← Eesti

2-14-63063/124

Obsah (5)§ 1§ 8§ 81§ 9§ 14

Tsiviilasi nr: 2-14-63063 KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Krista Kirspuu, Iko Nõmm, Ande Tänav Otsuse tegemise aeg ja koht 17.03.2017, Tallinn Tsiviilasja

tja) (apellatsioonimenetluses apellant): AV (isikukood XXXXXXXXX, XXX), lepinguline esindaja 1

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 Sergei Postnikov (e-post XXX);

tja 1 (vastuhagis hageja 1) (apellatsioonimenetluses vastustaja 1): MG (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 2 (vastuhagis hageja 2) (apellatsioonimenetluses vastustaja 2): JP (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 3 (vastuhagis hageja 3) (apellatsioonimenetluses vastustaja 3): RK (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 4 (vastuhagis hageja 4) (apellatsioonimenetluses vastustaja 4): FJ (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 5 (apellatsioonimenetluses (isikukood XXXXXXXXX, XXX); vastustaja 5): VK

tja 6 (vastuhagis hageja 6) (apellatsioonimenetluses vastustaja 6): VL (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 7 (vastuhagis hageja 7) (apellatsioonimenetluses vastustaja 7): MK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 8 (vastuhagis hageja 8) (apellatsioonimenetluses vastustaja 8): UV (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 9 (vastuhagis hageja 9) (apellatsioonimenetluses vastustaja 9): AV (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 10 (apellatsioonimenetluses vastustaja 10): AS (sünniaeg XXX, XXX);

tja 11 (vastuhagis hageja 11) (apellatsioonimenetluses vastustaja 11): ZD (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 12 (vastuhagis hageja 12) (apellatsioonimenetluses vastustaja 12): VK (isikukod XXXXXXXX, XXX);

tja 13 (vastuhagis hageja 13) (apellatsioonimenetluses vastustaja 13): EL (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 14 (vastuhagis hageja 14) (apellatsioonimenetluses vastustaja 14): SE (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 15 (apellatsioonimenetluses vastustaja 15): AT (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 16 (vastuhagis hageja 16) (apellatsioonimenetluses vastustaja 16): MB (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 17 (apellatsioonimenetluses vastustaja 17): RB (isikukood XXXXXXXX, elukoht XXX);

tja 18 (vastuhagis hageja 18) (apellatsioonimenetluses vastustaja 18): KV (isikukood XXXXXXXXX, XXX); lepinguline esindaja Sirje Vaard (e-post XXX);

tja 19 (vastuhagis hageja 19) (apellatsioonimenetluses vastustaja 19): LV (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 20 (vastuhagis hageja 20) (apellatsioonimenetluses 2

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 20): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 21 (apellatsioonimenetluses vastustaja 21): NT (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 22 (vastuhagis hageja 22) (apellatsioonimenetluses vastustaja 22): MS (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 23 (vastuhagis hageja 23) (apellatsioonimenetluses vastustaja 23): ÜO (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 24 (vastuhagis hageja 24) (apellatsioonimenetluses vastustaja 24): NB (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 25 (vastuhagis hageja 25) (apellatsioonimenetluses vastustaja 25): RE (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 26 (apellatsioonimenetluses vastustaja 26): AI (isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 27 (apellatsioonimenetluses vastustaja 27): JB (isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 28 (apellatsioonimenetluses vastustaja 28): JT (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 29 (apellatsioonimenetluses vastustaja 29): VP (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 30 (vastuhagis hageja 30) (apellatsioonimenetluses vastustaja 30): KJ (isikukood XXXXXXXX, XXX);

tja 31 (vastuhagis hageja 31) (apellatsioonimenetluses vastustaja 31): SP (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 32 (apellatsioonimenetluses vastustaja 32): TP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX) ja VF (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 33 (vastuhagis hageja 33) (apellatsioonimenetluses vastustaja 33): RH (isikukood XXXXXXXXX, XXXX);

tja 34 (vastuhagis hageja 34) (apellatsioonimenetluses vastustaja 34): LR (sünniaeg XXX, XXX);

tja 35 (vastuhagis hageja 35) (apellatsioonimenetluses vastustaja 35): VA (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 36 (vastuhagis hageja 36) (apellatsioonimenetluses vastustaja 36): HN (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 37 (vastuhagis 37) (apellatsioonimenetluses vastustaja 37): FR (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 38 (vastuhagis hageja 38) (apellatsioonimenetluses vastustaja 38): OR (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 39 (vastuhagis hageja 39) (apellatsioonimenetluses vastustaja 39): VK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 40 (vastuhagis hageja 40) (apellatsioonimenetluses 3

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 40): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 41 (vastuhagis hageja 41) (apellatsioonimenetluses vastustaja 41): HR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 42 (vastuhagis hageja 42) (apellatsioonimenetluses vastustaja 42): A-LB (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 43 (vastuhagis hageja 43) (apellatsioonimenetluses vastustaja 43): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 44 (vastuhagis hageja 44) (apellatsioonimenetluses vastustaja 44): ER (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 45 (vastuhagis hageja 45) (apellatsioonimenetluses vastustaja 45): AS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 46 (vastuhagis hageja 46) (apellatsioonimenetluses vastustaja 46): VT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 47 (vastuhagis hageja 47) (apellatsioonimenetluses vastustaja 47): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 48 (vastuhagis hageja 48) (apellatsioonimenetluses vastustaja 48): MM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 49 (vastuhagis hageja 49) (apellatsioonimenetluses vastustaja 49): PK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 50 (apellatsioonimenetluses vastustaja 50): HV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 51 (apellatsioonimenetluses vastustaja 51): AS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 52 (apellatsioonimenetluses vastustaja 52): NI (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 53 (vastuhagis hageja 53) (apellatsioonimenetluses vastustaja 53): IIS (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 54 (vastuhagis hageja 54) (apellatsioonimenetluses vastustaja 54): JG (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 55 (vastuhagis hageja 55) (apellatsioonimenetluses vastustaja 55): VM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 56 (vastuhagis hageja 56) (apellatsioonimenetluses vastustaja 56): NM (isikukood XXXXXXXXXXX XXX);

tja 57 (vastuhagis hageja 57) (apellatsioonimenetluses vastustaja 57): AP (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 58 (vastuhagis hageja 58) (apellatsioonimenetluses vastustaja 58): NS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 59 (vastuhagis hageja 59) (apellatsioonimenetluses vastustaja 59): HJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 60 (vastuhagis hageja 60) (apellatsioonimenetluses 4

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 60): RN (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 61 (vastuhagis hageja 61) (apellatsioonimenetluses vastustaja 61): OK (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 62 (vastuhagis hageja 62) (apellatsioonimenetluses vastustaja 62): UL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 63 (apellatsioonimenetluses vastustaja 63): AU (isikukood XXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 64 (vastuhagis hageja 64) (apellatsioonimenetluses vastustaja 64): KR (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 65 (vastuhagis hageja 65) (apellatsioonimenetluses vastustaja 65): AM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 66 (apellatsioonimenetluses vastustaja 66): GS (isikukood XXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 67 (vastuhagis hageja 67) (apellatsioonimenetluses vastustaja 67): VE (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 68 (apellatsioonimenetluses vastustaja 68): BH (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 69 (vastuhagis hageja 69) (apellatsioonimenetluses vastustaja 69): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 70 (apellatsioonimenetluses vastustaja 70): TP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 71 (vastuhagis hageja 71) (apellatsioonimenetluses vastustaja 71): PP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 72 (vastuhagis hageja 72) (apellatsioonimenetluses vastustaja 72): LJ (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 73 (vastuhagis hageja 73) (apellatsioonimenetluses vastustaja 73): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 74 (apellatsioonimenetluses vastustaja 74): VP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 75 (vastuhagis hageja 75) (apellatsioonimenetluses vastustaja 75): JT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 76 (vastuhagis hageja 76) (apellatsioonimenetluses vastustaja 76): LM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 77 (vastuhagis hageja 77) (apellatsioonimenetluses vastustaja 77): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 78 (apellatsioonimenetluses vastustaja 78): AS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 79 (apellatsioonimenetluses vastustaja 79): AT (eelmine perenimi Š) (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 80 (apellatsioonimenetluses vastustaja 80): HM 5

