1-16-513/23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg

1. mai 2017 Kriminaalasja number 1-16-513 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi A.T. süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi Apelleeritud kohtuotsus Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja)
2. jaanuari 2017 otsus Apellatsioonide esitajad ringkonnaprokurör Milvi Väin, kannatanu M.T. Prokurör ringkonnaprokurör Milvi Väin Süüdistatav A.T. , isikukood: XXX, elukoht: XXX; kriminaalkorras karistamata Kaitsja vandeadvokaat Mart Sikut RESOLUTSIOON:
3. Tartu Maakohtu
4. jaanuari 2017 otsus jätta muutmata.
5. Ringkonnaprokurör Milvi Väina ja kannatanu M.T. rahuldamata. apellatsioonid jätta Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu
6. Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsusega mõisteti A.T. süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks.
7. A.T. on esitatud süüdistus KarS § 121 lg 1 järgi selles, et tema, 12.10.2015 kella 20.35 paiku lõi Valga maakonnas, Helme vallas, XXX külas, XXX tallu viiva tee läheduses perede vahel pikemat aega kestva konflikti põhjusel vennapoega M.T. käega näkku, tekitades M.T. le tervisekahjustuse ja füüsilist valu (paremal pool otsmikul, põsesarnal ja põsel nahapunetus ja turse, parem kõrvalest punetav).
8. Maakohus, tutvunud süüdistusega, uurinud ning hinnanud kõiki tõendeid kogumis siseveendumuse kohaselt, leidis, et A.T. tuleb esitatud süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi õigeks mõista, kuna veenvad tõendid selle kohta, et A.T. on löönud tahtlikult M.T. rusikaga näkku puuduvad. 3.
9. Maakohus tuvastas, et kriminaalasjas ei ole vaidlust selles, et süüdistuses märgitud ajal ja kohas konfliktsituatsioon aset leidis; meditsiinilist abi pärast konflikti anti nii M.T. le kui ja A.T. ; M.T. oli ülierutatud, värises, paremal pool otsmikul, põsesarnal ja põsel oli nahapunetus ning turse, paremal kaela sirglihase kohal oli nahapunetus ja turse ning parem kõrvalest oli punetav; A.T. oli nägu ja kael punetav, skleerad punetavad, keha asendit sai valu tõttu muuta vaevaliselt, palpeerides valulikud rindkere parempoolsed alumised roided ning lülisammas kogu pikkuses. Näopunetuse taandudes nähtav verevalum parema silma välisnurgas, otsmikul triipjad marrastused, samuti vasakul pool peas juuste piiril. Verevalum vasaku kõrvalesta eesmisel, sisemisel küljel. 3.
10. Vaidluse keskpunktiks on sündmuste tegelik areng ning kulmineerumine. A.T. ning M.T. seisukohtades toimunu osas esinevad vastuolud. Süüdistatava, kannatanu ja kõigi maakohtus ristküsitletud tunnistajate ütlustest tulenevalt oli Valga maakonnas, Helme vallas, XXX külas, XXX , XXX ja Pruksi talust mööduv tee, kus 12.10.2015 kella 20.35 paiku toimus intsident sugulaste vahel, olnud aastaid avatud kõigile ning võimaldas läbisõitu. 12.10.2015 umbes kella 11 paiku suleti tee XXX talu elanike jaoks ootamatult killustikukoorma maha paneku tõttu ning tähistati ka läbisõitu keelavate liiklusmärkidega. Tunnistaja K.M.i ütlustest nähtub, et tulles enne lõunat koju, oli tekkinud teeotsa keelumärk, millest ta sõitis mööda ja just oli veoauto maha pannud killustiku koorma nende kodu tee peal, veoauto seisis XXX talu kinnistule jääva teeotsa peal. Tunnistaja ootas, kuni veoauto lahkus ja sõitis XXX talu hoovi. Kõik osapooled kinnitavad, et ka pärast K. M. sõitmist killustikuhunnikust mööda ja tagasi ja nii korduvalt, sõitis sealt kaudu ka süüdistatav A.T. koju ja tagasi korduvalt. Teele paigutatud märke ei eiranud S. ja H.T., kes läbisõitu keelavat liiklusmärki nähes pöörasid ringi ja siirdusid XXX tallu teist teed pidi. Osapoolte ütlustest nähtub üheselt seegi, et A.T. ja K. M kasutasid killustikuhunnikust möödasõiduks XXX talule kuulunud niidetud heinamaad ning selle sõitmise kohta keegi märkusi A.T. ja K. M. ei teinud. Samuti ei teavitanud T., M. ega M.T. naabreid eelnevalt sellest, et nende igapäevaselt kasutatav teelõik suletakse. Maakohus nõustub nii prokuröri kui ka kaitsjaga selles, et XXX talu kinnistule jääva teeosa sulgemine sealsete elanike poolt ei olnud ebaseaduslik, sest nii LS § 12 kui ka EV majandusja taristuministri 18.07.2015 määruse „Tee seisundinõuded“ § 3 kohaselt peab teeomanik tee sulgema, kui ei ole tagatud ohutu liiklemine. Kahtlemata killustikuhunnik keset kasutatavat teed kujutab endast otsest ohtu liiklejaile, kuid tee sulgemine ei ole käesoleva vaidluse iseseisev objekt ehk tõendamisese. 3.
