1-15-10836/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017 Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-15-10836 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Jõhvi kohtumaja)
2. mai 2017 määrus Rauno Oimandi (ik 38005200339) vangistuse täitmisele pööramise kohta KarS § 74 lg 4 alusel Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu Rauno Oimandi kaitsja Marko Tiirik, määruskaebus RESOLUTSIOON
3. Tühistada Viru Maakohtu
4. mai 2017 määrus täies ulatuses.
5. Saata kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne uueks arutamiseks Viru Maakohtule teises kohtukoosseisus.
6. Määruskaebus rahuldada osaliselt. Edasikaebamise kord KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
7. Viru Maakohtu 06.04.2016 kohtuotsusega mõisteti R. Oimandi süüdi KarS § 418 lg 2 p 1 järgi ning KarS § 68 lg 1 kohaldamisega mõisteti karistuseks 3 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel otsustati vangistus mitte pöörata täitmisele katseajaga 18 kuud. Katseaja kestel pidi R. Oimandi täitma KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. KarS § 75 lg 2 p 3 alusel määrati R. Oimandile täiendav kohustus mitte omada, kanda ja kasutada relva.
8. Kriminaalhooldusametnik esitas 24.04.2017 kohtule taotluse, milles palub pikendada R. Oimandile mõistetud katseaega.
9. Viru Maakohus rahuldas kriminaalhooldaja taotluse ning pööras R. Oimandile Viru Maakohtu 06.04.2016 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse 3 kuud ja 27 päeva vangistust täitmisele.
10. Kohus luges tõendatuks, et R. Oimandi ei täitnud KarS § 75 lg 1 p 6 alusel talle kohtu poolt määratud kontrollnõuet – saada kriminaalhooldusametnikult eelnevat luba Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Viru Vangla Kriminaalhooldusosakonna osakonnajuhataja 09.03.2017 kirjast nähtub, et kriminaalhooldusaluse taotlus Eestist lahkumiseks on jäetud rahuldamata. 17.04.2017 R. Oimandi omakäelisest seletusest nähtub, et ajavahemikul 20.03.2017-03.04.2017 oli ta perega puhkusereisil kuigi oli teadlik, et puudub luba välisriiki sõitmiseks. Peale seda 08.06.2016 Politsei- ja Piirivalveameti kirjast nähtub, et R. Oimandile on kohaldatud Soome Vabariiki sisenemise keeld kuni 26.11.2019, mis on seatud avaliku korra rikkumise eest. Vaatamata sellele on isik korduvalt püüdnud Soome siseneda, mille eest on talle määratud trahve. Ka Eestis on R. Oimandi karistatud avalikku korra kaitsva võimuesindaja solvamise eest PPA Ida prefektuuri 27.12.2016 otsusega, mis jõustus 30.01.
12. Kohtu arvates on põhjendatud kriminaalhooldusametniku seisukoht, et kriminaalhooldus R. Oimandi suhtes on ebaõnnestunud, kuna isik ei suutnud täita talle määratud kontrollnõudeid ja kohustusi. Samas ei nõustunud kohus kriminaalhooldusametniku ettepanekuga pikendada katseaega 6 kuu võrra ning leidis, et R. Oimandi suhtumisest kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse võib järeldada, et katseaja pikendamine või täiendava kohustuse määramine ei ole otstarbekas, seda enam et rikkumised olid korduvad ning katseajal olles jätkas süüdimõistetu õigusrikkumiste toimepanemist. Arvestades R. Oimandi käitumist puudub kohtul veendumus, et ta hakkab suhtuma kontrollnõuete ja kohustuste täitmisesse vastutustundega ega hakka neist kõrvale hoiduma, mistõttu peab kohus katseaja pikendamist või täiendavate kohustuste täitmist perspektiivituks ja ebaotstarbekaks.
13. Kohus võttis arvesse, et varem pole R. Oimandi reaalset vangistust kandnud, tal on pere, ülalpeetavaid lapsi ja töökoht (viimane asub aga välisriigis, kuhu R. Oimandi ei tohi siseneda sissesõidukeelu tõttu). Samas ei pidanud kohus õigeks ega põhjendatuks lähenemist, kui karistuse täitmisele pööramist lükatakse edasi vaid eesmärgist vältida süüdimõistetu vanglasse sattumist. Süüdimõistetu seletused, et ta ei saanud lapsele „ei“ öelda ja kingitud reisi ära jätta ei anna mõjuvat põhjust. Pigem näitab see R. Oimandi kergemeelset suhtumist kriminaalhooldusesse, et ta ei võtnud seda täie tõsidusega (vaatamata varem tehtud hoiatusele). Määruskaebus
14. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse R. Oimandi kaitsja M. Tiirik, kes taotleb oma määruskaebuses Viru Maakohtu määruse tühistamist ja uue lahendi tegemist, millega kriminaalhooldaja taotlus katseaja pikendamiseks rahuldatakse ja pikendatakse Viru Maakohtu 06.04.2017 otsusega määratud katseaega 6 kuu võrra.