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

tja 81 (vastuhagis hageja 81) (apellatsioonimenetluses vastustaja 81): KJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 82 (apellatsioonimenetluses vastustaja 82): MV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 83 (vastuhagis hageja 83) (apellatsioonimenetluses vastustaja 83): VR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 84 (vastuhagis hageja 84) (apellatsioonimenetluses vastustaja 84): LK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 85 (vastuhagis hageja 85) (apellatsioonimenetluses vastustaja 85): KP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 86 (apellatsioonimenetluses vastustaja 86): MT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 87 (vastuhagis hageja 87) (apellatsioonimenetluses vastustaja 87): HM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 88 (vastuhagis hageja 88) (apellatsioonimenetluses vastustaja 88): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 89 (vastuhagis hageja 89) (apellatsioonimenetluses vastustaja 89): EE (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 90: EP (vastuhagis XXXXXXXXXXX, XXX); hageja 90) (isikukood

tja 91 (vastuhagis hageja 91) (apellatsioonimenetluses vastustaja 91): SL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 92 (vastuhagis hageja 92): KV (isikukood isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 93 (vastuhagis hageja 93) (apellatsioonimenetluses vastustaja 93): AR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 94 (apellatsioonimenetluses vastustaja 94): OR (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

tja 95 (apellatsioonimenetluses vastustaja 95): GK (eelmine perenimi R) (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 96 (apellatsioonimenetluses vastustaja 96): TM (eelmine perenimi R) (isikukood XXXXXXXXXXX XXX, e-post XXX);

tja 97 (vastuhagis hageja 97) (apellatsioonimenetluses vastustaja 97): A-MA (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 98 (apellatsioonimenetluses vastustaja 98): NL (isikukood XXXXXXXXXX, elukoht XXX);

tjad 99 (apellatsioonimenetluses vastustaja 99): KR (isikukood XXXXXXXXXX) ja KR (isikukood XXXXXXXXXX) (elukoht XXX); 6

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063

tja 100 (vastuhagis hageja 100) (apellatsioonimenetluses vastustaja 100): LP (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 101 (vastuhagis hageja 101) (apellatsioonimenetluses vastustaja 101): AK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 102 (vastuhagis hageja 102) (apellatsioonimenetluses vastustaja 102): JT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 103 (vastuhagis hageja 103) (apellatsioonimenetluses vastustaja 103): TS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 104 (vastuhagis hageja 104) (apellatsioonimenetluses vastustaja 104): JS (isikukood XXXXXXXXXXXX, XXX);

tja 105 (apellatsioonimenetluses vastustaja 105): LJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 106 (vastuhagis hageja 106) (apellatsioonimenetluses vastustaja 106): GV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 107 (vastuhagis hageja 107) (apellatsioonimenetluses vastustaja 107): E-MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 108 (vastuhagis hageja 108) (apellatsioonimenetluses vastustaja 108): H-MS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 109 (vastuhagis hageja 109) (apellatsioonimenetluses vastustaja 109): HK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 110 (vastuhagis hageja 110) (apellatsioonimenetluses vastustaja 110): VG (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 111 (apellatsioonimenetluses vastustaja 111): JT (vastuhagis hageja 111) (isikukood XXXXXXXXX, XXX) ja AP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 112 (vastuhagis hageja 112) (apellatsioonimenetluses vastustaja 112): NI (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 113 (vastuhagis hageja 113) (apellatsioonimenetluses vastustaja 113): EH (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 114 (vastuhagis hageja 114) (apellatsioonimenetluses vastustaja 114): ÜM (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 115 (vastuhagis hageja 115) (apellatsioonimenetluses vastustaja 115): AM (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 116 (vastuhagis hageja 116) (apellatsioonimenetluses vastustaja 116): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 117 (apellatsioonimenetluses vastustaja 117): JG (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 118 (apellatsioonimenetluses vastustaja 118): MZ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 119 (vastuhagis hageja 119) (apellatsioonimenetluses 7

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 119): ER (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 120 (vastuhagis hageja 120) (apellatsioonimenetluses vastustaja 120): SS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 121 (vastuhagis hageja 121) (apellatsioonimenetluses vastustaja 121): SK (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 122 (vastuhagis hageja 122) (apellatsioonimenetluses vastustaja 122): LV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 123 (vastuhagis hageja 123) (apellatsioonimenetluses vastustaja 112): SV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 124 (vastuhagis hageja 124) (apellatsioonimenetluses vastustaja 124): MK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 125 (vastuhagis hageja 125) (apellatsioonimenetluses vastustaja 125): RM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 126 (apellatsioonimenetluses vastustaja 126): ET (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 127 (apellatsioonimenetluses vastustaja 127): TT (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 128 (vastuhagis hageja 128) (apellatsioonimenetluses vastustaja 128): LM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 129 (vastuhagis hageja 129) (apellatsioonimenetluses vastustaja 129): IS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 130 (vastuhagis hageja 130) (apellatsioonimenetluses vastustaja 130): LV (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 131 (vastuhagis hageja 131) (apellatsioonimenetluses vastustaja 131): IJ (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 132 (vastuhagis hageja 132) (apellatsioonimenetluses vastustaja 132): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 133 (apellatsioonimenetluses vastustaja 133): RK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX, e-post XXX);

tja 134 (vastuhagis hageja 134) (apellatsioonimenetluses vastustaja 134): KK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 135 (vastuhagis hageja 135) (apellatsioonimenetluses vastustaja 135): HK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 136 (vastuhagis hageja 136) (apellatsioonimenetluses vastustaja 136): AT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 137 (vastuhagis hageja 137) (apellatsioonimenetluses vastustaja 137): LB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 138 (vastuhagis hageja 138) (apellatsioonimenetluses vastustaja 138): AK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 139 (vastuhagis hageja 139) (apellatsioonimenetluses 8

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 139): RT (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 140 (vastuhagis hageja 140) (apellatsioonimenetluses vastustaja 140): UL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 141 (vastuhagis hageja 141) (apellatsioonimenetluses vastustaja 141): LS (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 142 (vastuhagis hageja 142) (apellatsioonimenetluses vastustaja 142): AT (isikukood XXXXXXXXX, XXX);

tja 143 (vastuhagis hageja 143) (apellatsioonimenetluses vastustaja 143): VT (isikukood XXXXXXXXXXX XXX);

tja 144 (vastuhagis hageja 144) (apellatsioonimenetluses vastustaja 144): E-RM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 145 (vastuhagis hageja 145) (apellatsioonimenetluses vastustaja 145): JM (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 146 (apellatsioonimenetluses vastustaja 146): VK (isikukood XXXXXXXXXX, XXX);

tja 147 (apellatsioonimenetluses vastustaja 147): SK (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 148 (vastuhagis hageja 148) (apellatsioonimenetluses vastustaja 148): UP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 149 (vastuhagis hageja 149) (apellatsioonimenetluses vastustaja 149): ET (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 150 (vastuhagis hageja 150) (apellatsioonimenetluses vastustaja 150): HR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 151 (apellatsioonimenetluses vastustaja 151): SU (isikukood XXXXXXXXXXX, elukoht XXX);

tja 152 (vastuhagis hageja 152) (apellatsioonimenetluses vastustaja 152): AS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 153 (vastuhagis hageja 153) (apellatsioonimenetluses vastustaja 153): AA (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 154 (vastuhagis hageja 154) (apellatsioonimenetluses vastustaja 154): AB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 155 (vastuhagis hageja 155) (apellatsioonimenetluses vastustaja 155): MB (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 156 (vastuhagis hageja 156) (apellatsioonimenetluses vastustaja 156): MR (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 157 (vastuhagis hageja 157) (apellatsioonimenetluses vastustaja 157): BL (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 158 (vastuhagis hageja 158) (apellatsioonimenetluses vastustaja 158): LS (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tja 159 (vastuhagis hageja 159) (apellatsioonimenetluses 9