11. Ütlused lahknevad vahetult 12.10.2015 eelnevalt toimunud sündmuse osas. Maakohus käsitles kannatanu ja süüdistatava ütlusi ning nentis, et käesolevas asjas puuduvad asitõendid ning tõenditena on maakohtu käsutuses üksnes kahe üksteise suhtes vaenuliku perekonna vastandlikud ütlused ning mõned dokumentaalsed tõendid vigastuste, sündmuskoha ning politsei poolt registreeritud juhtumite kohta. Seetõttu tuli maakohtul eriti kriitiliselt kontrollida mõlema poole esitatud versioone. Maakohus analüüsis nii kannatanu M.T. , tunnistaja M.T., T.T. kui ka süüdistatava ütlusi ning jõudis seisukohale, et ütlused langevad kokku vaid selles, et A.T. sõitis 12.10.2015 õhtusel ajal XXX ja XXX talude piiri lähendusse paigutatud killustikuhunniku juurde ning kogu situatsioon seal kestis 5-10 sekundit. M.T. siirdus oma sõidukiga A.T. ja XXX talu suunas. Tunnistaja M.T. ütlused lahknevad ülejäänud isikute ütlustest toimunu kellaaja osas. Maakohus on M., M. ja T.T. ütlusi ja nende poolt joonistatud käsikirjalisi skeeme hinnates jõudnud seisukohale, et need on omavahel vastuolus ka järgmises: kannatanu ja tunnistajad selgitavad kõigi asjaosaliste ja nende sõidukite, teetõkete olemasolu ja paiknemist täiesti erinevalt. Kõrvutades M. T. ja T.T. jooniseid (lk 45, 47) kannatanu ja süüdistatava joonistega (lk 21, 67), on kannatanu positsioneerinud oma auto teise kohta, kui tunnistajad märkisid selle olevat. Kannatanu ja süüdistatav andsid ütlusi ja joonistasid omakäelisel skeemil kannatanu sõiduki killustikuhunniku ja Valga-Uulu maantee vahelisele rohealale, tunnistajad M. ja T. T. aga hoopiski teisele poole killustikuhunnikut ehitusobjekti juurde. Seega on kannatanu, kes tajus olukorda vahetult, paigutanud ennast sündmuste ahela alguses teise kohta kui tunnistajad. 2 Samas ühtib kannatanu ütlused ja joonis süüdistatava ütluse ja joonisega isikute ja sõidukite paiknemise kohta XXX ja XXX kinnistu piiridel 12.10.2015 kella 20 paiku õhtul, mistõttu pidas maakohus kannatanu sõiduki paiknemist kannatanu ja süüdistatava ühetaoliste ütluste alusel usaldusväärseks. Juhul, kui kannatanu sõiduki asukoht sel ajahetkel oli tõene, siis sellisel juhul süüdistatav A.T. sõiduki tuled paralleelselt teega töötavat traktori juhti M.T. e ega tema kõrval istunud T.T. tegelikult segada ei saanud, kuigi viimased seda väitsid. Kannatanu M.T. , tunnistaja M.T. e ja süüdistatava A.T. ütlustega viimase sõiduki paiknemise kohta XXX ja XXX kinnistute piiril - sõiduki esiots suunatud Tõrva poole, paralleelselt teega - lahknevad omakorda tunnistaja T.T. ütlused, kelle sõnul A.T. paigutas sõiduki risti teega ja paralleelselt teega töötava traktoriga. Selliselt pole kirjeldanud A.T. sõiduki paiknemist ükski teine menetluses ülekuulatud isik ning maakohus ei pidanud seetõttu tunnistaja ütlusi tõepäraseks. Samuti ei ühti asjaosaliste ütlused selles, milliste tõketega oli õhtul kella 20 paiku teeliiklus takistatud. Kannatanu M.T. ja tunnistaja T.T. selgitasid, et teel oli jätkuvalt killustikuhunnik ja läbisõitu keelavad märgid, süüdistatava ja tunnistaja M.T. ütlustest ilmneb aga, et lisaks eelnimetatule oli selleks ajaks paigutatud killustikuhunniku ja Valga-Uulu maanteega paralleelselt kulgeva kergliiklustee vahelisele rohealale puidust tõkked. Palju neid tõkkeid oli ja kas nende tõkete ning kannatanu sõiduki vahelt oli üldse võimalik läbi pääseda, jäi kohtumenetluses selgusetuks. Selleks hetkeks polnud osapoolte vahel veel konflikti