja töökoht. K. Trošini ema on 100 % töövõimetu, kes vajab tema abi ja tuge. 3 Ringkonnakohtu järeldused
21. Ka ringkonnakohus ei vabasta K. Trošinit vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub täielikult maakohtu põhjendustega. Kuna maakohus on kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid hinnanud, märgib kolleegium vastusena määruskaebustele vaid järgmist.
22. Esmalt märgib ringkonnakohus, et K. Trošini kaitsja on küll teinud õige viite Riigikohtu lahendile nr 3-1-1-12-17, kuid viidatud Riigikohtu lahendist tulenevalt ei saa teha järeldust, et maakohus oleks ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebustes märgitu ei anna alust väita, et maakohus tegi ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel kaalutlusvea.
23. Õige on kaitsja poolt toodu, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20). Samas on Riigikohus oma lahendis ka märkinud, et kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus mõistetavalt õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ja saavutanud individuaalses täitmiskavas seatud eesmärgid ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisava põhjalikkusega leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et K. Trošin jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist (vt käesoleva määruse p-d 4-10).
24. Samuti heidetakse määruskaebustes maakohtule ette, et viimane ei ole piisaval määral arvestanud K. Trošinit positiivselt iseloomustavate andmetega. Ringkonnakohus sellise seisukohaga ei nõustu. Maakohus on K. Trošinit positiivselt iseloomustavad andmed välja toonud, kuid samas leidnud, et kinnipeetavat positiivselt iseloomustavad asjaolud ei kaalu üles negatiivseid, milliseid peab maakohus kaalukamateks KarS § 76 lg-s 4 sätestatud asjaolude kogumis (vt käesoleva määruse p 5).
25. Üldjoontes, hinnates süüdlase resotsialiseerumise võimalusi isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu, leiab ka ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et K. Trošini puhul eksisteerib oht, et ta võib vabaduses jätkata uute kuritegude toimepanemist. Nagu eespool korduvalt mainitud, annab selliseks kartuseks aluse eelkõige K. Trošini varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud. Reaalset vangistust kannab K. Trošin juba teistkordselt. Käesoleval hetkel kannab K. Trošin karistust raske narkootikumidega seotud kuriteo toimepanemise eest. Märkimisväärne on ka asjaolu, et konkreetne kuritegu pandi toime grupis koos pereliikmetega, mis viitab sellele, et teatavad 4 kuritegelikud hoiakud on süüdimõistetu omandanud juba perekonna vahendusel. Märkimisväärselt suurendab uute kuritegude toimepanemise ohtu ka K. Trošini sõltuvus narkootilisest ainest. Esmakordselt proovis K. Trošin narkootilisi aineid juba 15 aastaselt, pärast mida hakkas regulaarselt fentanüüli süstima. Ringkonnakohus loeb küll positiivseks, et süüdimõistetu on kinnipidamiskohas võtnud eesmärgiks vabaneda narkootilise aine sõltuvusest täielikult, kuid siiski puudub kriminaalkolleegiumil sellekohane veendumus, et vabaduses olles suudaks K. Trošin narkootilistest ainetest eemale hoida. Nimelt vabaduses olles on süüdimõistetu korduvalt püüdnud sõltuvusest vabaneda nii Eestis kui ka välisriigil sõltuvusravil viibides, kuid igakordselt uuesti tarvitama hakanud, mis aga suurendab uute kuritegude toimepanemise tõenäosust. Samuti nähtub kohtutoimikust, et K. Trošin on varasemalt olles allutatud kriminaalhooldusele, pannud toime uue kuriteo, mis näitab suutmatust pidada kinni kriminaalhooldusnõuetest- ja kohustustest.
26. Mis puudutab aga kaitsja poolt kaebuses toodut, et elektrooniline järelevalve annab kriminaalhooldajale võimaluse kontrollida väiksemaidki liikumisi, mistõttu on vähe usutav, et K. Trošin hakkaks uuesti panema toime kuritegusid narkootikumide tarvitamiseks, siis juhib ringkonnakohus tähelepanu sellele, et elektroonilise järelevalve läbi on tagatud küll süüdimõistetu täpne asukoht ning temale lubatud liikumise trajektoor, kuid elektroonilise järelevalve läbi ei ole võimalik kontrollida, millega süüdimõistetu vabaduses tegeleb ning kellega suhtleb. Seetõttu ei ole ka elektroonilise järelevalve all viibides välistatud uute kuritegude, eelkõige narkootikumidega seotud kuritegude, toimepanemine.
27. Edaspidise karistusaja jooksul on K. Trošinil võimalik enda käitumist ja mõtlemist veel enam õiguskuulekuse suunas korrigeerida ning kinnistada temas tekkinud positiivseid muudatusi, millest tulenevalt ei ole välistatud K. Trošini ennetähtaegne vabanemine tulevikus.
28. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1 tuleb jätta Viru Maakohtu 05.05.2017 määrus muutmata ning määruskaebused rahuldamata. /allkiri/ Mati Kartau /allkiri/ Tiit Lõhmus 5 /allkiri/ Maarika Kuusk