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 vastustaja 159): IP (isikukood XXXXXXXXXXX, XXX);

tjate (vastuhagis hagejate, apellatsioonimenetluses vastustajate) 1-4, 6-14, 16, 19-20, 22-25, 30-31, 33-36, 38-49, 53-56, 58-62, 64-65, 67, 69, 71-73, 75-77, 81, 83-85, 87-89, 91, 93, 97, 100-104, 106-116, 119-125, 128-132, 134-145, 148-150, 152-159 lepinguline esindaja advokaat Kalju Hanni (e-post XXX) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:

  1. Tühistada Harju Maakohtu 06.06.2016 otsus täielikult ja saata tsiviilasi uueks arutamiseks samale maakohtule.
  2. AV apellatsioonkaebus rahuldada.
  3. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb. Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud
  4. Hageja on aadressil Õismäe tee 51-47 Tallinnas asuva korteriomandi omanik. Korteriomandi ametlik suurus on 66,7 m
  5. aastal ehitati korteriomandile juurde ning anti kasutusse eluruumina ja abiruumina täiendavalt 23,3 m
  6. Tegelikult kasutab hageja elamispinda suurusega 90 m2 ning vahe 23,3 m2 kasutab hageja mitteametlikult ehk kinnistusraamatusse seadmata.
  7. Hageja soetas korteriomandi TR-lt 26.03.2013 asjaõiguslepingu alusel. TR sai korteriomandi enda omandisse 02.06.2010 korteriomandi tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel. Enne korteriomandi üleandmist kuulusid elamute Õismäe tee 51/53 korterid ja elamute alune maa Vahuri EÜ-le (likvideerimisel). Vahuri EÜ (likvideerimisel) sai elamute Õismäe tee 51/53 korterite omanikuks alates 18.11.2003 ehk alates registriosa avamisest. Enne 18.11.2003 olid elamute Õismäe tee 51/53 korterid vallasvara. 03.03.1999 tegi Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse koosolek otsuse eraldada TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m
  8. TR omand juurdeehitisele kui vallasasjale tekkis õiguslikult 03.03.1999, s.o. ajast, mil tema sai Vahuri EÜ-lt oma valdusse ja kasutusse korteriomandi juurdeehitise. Hageja on seisukohal, et temale läksid kõik TR ja Vahuri EÜ (likvideerimisel) vahelised kokkulepped korteriomandi omandamisega üle.
  9. Kuna TR-l tekkisid võlgnevused majandamiskulude osas Vahuri EÜ (likvideerimisel) ees, ei soovinud viimane vormistada ümberehitatud ehk 90 m2 suurust korterit nr 47 kinnistusraamatus ning kinnistamisel kandis Vahuri EÜ 10

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 (likvideerimisel) hageja korteriomandi kinnistamisraamatusse ilma juurdeehitiseta ehk 66,7 m2 suuruses, mis tähendab, et Vahuri EÜ võõrandas oma kinnistamisavaldusega hagejale kuuluva omandi osa

tjatele ning juurdeehitis on käesoleva ajani kinnistusraamatusse seadmata. Hageja leiab, et käesoleval ajal rikkuvad

tjad hageja omandiõigust juurdeehitisele. Juurdeehitis ei ole tekkinud endise korteriomaniku omavoliliste tegude tagajärjel. Omand juurdeehitisele tekkis seaduse alusel ning juurdeehitise ehitamine toimus kooskõlas ehitusnormidega. Hageja on seisukohal, et omandiõigus juurdeehitisele tekkis temal kui TR õigusjärglasel Vahuri EÜ (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsuse nr 4 alusel, samuti vastavalt AÕS § 92 sätestatule ehk eelkõige juurdeehitise üleandmisega vallasasjana TR valdusesse EÜ Vahuri ja TR kokkuleppe alusel.

  1. Hageja soovib seada ametlikult korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2 omandiõigus või alternatiivselt lõpetada kaasomand või määrata kindlaks juurdeehitise kasutuskord. Seega hageja palub tunnustada enda omandiõigust korteriomandi juurdeehitisele suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile ja muuta kinnistusraamatu korteriomandi nr 18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr 18949501 suurus on 90 m
  2. Kande muutmisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute eksplikatsioonide ja projektide tegemine) jätta hageja kanda. Alternatiivselt palub hageja lõpetada kaasomand korteriomandi nr 18949501 juurdeehitisele suurusega 23,3 m2 ning jagada kaasomandis olev juurdeehitis selliselt, et jätta korteriomandi nr 18949501 juurdeehitis suurusega 23,3 m2, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile, hageja omandisse ja muuta kinnistusraamatu korteriomandi nr 18949501 kannet ning teha uus kanne, et korteriomandi nr 18949501 suurus on 90 m
  3. Teise alternatiivina palub hageja määrata korteriomandi nr 18949501 juurdeehitise suurusega 23,3 m2 kasutuskord tingimusel, et hageja on õigustatud kasutama korteriomandi nr 18949501 juurdeehitist, mis on tehtud vastavalt AS Eesti Projekt 14.06.2001 ehitusprojektile, tasuta ja tähtajatult ning teha vastav kanne kinnistusraamatusse. Hageja vastuväited vastuhagile
  4. Hageja palub vastuhagi jätta rahuldamata. Hageja leiab, et

tjad said TR-lt juurdeehitise eest neli metallust, seega on

tjad juba saanud õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotamise eest. Hageja andmetel kasutatakse metalluksi Õismäe tee 51 ja 53 elamutes käesoleva ajani. Hageja märgib, et

tjad olid teadlikud juurdeehitise olemasolust juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi naabritest hagejale ühtegi pretensiooni esitanud. Sisuliselt ei saa korteri nr 47 juurdeehitis kellegi õigust riivata.

tjate tegevusetust seitsmeteistkümne aasta jooksul võib käsitleda ka nõustumisena juurdeehitise tegemiseks või vähemalt selle kasutamiseks. 6. Hageja leiab, et sisuliselt ei ole

tjad kunagi olnud juurdeehitise kaasomanikeks ning antud juhul on tegemist kinnistusraamatu ebaõige kandega, mille põhjus on kinnistusraamatusse kantud

tjate korteriomandite mõtteliste osade ebaõiged suurused. 7. Hageja märgib, et Õismäe tee 51 ja 53 Tallinnas asuvates elamutes teostati 2010.a fassaadi kapitaalne renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel ning asub endist planeeringut taastama, peab hageja tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis aga võib kahjustada uut fassaadi ja sellest lähtuvalt ka kogu elamu energiasäästusüsteemi. Samas täpsustab hageja, et juurdeehitatud keldriosa kasutatakse jätkuvalt kuurina ehk mitteeluruumina ehk 11