toimunud, situatsioon oli häiriv, kuid siiski rahumeelne, kuid kannatanul ja tunnistajatel on olukorrast täiesti erinevad tähelepanekud. Maakohtu hinnangul toetavad kannatanu ja tunnistate erinevad ütlused aga tegelikult süüdistatava versiooni sellest, et süüdistatav õhtul harjumusest keeras XXX talust väljudes vasakule, s.o Tõrva suunas. Jõudnud märgi, killustikuhunniku ja puidust tõketeni, tahtis ta tee suletuse tõttu ringi keerata, märkas killustiku ja maantee vahelisel rohealal M.T. maasturit. Maakohtu hinnangul on süüdistatava selgitused eluliselt usutavad – on selge, et kui tee on aastakümneid olnud vabalt kasutatav, siis harjumuse jõud on suur. Ka tunnistaja H.T. andis ütlusi, mille kohaselt paar korda eksis temagi kodust välja sõiduga, kuna on 40 aastat seda teed sõitnud, ühe korra sõitis märgini välja, aga sai aru ja keeras ringi ja läks teist kaudu. Samuti kinnitas tunnistaja, et käis sõiduki jälgi vaatamas järgmisel päeval ning piiri A.T. ületanud ei olnud ja XXX talu piirist üle käinud ei olnud. Nii kannatanu, süüdistatav kui tunnistajad kinnitasid, et ajavahemik, kui A.T. sõiduk valgustas kannatanu autot või segas ka traktori tööd, ei olnud pikk – maksimaalselt 5-10 sekundit. Nii lühiajaline seisak oma kinnistu piiril ei viita maakohtu hinnangul mingil moel süüdistatava pahatahtlikkusele, nagu seda väidavad kannatanu ning tunnistajad M. ja T.T. . Süüdistatava selgitused selle kohta, miks ta sinna sattus, on loogilised ning pimedas sõiduki ringi keeramiseks võibki manööverdades kuluda 5-10 sekundit. 3.
12. Kannatanu M.T. maakohtus antud ütlustes väidab, et hakkas oma sõidukiga A.T. suunas liikuma. A.T. keeras samuti oma sõiduki ringi ja hakkas XXX talu poole sõitma. Kannatanu järgnes talle, et teada saada, miks süüdistatav teeotstesse paigutatud liiklusmärke eiras ja tuled kannatanu auto peale suunas. Kannatanu sõitis onust, s.o süüdistatav A.T. st mööda, keeras auto ringi ja jäi seisma süüdistatava auto kõrval, autode vahe oli umbes 3 meetrit. Kannatanu tunnetades ohtu, võttis kindalaekast pipragaasi ning pani selle koos telefoniga taskusse. Kannatanu kartis oma onu A.T. , kuid oli siiski uudishimulik ning soovides saada vastuseid, võttis viimase julguse kokku. Esimesena väljuski oma autost M.T. ja lähenes A.T. autole. A.T. auto uks avanes ning enne kui M.T. jõudis hakata küsima märkide eiramise ja tulede kohta, lõi A.T. teda parema käe rusikaga paremale küljele põsesarna ja silma piirkonda. Siis kukkus vist ka telefon maha, kannatanu hoidis silmast kinni, takerdus tahapoole ja nägi vasaku silmaga, et süüdistatav tuleb autost välja tema poole. Selle peale ütles kannatanu, et ta laseb gaasi. Hoiatusele süüdistatav ei reageerinud ning veendudes ründe jätkumises lasi kannatanu 3 süüdistatavale mõni sekund pärast hoiatust gaasi näkku. Pärast gaasi saamist jätkas süüdistatav agressiivselt kannatanu poole lähenemist, käed silme ees. Oldi käsipidi konfliktis ja kannatanu võttis A.T. kaelast kinni. Kannatanu mäletab, et surus süüdistatavat võimalikult palju endast eemale, et ta oleks seljaga kannatanu poole ja maas. Kannatanu mäletab, et süüdistatav rabeles maas ja kannatanu pidi keharaskusega teda paigal hoidma, surudes põlvega vastu kägaras olnud onu selga. Kuna A.T. osutas vastupanu, võis talle tekkida ka vigastusi. Rüselus lõppes, kui 150 m kaugusel traktoriga tööd teinud vend M.T. tuli ja tõmbas nad laiali. Avo liikus kuidagi küürakil kodu suunas ja kannatanu istus tagasi oma autosse. 3.