15. Kaitsja hinnangul on maakohus hinnanud ebaõigesti esitatud tõendeid. Kriminaalhooldusametnik on ettekandes taotlenud katseaja pikendamist 6 kuu võrra ja leidnud, et karistuse täitmisele pööramine on ennatlik. Maakohtul puudus igasugune vajadus karistus täitmisele pöörata, kui kriminaalhooldaja sellist taotlust ei esitanud.
16. Maakohus ei ole arvestanud asjaoluga, et R. Oimandi teavitas eelseisvast reisist nii kriminaalhooldusosakonda, kriminaalhooldajat, prokuratuuri ja kohut. Seega ei saa väita, et R. Oimandi suhtub kriminaalhooldusesse kergemeelselt. Katseaja kestel teavitas R. Oimandi samuti kriminaalhooldajat, saades selleks ka loa. Samuti palub R. Oimandi arvestada asjaoluga, et ta ei käinud reisil üksinda, mis võiks anda aluse väita, et ta on vastutustundetu. Puhkusereis ei toimunud tema initsiatiivil, vaid ta oli nn „sundseisus“.
17. R. Oimandi ei ole alates 27.12.2016 toime pannud ühtegi süütegu, ta ei külasta enam lõbustusasutusi, määratud rahatrahv on tasutud, tal on pere – naine ja kaks väikest last. Katseaja pikendamine 6 kuu võrra on piisav mõjutusvahend, mille käigus selgub kriminaalhoolduse positiivne mõju ja karistuse eesmärk saab täidetud.
18. Väär on ka maakohtu seisukoht, mille kohaselt 29.09.2016 on tehtud R. Oimandile kirjalik hoiatus. R. Oimandi kirjalikku hoiatust kätte saanud ei ole. 2 Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
19. Ringkonnakohus, hinnanud määruskaebuses toodud väiteid, kohtutoimiku materjale ja maakohtu määrust, leiab, et maakohtu määrus tuleb KrMS § 339 lg 2 alusel tühistada kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise tõttu.
20. Viru Maakohtule esitati kriminaalhooldaja poolt erakorraline ettekanne 24.04.2017, milles paluti pikendada katseaega 6 kuu võrra, s.o kuni 06.04.
21. Ettekande esitamise põhjuseks oli R. Oimandi lahkumine Eesti territooriumilt ilma kriminaalhooldusametniku eelneva loata. Nimelt 17.04.2017 toimunud registreerimise käigus selgus, et R. Oimandi käis perega Egiptuses puhkamas perioodil 20.03.2017-03.04.2017, hoolimata sellest, et luba välisriiki sõitmiseks ei olnud.
22. Maakohus arutas nimetatud ettekannet istungil 09.05.2017 (tl 138). Kohtuistungi protokolli kohaselt on kohus arutanud eelnimetatud rikkumist Eesti territooriumilt loata lahkumist Egiptusesse, samuti varasemat kriminaalhoolduse ajal toime pandud rikkumist Eesti territooriumilt loata lahkumist Soome. Samuti on maakohus küsinud, kas R. Oimandi on toime pannud katseajal väär- või kuritegusid ja kriminaalhooldaja ning ka R. Oimandi kinnitavad, et on katseajal toime pannud väärteo – võimuesindaja laimamise, mille eest määratud trahv on tasutud. Pärast R. Oimandi ärakuulamist on kohus lahkunud määrust tegema.
23. Viru Maakohtu 11.05.2017 määrusega pöörati R. Oimandi karistuse ärakandmata osa täitmisele. Seega lõppes erakorralise ettekande arutamine, milles kriminaalhooldaja palus määrata R. Oimandile katseaja pikendamist 6 kuu võrra, isikult vabaduse võtmisega,.
24. KrMS § 432 lg 3 kohaselt lahendab süüdimõistetult vabaduse võtmisega seotud küsimused täitmiskohtunik süüdimõistetu osavõtul ja tema taotlusel kutsutakse ka kaitsja. R. Oimandi ei olnud teadlik, et erakorralise ettekande arutamisel võib lõppeda temalt vabaduse võtmisega, sest kohtuistungil ei selgitatud talle ega küsitud, kas ta soovib kaitsjat. Sellega on maakohus rikkunud kaitseõiguse tagamise nõuet ja see on käsitletav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena, mis viib maakohtu määruse tühistamiseni.
25. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 339 lg 2, tuleb maakohtu määrus KrMS § 341 lg 3 alusel tühistada ning kriminaalhooldusametniku erakorraline ettekanne saata Viru Maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus, et tagada isiku kaitseõigus. Määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Maarika Kuusk 3 /allkiri/ Mati Kartau