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 on muutunud üksnes sissepääs keldrisse. Keegi kaasomanikest ei ole kunagi juurdeehitatud keldriosa kasutanud.

tjate 1-4, 6-9, 10-14, 16, 19-20, 22-25, 30-31, 33-36, 38-49, 53-56, 58-62, 64-65, 67, 69, 71-73, 75-77, 81, 83-85, 87-89, 90-91, 97, 100-104, 106-116, 119-125, 128-132, 134-145, 148-150 ja 152-159 vastuväited hagile 8.

tjad on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata.

tjad märgivad, et hageja ei ole hagiavalduses veenvalt esile toonud, kuidas on temal tekkinud juurdeehitisele omandiõigus. AÕS § 68 lg 3 tulenevalt tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel. Hageja on seisukohal, et temal on omand tekkinud Vahuri Elamuühistu 03.03.1999 juhatuse koosoleku protokolliga nr

  1. Samas ei ole hageja selgitatud ega viidanud konkreetse tõendi sisule, kuidas saaks seaduses sätestatud alusel tekkida temale Vahuri Elamuühistu
  2. märts 1999 protokolli nr 4 alusel omandiõigus.
  3. Teise alusena tugineb hageja sellele, et omand tekkis juurdeehitisele ka AÕS § 96 lg 1, 3 mõttes.

tjate hinnangul on antud viited asjakohatud. 10. Alternatiivselt on hageja tuginenud AÕS § 76 lg 1 ja § 77 nõudes kaasomandi osalist jagamist selliselt, et jätta juurdeehitis hageja omandisse kohustusega hüvitada

tjatele kaasomandi osa kaotamise eest hüvitis.

tjad mõistavad hageja nõuet selliselt, et hageja soovib temale kuuluva korteriomandi reaalosa suurendada kaasomanikele kuuluvate korteriomandite mõtteliste osade arvelt.

§ 1

lg 3 kohaselt ei saa korteriomandi esemeks olevaid ehitise reaalosa ja kaasomandi mõttelist osa teineteisest eraldi võõrandada, koormata ega pärandada. Seega peaks ilmselt muudetama kõigi kaasomanike korteriomandi esemeks oleva osa suurust selliselt, et tekiks uus korteriomand ning see korteriomand liidetakse omakorda hagejale kuuluva korteriomandiga. Ehk siis tervikuna kaasomandis olnud ehitis läheks ilmselt korteriomandi reaalosa koosseisu (vt ka Riigikohtu 3-21-101-13 p 15). Olukorda reguleerib antud juhul

§ 8

¹, mille lg 1 sätestab, et korteriomanik võib nõuda käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud juhul teiselt korteriomanikult korteriomandi koosseisu kuuluvast kaasomandist osa eraldamiseks vajalike võõrandamislepingu ja asjaõiguslepingu tahteavalduste andmist, samuti vastava kinnistusraamatu kande tegemise eelduseks oleva puudutatud isiku nõusoleku andmist.

tjad märgivad, et

§ 8¹ lg 2 kohaselt ei ole antud juhul täidetud mitte ükski eeldus.

Eeltoodust nähtuvalt ei ole võimalik hageja alternatiivset kaasomandi lõpetamise nõuet võimalik rahuldada. 11. Seoses kasutuskorra kindlaksmääramisega märgivad

tjad, et vaidlevad sellele vastu, kuna hagejal ei ole omandiõigust kunagi tekkinud,

tjad ei ole kunagi kaasomandi osa võõrandanud ja

tjad ei ole saanud kunagi mingit hüvitist, seda enam, et see oleks kooskõlas ka

§ 8¹ lg 2 p 3.

12.

tjad leiavad, et 26.03.2013 asjaõiguslepingust tuleneb, et hageja saab Õismäe tee maja 51 – 47 asuva korteriomandi omanikuks, mille reaalosa suurus on 66,7 m2 koos selle oluliste osadega ja päraldistega. Korteriomandi koosseisu kuulub 667/75625 mõttelist osa maatükist katastritunnusega 78406:603:0610, pindalaga 4679 m2. Eelnimetatud lepingusätetest ega ka teistest ei nähtu, et lepinguga oleks TR üle andnud Vahuri Elamuühistu (likvideerimisel) juhatuse 03.03.1999 otsusest nr 4 tulenevad võimalikud õigused. Vastuhagi nõue ja selle põhjendused 13.

tjad märgivad, et tegelikkuses on hageja ainuvalduses 93 m2 suurune eluruum ehk 26,3 m² võrra rohkem kui registriosa väljavõttest nähtub. Registriosast 12

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 suuremast pinnast 16,7 m² asub maja hoone esimesel korrusel

tja korteri kõrval ning 9,6 m² korteriomandi all ning see on suurendatud esimesel korrusel asuva avariiväljapääsu arvelt ning 9,6 m² korteriomandi all keldrikorrusel. Täpsustada tuleb, et kuigi hageja on nõudnud 23 m² osas omandiõiguse tunnustamist, on tegelikkuses hageja valduses 26,3 m², mis nähtub plaani andmetest (I korrusel 16,7 + keldris 9,6 = 26,3 m2).

tjad on seisukohal, et hagejale ei ole eelnimetatud ulatuses omandiõigust kunagi tekkinud. 14.

tjad nõuavad hagejalt endise olukorra taastamist, milleks taotlevad hageja kohustamist avama plaanil näidatud 1 korrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgeda plaanil märgitud ruumist korteriomandisse tehtud ava. Samuti avama keldrikorrusel asuva ruumi sissepääs ja sulgema keldriruumist korteriomandisse tehtud ava. Lisaks kohustada hagejat hoiduma edasistest valduse rikkumistest. Juhul, kui hageja keeldub vabatahtlikult endist olukorda taastamast, taotlevad

tjad kohtutäituri vahendusel tõsta hageja ruumidest välja ning nõuda hagejalt sisse 2 195,88 eurot endise olukorra taastamise kuludena. Esimese astme kohtu otsus 15. Maakohus jättis hagi rahuldamata ja rahuldas vastuhagi, kohustades hagejat taastama Õismäe tee 51/53 Tallinn kaasomanike valdus kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 märgitud ruumidele ning kohustas hagejat avama Õismäe tee 51/53 Tallinn esimesel korrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 märgitud ruumile sissepääs koridorist ja sulgema hageja korteriomandisse suubuv sissepääs ning avama Õismäe tee 51/53 Tallinn keldrikorrusel kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbriga 47-10 märgitud ruumile sissepääs ja sulgema ruumist AV korteriomandisse suubuv sissepääs kahe kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Juhul, kui hageja jätab nimetatud kohustused vabatahtlikult täitmata ning endise olukorra enda kuludega taastamata, tuleb hageja kohtuotsuse lisaks oleval plaanil numbritega 47-4 ja 47-10 tähistatud Õismäe tee 51/53 Tallinn asuvatest ruumidest välja tõsta ning kohustada hagejat tasuma

tjatele endise olukorra taastamise kulud 2 195,88 eurot. Menetluskulud jättis maakohus hageja kanda. 16. Otsuse põhjenduste kohaselt kuulub hagejale korteriomand asukohaga Õismäe tee 51/53-47 suurusega 66,7 m2 ning

tjad on ülejäänud korteriomandite asukohaga Õismäe tee 51/53 omanikud. Hagejale kuuluva korteriomandi juurde on ehitatud juurdeehitus, mille suhtes on hageja seisukohal, et see kuulub omandiõiguse alusel temale. Hageja on märkinud juurdeehituse suuruseks 23,3 m2, kuid OÜ Tallinn TIB inventariseerimisjoonise ruumide eksplikatsioonist nähtub, et juurdeehitise suuruseks on kokku 26,3 m