13. Süüdistatava ütluste kohaselt 12.10.2015 õhtul XXX ja XXX talude piiril teel olevate takistusteni jõudes, oli tema sooviks pöörata auto ringi. Tagurdades märkas, et selja tagant läheneb traktor, mistõttu pidi katkestama tagurdamise ja hakkama varasemalt juba ringi keerama. Põhimõtteliselt samal hetkel tuli eestpoolt juba hall maastur tuledega tema auto poole. Aeglaselt sõites liikus ta Helme, s.o XXX talu suunas, ning umbes 15-20 m koduristist edasi jäädi lõplikult seisma, kui vastu tulev M. sõiduk blokeeris liikumise. Esimesena saabus süüdistatava auto juurde M., mõni hetk hiljem ka agressiivselt käituv M.. Seda, kes ukse avas süüdistatav ei tea, kuid tema seda ei avanud. Läbi avatud ukse nõuti, et süüdistatav liiguks kuskile, kuid kuna ta oli oma maa peal, ei pidanud seda vajalikuks, vaid ütles M. ja M.T. le, et nad ise lahkuksid võõralt kinnistult. Mingist hetkest kuulis süüdistatav, et keegi lõhub autol tagakasti luuki kinni-lahti prõmmides, mõne hetke pärast toimus sama sõiduki parempoolse uksega. Vaadates üle parema õla nägi süüdistatav T.T. . Mingi hetke pärast lasti süüdistatavale näkku gaasi, mille peale suundus süüdistatav autost, käed näo ees, välja. Seejärel rünnati süüdistatavat, talle hüpati selga, suruti maha. Süüdistatava nägu ja silmad lõid gaasi laskmise tõttu tuld. Süüdistatav tundis tugevaid jalalööke, erinevatesse piirkondadesse, paremasse külge, alaselga, vasakusse külge. Löögid tulid kahelt erinevalt poolt nii paremalt kui vasakult. Peks toimus u 2-3 minutit. Kui see sai läbi, püüdis süüdistatav püsti tõusta ja hakata kodu poole minema. Hakates kõndima gaasi laskmisest häiritud nägemise ning segadustundega üle vahetee auto tagant läbi, sai süüdistatav kõndida 5-6 sammu, kui tee kesktelje juures rünnati uuesti seljatagant, samal ajal sõnadega kostitades, et ma löön su raisa sinna hekki ja jätangi sinna. Sõnad ja hääl kuulusid M. Järgnesid järgmised löögid, jalgadega umbes 2 minutit. Mingil hetkel kuulis süüdistatav T.T. häält natuke kaugemalt ütlemas „hea küll, aitab küll, ta on küll saanud“. Saades aru, et rohkemat peksmist ei järgne, üritas süüdistatav maapinda tunnetades ning natuke vaadates läbi valude koerte haukumise suunas koduni jõuda. 3.