  1. Hageja on seisukohal, et ta on juurdeehituse omanik, kuna ta on endise omaniku TR üldõigusjärglane. TR omandas juurdeehituse Vahuri EÜ 03.03.1999 juhatuse koosoleku otsuse alusel ning TR omand juurdeehitusele tekkis ka hõivamisega.
  2. 03.03.1999 Vahuri EÜ juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt eraldati TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pidalaga 18 m2, mida ei ole kinnistusraamatusse kantud. Hageja kasutuses on käesoleval ajal eluruum kogupinnaga 93 m2, millest juurdeehitis on suurusega 26,3 m
  3. Hageja ja TR vahel 26.03.2013 sõlmitud lepingu järgi oli lepingu esemeks Õismäe tee 51753-47 Tallinn asuv korteriomand, mille reaalosaks on korter nr 47 üldpindalaga 66,7 m
  4. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et TR on üle andnud juurdeehitise 13

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 suurusega 26,3 m
  1. Kuna kinnistusraamatust ei nähtu, et hageja omandas juurdeehitise, siis tuleb hageja omandiõiguse nõue jätta rahuldamata.
  2. Kohus märgib, et antud juhul ei ole tegemist ka hõivamisega AÕS § 96 lg 1 kohaselt. Kinnistusraamatu andmete kohaselt on korteriomandi asukohaga Õismäe tee 51/53 Tallinn registriosa avatud 18.11.2003 ning korteriomand ehitatud aastal
  3. See tähendab, et perioodil 1974-2003 oli tegemist ehitise kui vallasasjaga. AÕSRS järgi ei saanud juurdeehitise omand tekkida ajal, kui ehitis oli veel vallasasi, sest hõivamise õigus oli vaid riigil või kohalikul omavalitsusel.
  4. Hageja on alternatiivse nõudena esitanud kaasomandi lõpetamise nõude. Kohus on seisukohal, et sisuliselt saaks hageja kõiki kaasomanike kasutuses oleva ala suhtes olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamist. Kohus on seisukohal, et antud juhul puudub alus kaasomandi lõpetamiseks kaasomandi osa eraldamise kaudu, kuna

§ 1

lg 3 ja § 81 lg 2 p-s 2 nimetatud eeldused ei ole täidetud, eelkõige ei ole kohtule esitatud tõendeid, et vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest on nõus osa kaasomandist hageja ainuomandisse jätma. Seega jätab kohus rahuldamata hageja nõude kaasomandi lõpetamiseks kaasomandiosa eraldamise teel 20. Hageja on alternatiivselt esitanud kasutuskorra kindlaksmääramise nõude lähtudes asjaolust, et

tjad ei ole esitanud pretensioone alates 1999.aastast korteri ümberehitamise osas. Kohus on seisukohal, et hageja väited kasutuskorra kindlaksmääramise põhjendatuse osas ei ole antud juhul piisavad, kuna asjaolu, et kaasomanikud ei ole varasemalt esitanud pretensioone, ei ole hageja nõude rahuldamise eelduseks. Antud juhul on

tjad sõnaselgelt väljendanud soovi kaasomandisse kuuluva ruumi kasutamiseks. Kohtu hinnangul ei ole hageja, vaatamata kohtu selgitustele erandlikke asjaolusid välja toonud ning antud juhul ei ole hageja huvi juurdeehituse alla jäävate ruumide kasutamiseks olulisem teiste kaasomanike huvist kasutada ühistes huvides kaasomandisse jäävat ala. Samuti tuleb kaasomandis olevad alad eelduslikult jagada võrdeliselt kõigi kaasomanike vahel, mistõttu ei ole põhjendatud jätta hageja ainukasutusse tunduvalt suurem ala, kui on teistel kaasomanikel. Tulenevalt eeltoodust asub kohus seisukohale, et puudub alus määrata kindlaks kaasomandi kasutuskorda selliselt, et üksnes hagejale jääb juurdeehitise kasutamise õigus. 21.

tjad on esitanud vastuhagi endise olukorra taastamise nõudes. Kohus on seisukohal, et antud juhul ei ole tõendamist leidnud, et juurdeehitise ruumides tehtud muudatuste tarbeks oleks antud poolte või kõigi kaasomanike nõusolek, seega puudub alus nii AÕS § 72 lg-st 1 kui § 74 lg-st 1 tulenev alus jätta olemasolev olukord muutmata. Olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte kaasomanike nõusolekul, on

tjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Seega tuleb

tjate vastuhagi kaasomandi endise olukorra taastamise nõudes rahuldada.

  1. Kuna hagi jääb rahuldamata ja vastuhagi rahuldatakse jäävad menetluskulud hageja kanda. Apellatsioonkaebus
  2. Apellatsioonkaebuse kohaselt palub hageja tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi ja jätta vastuhagi rahuldamata. Menetluskulud jätta solidaarselt

tjate kanda. Alternatiivselt saata asi uueks läbivaatamiseks maakohtule. 24. Hageja leiab, et omand juurdeehitisele, sh ruumide otstarbe muutus tekkis omaniku loal. Kaasomanike nõusolek omandi tekkimiseks või korteri ümberehitamiseks ei olnud omandi tekkimise ajal nõutav, kuna omandi tekkimisel kuulus kogu elamu 14

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 Vahuri EÜ-le (likvideerimisel). Juhatus oli pädev otsustama TR kasutuses oleva eluruumi laiendamise küsimust. Eraldi kõikide elamuühistu liikmete või nende enamuse nõusolekut seadus tol ajal ei nõudnud. 25. Hageja peab üldtuntuks asjaolu, et elamuühistutele (-kooperatiividele) kuuluvate korterite müügitehingute vormistamine toimus tol ajal lihtkirjalikus vormis. Elamuühistus, kellele kuulus näiteks mitte kaks, vaid 20 elamut, ei olnud üldse võimalik saada korteri müügi ümbervormistamiseks liikmete enamuse nõusolekut. Seega leiab hageja, et EÜ juhatuse otsuse on seaduslik alus hagejal kui TR õigusjärglasel omandi tekkimiseks vaidlusalusele juurdeehitisele. Juurdeehituse tegemiseks oli olemas projekt, väljastati ehitus- ja kasutusluba. Nende tõendite alusel saab teha järelduse, et EÜ-l oli tahe võõrandada juurdeehitis TR-le, kes võttis omandi vastu. Hageja on seisukohal, et käesoleval ajal on temale kuuluva korteriomandi puhul kinnistusraamatus ebaõige kanne korteriomandi suuruse kohta. Kuna TR-l tekkisid Vahuri EÜ ees võlgnevused majandamiskulude osas, siis ei vormistanud EÜ ümberehitatud suuruses korterit hageja õigusseelase omandisse. Vahuri EÜ võõrandas hageja õiguseellasele kuuluva omandi osa

tjatele. Käesoleval ajal rikuvad

tjad hageja omandiõigust juurdeehitisele. Apellant on seisukohal, et juurdeehitise ehitamine toimus vastavalt ehitusnormidele ning ruumide otstarve muutus omaniku loal. 26. Juhul, kui kohus jõuab järeldusele, et hageja omandiõigus juureehitisele ei ole tekkinud, siis alternatiivselt palub hageja määrata juurdeehitise kasutuskord. Vastuhagis paluvad

tjad taastada korteri endine planeering. Hageja on seisukohal, et kaasomanike valduse ehk endise olukorra taastamine ei ole sisuliselt ega õiguslikult õige.

tjad ehk kaasomanikud said TR-lt juurdeehitise eest neli metallust. Seega on

tjad juba saanud õiglase hüvitise kaasomandiosa kaotuse eest, hageja andmetel kasutatakse neid metalluksi seniajani.