14. Kannatanu ja süüdistatava ütlused on kokkulangevad vaid selles, et A.T. hakkas oma sõidukiga suunduma XXX talu suunas, talle järgnes oma sõidukiga M.T. . XXX talu sissesõidust veidi maad edasi jäid autod esiotsad vastastiku seisma ning kannatanu M.T. tuli A.T. sõiduki juurde, süüdistatavale lasti näkku gaasi ning süüdistatav murti maha. Kannatanu versiooni sündmustes toetavad üldjoontes ka tunnistajate, vend M.T. ja isa T.T. , ütlused. Tunnistajad M.T. ja T.T. andsid ühetaolisi ütlusi selle kohta, et nemad olid koos traktoris, kui A.T. 12.10.2015 kella 20.00-20.30 ajal sõitis XXX talu ja XXX talu piirile, kus oli killustikuhunnik. M.T. oli traktori roolis, T.T. istus kõrval. M.T. sõitis mööda ehituskrunti edasi-tagasi, paralleelselt teega, teest 30-50 meetri kaugusel, sõtkus pinnast kinni. Varsti märkasid mõlemad mehed, kuidas A.T. ja M.T. sõidukid eemalduvad mööda teed XXX talu suunas. Kiirused ei olnud suured, liikumine oli rahulik. Tunnistaja M.T. jätkas pinnase sõtkumist traktoriga. Mingil hetkel märgati, et autod on jäänud seisma ja M.T. sõiduki tuled olid suunatud XXX kinnistu poole. Millal kannatanu M.T. oma sõiduki taas ringi, s.o XXX talu suunas keeras, kumbki tunnistaja ei märganud. M.T. avaldas, et kui autod olid seisma jäänud, tegi ta isale, s.o tunnistaja T.T. le ettepaneku minna vaatama, mis toimub. Vaatevälja häirisid lehtpuud, mis kasvasid tee ääres, kuid et oli sügis, pime ja puud polnud enam täislehes, siis autode tulesid oli traktorist näha. Ta hakkas traktoriga autode poole liikuma, traktori kiirus oli umbes 10 km/h. Et tee peale jõuda, tuli M.T. el juhtida traktor killustikuhunnikust ja puudest mööda, sest ehitusobjekt, kus M.T. töötas, oli huumusest tühjaks veetud, muld oli objekti äärde 4 ladustatud ning osaliselt olid teisel pool liiva hunnikud. M.T. e ütluste kohaselt sealt, kus ta traktoriga töötas, oli seisvate autodeni 100-120 meetrit ja aega kulus umbes 15-20 sekundit autodeni jõudmiseks. 20-25 meetrit enne seisvaid autosid nägi M.T. traktorit juhtides, kuidas A.T. autost ulatus välja käsi, mis tabas M.T. , M.T. astus paar sammu tagasi ja A.T. tuli sõidukist välja. Tunnistaja T.T. avaldas ristküsitluse käigus, et ka tema nägi autost välja tulnud küünarvart ja rusikat 20-25 meetri kauguselt ega oska selgitada, miks ta vahetult pärast sündmust, eeluurimise käigus väitis, et nägi toimuvat 50 meetri kauguselt. Mis sellele järgnes, ei näinud kumbki tunnistaja, sest tegeleti traktorist väljasaamisega, tunnistaja T.T. ei saanud sõiduki ust lahti. Tunnistaja T.T. väitis, et tema ei näinud, mis toimus löögi järel, kuna oli šokis. Kui traktorist välja saadi, siis olid tunnistaja M.T. sõnul M.T. ja A.T. kahe sõiduki vahel tee peal maas, M.T. hoidis A.T. kinni, A.T. oli vastu maad, M.T. jalg või põlv A.T. seljal. Tunnistaja M.T. eraldas mehed ja palus neil koju minna. 3.
15. Maakohus, analüüsinud tunnistajate eelkirjeldatud ütlusi ja kõrvutanud neid kannatanusüüdistatava ütlustega, asus seisukohale, et tunnistajate ütlustest tulenev ei ole usutav ega ka füüsiliselt võimalik. Maa-ameti kaardiserverist tehtud mõõtkavalisest väljavõttest nähtub, et vahemaa sündmuse toimumiskoha ja traktori asukoha vahel enne liikumist on umbes 120-150 meetrit. Traktoriga autode juurde liikumiseks tuli esmalt manööverdada 30-50 meetrit ehitusobjektilt sõiduteeni ning siis sõiduteed pidi, samuti väljavõttelt tulenevalt umbes 100 meetrit, liikuda sõidukiteni. Tunnistajate ütluste kohaselt liikus traktor umbes 10-15 km/h kiirusega, seega pidi sellise teepikkuse läbimiseks kuluma sõltuvalt kiirusest minimaalselt 30-55 sekundit. Arvestades, et M.T. töötas ehitusplatsil, milline tema sõnul oli huumusest kooritud, muld oli objekti äärde ladustatud ning osaliselt olid teisel pool liiva hunnikud ning tal tuli tema ütluste