  1. Elamutes aadressil Õismäe tee 51 ja 53, Tallinn teostati 2010 fassaadi kapitaalne renoveerimine. Juhul, kui hageja lammutab juurdeehitatud ruumi esimesel korrusel ning taastab endise planeeringu, peab hageja tegema ka algselt olnud väljapääsu tänavale, mis võib aga rikkuda fassaadi ning sellest tulenevalt kogu elamu energiasäästurežiimi.
  2. Vastuhagis valitud viis kaasomandite endise planeeringu taastamiseks ei ole õige viis tekkinud olukorra lahendamisel. Hageja on algusest peale nõus soetama

tjatelt juurdeehitise hinnaga 8 000 eurot, lisaks juba üle antud neljale metalluksele. 29.

tjad ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et hageja tegevus halvendab või takistab kaasomandi valdamist

tjate poolt.

tjad olid teadlikud juurdeehitisest juba 17 aastat ning kogu selle aja jooksul ei ole keegi naabritest esitanud hagejale ühtegi pretensiooni. Sisuliselt ei saa korteri 47 juurdeehitis kellegi õigusi riivata. Maakohus ei teinud kindlaks, kas juurdeehitis sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve või mitte. Juhul, kui maakohus oleks teinud vaatluse oleks kohus saanud aru, et vaidlustatav juurdeehitis on teistest korteriomanditest piiritletud terviklik korter. 30. Maakohus asus seisukohale, et sisuliselt saaks hagejal olla kaasomanike ühises kasutuses oleva ala suhtes olla üksnes nõue kaasomandist osa eraldamiseks. Maakohtu seisukohast sai hageja teada alles kohtuotsuses. Hageja on seisukohal, et maakohus ei ole täitnud lõpuni oma selgitamiskohustust. 05.07.2011 otsustas KÜ Uus Vahuri koosolek esitada üldkoosolekule otsustamiseks küsimuse korteri 47 pindade müümiseks õiglase turuhinna eest. Hindaja hindas seadustatud juurdeehitise hinnaks 8 000 eurot. 2014 toimunud üldkoosolekule KÜ 15

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 hindamisakti ei esitanud. 10.07.2014 üldkoosolek lubas hagejale juurdeehitise soetada, kuid vaidlus tekkis hinna osas. 31. Hageja on seisukohal, et juurdeehitist on võimalik kaasomandist välistada ning kas tasuta võõrandada või anda tasuta tähtajatusse kasutusse. Maakohus ei ole tuvastanud juurdeehitise tegemisel hageja omavolilist käitumist, seega ei olnud

tjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Vastus apellatsioonkaebusele

  1. Vastuse esitanud vastustajad vaidlesid apellandi poolt esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata ning menetluskulud apellandi kanda. Ringkonnakohtu seisukoht
  2. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada ja tsiviilasi tuleb saata uueks arutamiseks samale maakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb rahuldada.
  3. Asja materjalidest nähtub: -Vahuri EÜ-le kuulusid elamud vallasasjana aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn. -TR oli Vahuri EÜ liige ning talle kuulus Vahuri EÜ-s osamaksu tagasinõude õigus (edaspidi osamaks). TR kasutas selle alusel eluruumi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn. - 03.03.1999, kui hooned aadressil Õismäe tee 51/53, Tallinn kuulusid EÜ-le Vahuri, võttis Vahuri EÜ juhatuse koosolek vastu otsuse eraldada TR-le neljale trepikojale metallist välisuste paigaldamise eest elamistingimuste parandamiseks elamu Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2 (I kd, tlk 91). - 14.06.2001 tegi AS Eesti Projekt juurdeehitise ehitusprojekti (I kd, tlk 95-95). - 04.10.2001 sai Vahuri EÜ korteri nr 47 juurdeehitise ehitusloa nr
  4. - 08.11.2002 oli korteri nr 47 juurdeehitise ehitustööd lõpetatud ning Vahuri EÜ sai korteri nr 47 juurdeehitise osas kasutusloa (I kd, tlk 94). - Vahuri EÜ sai elamutes Õismäe tee 51/53, Tallinn asuvate korteriomandite omanikuks alates 18.11.2003, kui kinnistusraamatus avati nende suhtes registriosa. - TR sai korteriomandi aadressil Õismäe tee 51-47, Tallinn omanikuks 02.06.2010 Vahuri EÜ (likvideerimisel) ja TR vahel sõlmitud tasuta võõrandamise lepingu ja asjaõiguslepingu alusel (I kd, tlk 47 jj). Korteriomandi üldpinnaks oli lepingu järgi 66,7 m
  5. - 26.03.2013 võlaõigusliku müügilepingu alusel sõlmitava asjaõiguslepingu alusel said Õismäe tee 51/53, Tallinn asuva korteriomandi, mille reaalosaks on eluruum Maja 51 korter nr 47 üldpinnaga 66,7 m2 ühisomanikeks AV ja RU (I kd, tlk 43 jj). - Käesoleval ajal on korteriomandi Õismäe tee 51/53-47,Tallinn omanik hageja (I kd, tlk 26).
  6. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et hageja omandiõiguse tunnustamise nõue tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebuse väidetest nähtuvalt on hageja seisukohal, et TR-le võõrandati koos korteriomandiga ka korteri nr 47 juurdeehitis. Ringkonnakohus leiab, et asjas esitatud tõendid hageja väidet ei kinnita.
  7. Kuigi 03.03.1999 Vahuri Elamuühistu juhatuse koosoleku protokolli nr 4 kohaselt eraldati TR-le elamistingimuste parandamiseks Õismäe tee 51 IV trepikojas asuv ruum pindalaga 18 m2, ei nähtu nimetatud juhatuse otsusest, et TR-le kuuluvat 16

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 osamaksu oleks suurendatud. Otsust, mille kohaselt suurendatakse ühe elamuühistu liikme osamaksu suurust ühistu liikmete ühises kasutuses oleva hooneosa arvelt ei oleks juhatus pädevuse puudumise tõttu ka saanud teha. 1999.a kehtinud elamuseaduse (ES) § 14 lg 1 järgi on elamuühistu (-kooperatiiv) mittetulundusühistu, mille eesmärgiks on liikme valdusesse anda liikmelisuse alusel kasutamiseks eluruum omaette korterina elamuühistule (-kooperatiivile) kuuluvas elamus ning korraldada elamu, elamualuse ja elamu teenindamiseks vajaliku maa majandamist, lg 2 kohaselt elamuühistu (-kooperatiivi) liikme osamaksu suurus peab vastama tema valdusesse antava või tema valduses oleva eluruumi üldpinna suurusega vastavale osale elamu ehitusmaksumusest. ES § 15 järgi elamuühistu (-kooperatiiv) lähtub oma tegevuses käesolevast seadusest, Eesti Vabariigi ühistuseadusest, mittetulundusühingute seadusest ja oma põhikirjast. Eesti Vabariigi ühistuseaduse § 43 lg 1 järgi juhatus on ühistu alatiselt tegutsev juhtimisorgan ja tema pädevusse kuulub: 1) ühistu liikmete vastuvõtmine ja väljaarvamine, kui see on käesolevas seaduses või põhikirjas ette nähtud; 2) liikmete nimekirja pidamine; 3)--4) [kehtetud -- 15.02.1995] 5) ühistu töötajate töölevõtmine ja vabastamine; 6) majandusaasta aruande ja bilansi esitamine üldkoosolekule; 7) muude küsimuste otsustamine, mis ei kuulu üldkoosoleku pädevusse. 1999.a kehtinud mittetulundusühingute seaduse § 27 lg 4 järgi võib juhatus mittetulundusühingu kinnisasju või registrisse kantud vallasasju võõrandada või asjaõigusega koormata üldkoosoleku otsusega ja selles otsuses ettenähtud tingimustel, kui põhikirjaga ei ole ette nähtud teisiti. Nimetatud piirang kehtib kolmandate isikute suhtes, kui see on kantud registrisse.
  1. Seega TR-le juurdeehitisena eraldatud ühistu liikmete poolt ühiselt kasutatava hooneosa arvelt TR osamaksu suurendamise sai otsustada vaid ühistu üldkoosolek, kui EÜ põhikirjast ei nähtud ette teisiti. Hageja ei ole väitnud ega tõendanud, et põhikirjast tulenevalt oli EÜ juhatusel pädevus TR-le kuulunud osamaksu suurendada.
  2. Apellatsioonkaebuse väide, et Vahuri EÜ juhatuse 03.03.1999 otsus tõendab juurdeehitise lihtkirjalikus vormis müüki TR-le, ei ole kooskõlas ka sellega, et 02.06.2010 võõrandas Vahuri EÜ (likvideerimisel) temale kuuluva korteriomandi Õismäe tee 51/53-47, Tallinn ilma juurdeehitiseta TR-le. Asjaolu, et juurdeehitise tegemiseks sai EÜ ehitusloa ja kasutamiseks kasutusloa, ei muutunud TR osamaksu automaatselt suuremaks, sest nimetatud load andsid vaid õiguse juurdeehituse ehitamiseks ja kasutamiseks avaliku õiguse järgi. Kuna TR-le Õismäe tee 51/53-47, Tallinn juures asuva juurdeehitise omandiõigus ei kuulunud, ei saanud korteriomandi hilisemal võõrandamisel omandiõigust ka hageja.
  3. Samas, kuna EÜ tellis juurdeehitise tegemiseks ehitusprojekti, sai ehitamiseks ehitusloa ja valminud juurdeehitise kasutamiseks kasutusloa, kuid TR osamaksu juurdeehitise tõttu ei suurendatud, viitab see ringkonnakohtu arvates sellele, et EÜ eesmärgiks oli anda EÜ vara parendamise tõttu (elamule metallist välisuste paigaldamine) TR-le juurdeehitis kasutada.
  4. Hagis esitas hageja alternatiivse nõude kaasomandi lõpetamiseks juurdeehitise suurusega 23,3 m2 osas selliselt, et palus jätta juurdehitis korteriomandi nr 18949501 juurde ning muuta vastavalt kinnistusraamatu kannet korteriomandi nr 18949501 osas, kande parandamisega kaasnevad kulud ja toimingud (sh uute eksplikatsioonide ja projektide tegemine) jätta hageja kanda.
  5. Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et sisuliselt esitas hageja kaasomandist osa eraldamise nõude

§ 81lg 1 järgi.

Apellatsioonkaebuse väidete kohaselt oli hagejale kohtu otsuses kohaldatud

§ 81lg 1 üllatuslik. 17

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 Toimiku materjalidest nähtuvalt ei ole maakohus, menetledes asja kirjalikus menetluses, õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile tähelepanu juhtinud. 06.01.2016 kirjas (IV kd, tlk 3) on kohus selgitanud üldsõnaliselt, et kuna hagejate ja

tjate vahel on kaasomandit puudutav vaidlus, siis kuuluvad kohaldamisele korteriomandiseaduse ja asjaõigusseaduse kaasomandit käsitlevad sätted. Täpsemalt on viidatud vaid AÕS § 72 lg-le 1 ja § 74 lg-le

  1. Neid sätteid aga kohus kaasomandist osa eraldamise nõude lahendamisel ei kohaldanud. TsMS 436 lg-st 4 tulenevalt ei tohi kohtu antud õiguslik hinnang tulla pooltele üllatusena. Seega peab kohus üldjuhul juhtima poolte tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile ja võimaldama neil avaldada selle kohta arvamust ning esitada asjaolud ja tõendid. Apellatsioonkaebuses väidab hageja, et kui kohus oleks juhtinud hageja tähelepanu õigussuhte võimalikule kvalifikatsioonile, siis ta oleks oma hagi tõendamiseks esitanud täiendavaid tõendeid, sh 2/3 kaasomanike nõusoleku selle kohta, et juurdeehitis jääb hagejale. Seega võis kohtu poolt alles kohtuotsuse poolte vaidluse lahendamiseks antud õiguslik hinnang tuua kaasa vale otsustusega lõpplahendi.
  2. Lisaks osutab ringkonnakohus sellele, et TsMS § 613 lg 1 p 1 järgi lahendatakse hagita menetluses asju, mis tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest ning puudutavad korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõuded, mis

§ 9

kohaselt tulenevad ühisuse lõpetamise erisusest, ja nõuded, mis

§ 14

järgi on esitatud korteriomandit võõrandama kohustamiseks.

§ 81

paikneb

2. peatükis „Valitsemine" .

§ 8

lg 1 kohaselt on korteriomanike ühisuseks korteriomanike kaasomandi esemega seotud õigussuhted. Kuna

§ 81alusel esitatud nõuded tulenevad korteriomanike ühisusest ja kaasomandi eseme valitsemisest, tuleb need Ts

MS § 475 lg 1 p 13 ja § 613 lg 1 p 1 järgi lahendada hagita menetluses (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-101-13 p 12).

  1. Käesolevas asjas esitas hageja ka omandiõiguse tunnustamise nõude, mida tuli menetleda hagimenetluses. Kuna hageja esitas korraga nõuded, mida tuli läbi vaadata nii hagi- kui hagita menetluses, siis oleks maakohus pidanud asja menetledes lähtuma sellest, et hagiasja vaadatakse läbi hagimenetluse reeglite järgi ja hagita menetluse asja läbivaatamisel järgitakse hagita menetluse reegleid. TsMS § 477 lg 5 järgi ei ole kohus hagita menetluses seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi
  2. lõike kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Vajadusel võib kohus nõuda avaldajalt tõendite esitamist või koguda neid omal algatusel. Ka TsMS § 5 lg 3 kohaselt selgitab kohus hagita asjas ise asjaolud ja kogub selleks vajalikud tõendid, kui seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Eelnimetatud sätetes väljendub hagita menetlusele omane uurimispõhimõte, mille eesmärgiks on tagada, et asja lahendamiseks olulised asjaolud ei jääks välja selgitamata. Asja materjalidest nähtuvalt maakohus, lahendades hageja esimese alternatiivina esitatud nõuet, hagita menetluse läbiviimise kohta sätestatut ei järginud.
  3. Ka kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb TsMS § 613 lg 1 p 1 ja lg 2 järgi lahendada hagita menetluses. Ka hageja teise alternatiivina esitatud nõude lahendamisel ei ole maakohus järginud hagita menetluse läbiviimise kohta sätestatut. Hageja alternatiivsete nõuete mittekohane menetlemine võis ringkonnakohtu arvates kaasa tuua vale otsustusega lõpplahendi. 18

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063 45. Täiendavalt juhib ringkonnakohus tähelepanu järgmistele asjaoludele. Esiteks on ringkonnakohtu arvates ebaselge, kas juurdeehitise suuruseks on hageja väidetud 23,3 m2 või

tjate väidetud 26,3 m

  1. Asja materjalidele on lisatud ja ka kohtuotsuse lisaks on OÜ Tallinna TIB inventariseerimisjoonis ja ruumide eksplikatsiooni järgi on korteri nr 47 pindala koos juurdeehitisega 90 m
  2. Kinnistusraamatu andmete järgi kuulub hagejale reaalosana korter 47 pindalaga 66,7 m
  3. Kui korter koos juurdeehitisega on suuruses 90 m2 ja omandiõigus on hagejal sellest 66,7 m2, siis kasutab hageja kaasomandiosa (90-66,7) 23,3 m2 ulatuses. Kui

tja väidetud ja maakohtu poolt tuvastatud juurdeehitise suuruseks on 26,3 m2, siis ei kasuta hageja kogu juurdehitise osa õigusliku aluseta. Võib olla siiski võimalik, et maakohus on ekslikult hinnanud juurdehitise asukohta plaanil. Hageja väidetest nähtuvalt kasutab ta mitteeluruumina ka keldriosa, kuhu saab korteriomandi juurdeehitise siseselt. Kuna eelnimetatud jooniselt on näha, et korteris sees on vaid üks trepp, võib olla, et juurdeehitis paikneb plaani järgi ruumides 47-9 ja 47-10, mille pindala on vastavalt 15,1 ja 9,6 (so kokku 24,7). Kuna koos juurdeehitisega on korteri suuruseks 90 m2 ja kinnistusraamatus on korteri suuruseks 66,7m2, on võimalik, et hageja kasutab joonise järgi osaliselt (üle 1 m2) juurdeehitust omandiõiguse alusel.

  1. Maakohus on leidnud, et hageja kasutuskorra kindlaksmääramise nõue tuleb rahuldamata jätta, kuna hageja ei ole esitanud erandlikke asjaolusid, mis kaaluksid üles tema huvi juurdeehitise alla jäävate ruumide kasutamiseks, võrreldes teiste kaasomanike huviga kasutada kaasomandisse jäävat ala ühistes huvides. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole poolte väiteid nõuetekohaselt analüüsinud. Hageja on esile toonud, et EÜ juhatuse otsusega anti TR kasutusse juurdeehitis, mille ehitamiseks tellis EÜ projekti, taotles ehitus- ja kasutusloa. Asjast nähtuvalt ei esitanud TR ja hageja poolt juurdeehitise kasutamise kohta algselt EÜ ja seejärel kaasomanikud pretensioone kuni 2014.a. Kuigi, kui korteriomandid kinnistati ja korteriomandite omanikuks sai Vahuri EÜ, kasutuskokkulepet juurdeehitise osas hagejaga kinnistusraamatusse ei kantud ning peale EÜ poolt korteriomandite võõrandamist ei olnud kaasomanike jaoks enam Vahuri EÜ sõlmitud kasutuskokkulepe siduv, tuleb ringkonnakohtu arvates kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramise nõude rahuldamisel arvestada sellega, et TsÜS § 138 lg 1 järgi õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus ning lg 2 järgi õiguste teostamine ei ole lubatud seadusevastasel viisil, samuti selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele isikule.
  2. Kuigi maakohus on ise viidanud sellele, et kasutuskorra määramise avalduse lahendamisel on kohtul lai diskretsiooniõigus, lähtudes hea usu ja mõistlikkuse põhimõttest ning arvestada tuleb mh kõigi kaasomanike ühiste huvidega, kaasomandi mõtteliste osade suurusega, senise kasutuskorraga ning vajadusel tuleb eelistada ka vähemuse huvisid, ei nähtu otsuse põhjendustest, et maakohus on nimetatud asjaolusid igakülgselt vaidluse lahendamisel kaalunud.
  3. Vastuhagi rahuldades on maakohus leidnud, et olukorras, kus kohtule ei ole esitatud tõendeid, et kaasomandi osal on tehtud muudatusi vähemalt poolte kaasomanike nõusolekul, on

tjad õigustatud nõudma endise olukorra taastamist. Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole arvestanud sellega, et

tjate vastuhagi lahendamisel on oluline kindlaks teha, kas juurdeehitis ka sisuliselt rikub teiste kaasomanike huve (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-2-1-31-03 p 18), mh võib asja lahendamisel oluline olla ka see, et juurdeehitise kasutusloa on kooskõlastanud nii Tuletõrje- ja Päästeamet kui ka Tervisekaitsetalitus (I kd, tlk 94). 19

(20)Tsiviilasi nr: 2-14-63063
  1. Ringkonnakohus osutab, et hageja on palunud kasutuskorra määrata juurdeehitisele selliselt, et ta saab juurdeehitise alla jäävat kaasomandiosa kasutada tasuta ja tähtajatult. Maakohus ei ole asja materjalidest nähtuvalt hagejale selgitanud, et kui kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramisel jääb isiku ainukasutusse suurem osa kaasomandi esemest, kui tema kaasomandi osa, tuleb tal üldjuhul maksta selle eest hüvitist (vt ka Riigikohtu lahend nr 3-2-1-172-10 p 13). Võimaliku hüvitise suuruse kohta peaksid menetlusosalised saama esitada oma seisukohti ja tõendeid.
  2. Hageja väidetest nähtub sisuliselt, et ta on hüvitise kaasomandiosa kasutamise eest tasunud juba ette (metallist välisuste paigaldamisega). Asjas võib olla oluline võrrelda, kas kaasomandisse kuuluva asja parendamise maksumus katab hageja kasutuseelise, mille ta saab kaasomandiosa ainukasutamise eest.
  3. Asjas võib olla võimalik, et peale asja lahendamiseks tähtsate asjaolude väljaselgitamist ja tõendite kogumist eelistavad vähemalt 2/3 elamu korteriomanikest (juhul, kui selline nõusolek käesoleval hetkel puudub), et hageja tasub nõutud kaasomandiosa eest selle väärtuse korraga korteriomanikele, mh selle kaudu, et seda kasutatakse kaasomanikele kuuluva kaasomandi korrashoiuks või parendamiseks, selle asemel, et saada hageja poolt kaasomandiosa kasutamise eest kasutuseelisena perioodiliselt makstav (suhteliselt väikeses suuruses) hüvitisesumma.
  4. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et kuna hageja on esitanud nõude teha kasutuskorra kindlaksmääramisel vastav kanne ka kinnistusraamatusse, tuleb maakohtul selgitada, et materiaalõiguslikult on tegemist TsÜS § 68 lg 5 alusel kaasomanike sõlmimise tahteavalduste ja kinnistusraamatu kande tegemise nõusolekute asendamisega. Seega võib esineda vajadus nõude täpsustamiseks.
  5. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas ei saa ta ise asja lõpuni lahendada, eelkõige seetõttu, et maakohus ei ole asja, mida tuleb läbi vaadata hagita menetluse sätete järgi, selliselt menetlenud. Seega on asja lahendamiseks tähtsad asjaolud välja selgitamata ja tõendid kogumata. Käesoleval juhul on ringkonnakohus sellises menetluslikus olukorras, kus juhul, kui ringkonnakohus asuks asja lahendamiseks tähtsaid asjaolusid välja selgitama, sh täpsustama nõudeid, tuleks tal esimesena teha hagide osas sisuline lahend, mis ei ole kooskõlas TsMS §-ga 12, mille järgi ringkonnakohus vaatab läbi maakohtute lahendeid nende lahendite peale esitatud apellatsioon- ja määruskaebuste alusel.
  6. Lähtuvalt eeltoodust tühistab ringkonnakohus maakohtu otsuse täies ulatuses ja saadab samale maakohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi maakohtu otsustada sõltuvalt asja lahendamise tulemusest. /allkirjastatud digitaalselt/ Krista Kirspuu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Iko Nõmm kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/ Ande Tänav kohtunik 20
(20)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.