kohaselt manööverdada mööda killustikuhunnikust ja puudest, siis tõenäoliselt kulus sellise maa-ala läbimiseks siledast teest oluliselt rohkem aega. Mõlema tunnistaja ütlustest nähtub seegi, et kumbki ei märganud, millal kannatanu M.T. oli oma sõiduki taas XXX talu suunda ümber keeranud ja ühel hetkel märkasid sõidukite tulede järgi, et sõidukid on peatunud. Seega tunnistajad tegelikult pidevalt ei jälginud, mida Pärnu suunas liikuvad sõidukid teevad. Viidatud Google Maps’i tänavavaatest on näha, et XXX talu kinnistul tee ääres kasvavad suured puud ja põõsad tihedalt koos. Lisaks oli tegemist pimeda, sombuse sügisese ajaga. Need asjaolud veelgi raskendavad eemalduvate autode jälgimist. Teatud hulk aega kulub inimesel ka otsustamiseks ning reageerimiseks. Seega tegelik aeg peatunud sõidukite märkamisest nendeni jõudmiseni pidi olema oluliselt, vähemalt poole võrra pikem, kui tunnistajate poolt väidetud 20-25 sekundit. Kannatanu ütlustest aga nähtub, et ajavahemik autode seismajäämisest kuni väidetava rusikalöögini ei olnud pikk – M.T. peatus A.T. sõiduki kõrval, autode vahe kuni 3 meetrit, võttis kaasa kindalaekast pipragaasi ja telefoni ning väljus sõidukist. Siirdus kohe A.T. auto juurde, kus enne kui midagi sai öelda, löödi teda rusikaga. Tõenäoliselt selline tegevuste jada võttis aega kümmekond sekundit. Seega praktiliselt kohe pärast autode seiskumist teel lõi A.T. väidetavalt M. T., kuid sel ajal pidid tunnistajad asuma enda ütlustest tulenevalt vähemalt 100 meetri kaugusel ehitusplatsil: tunnistajate ütluste kohaselt reageerisid nad ja otsustasid ehitusplatsilt lahkuda alles siis, kui nägid, et sõiduautod olid seiskunud. Juhul, kui lähtuda tunnistajate ajakriteeriumist – olid sündmuskohal 15-20 sekundiga, siis see toetab pigem süüdistatava väiteid toimunust ehk seda, et traktor hakkas kohe A.T. sõiduki järel XXX talu kinnistu poole sõitma, ainult sellisel juhul võisid M. ja T.T. sõidukite peatumise ajaks sündmuskohale jõuda. 3.
16. Samuti tuleb lisaks vahemaadele antud sündmuse juures arvestada ka teisi juhtumi toimumise ajal eksisteerinud tingimusi. Riigi Ilmateenistuse vaatlusandmete kohaselt oli 12.10.2015 kella 20.00 ja 21.00 ajal Valgas 5,9 kraadi sooja ning hetkeilm oli uduvine. 5 Kuigi sündmuskoht oli Tõrva lähistel, siis ka tunnistajad kinnitasid, et ilm oli niiske, rõske ning jahe ja võis olla udu. Väljas oli sellel kellaajal pime ning sündmuses osalenud isikutel olid seljas tumedad riided. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et ütlustest tulenevalt seisis M.T. A.T. avatud juhipoolse ukseava ees umbes poole meetri kaugusel. Seega varjas ka M.T. oma kehaga teataval määral auto juures toimuvat ja seda eriti nende tunnistajate suhtes, kes lähenesid Tõrva poolt. Konflikti toimumise kohas olid M.T. sõiduki tuled suunatud Tõrva ning just Tõrva poolt lähenes ka M.T. e juhitud traktor. Maakohtu hinnangul M.T. sõiduki tuled võisid teataval määral moonutada konflikti toimumise kohal nähtavat. 3.
17. Kannatanu versiooni kohaselt algatas füüsilise konflikti A.T. , kes istudes autos rooli taga, lõi oma parema käega kannatanule näkku paremale poole. Samal ajal kannatanu seisis auto juhipoolse ukseava läheduses kuni poole meetri kaugusel. Seismist kinnitavad ka T. ja M.T. , kes väidetavalt nägid seda. Tunnistaja T.T. ütlustest tulenevast seisis M.T. umbes poole meetri kaugusel autost ning ta nägi autost väljunud kätt küünarvarrest alates. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et istudes sõidukis, oleks võimalik tabada silmade kõrgusele sõiduki ukse kõrval, poole meetri kaugusel seisvat 180 cm pikka kannatanut sõidukist, mille kõrgus kõige kõrgemas punktis on 1,78 m. Sõiduki ukse ülemise ääre kõrgus, millest kõrgemale oma kätt suunata ei saa, on oluliselt madalamal kui 1,78 m. Juhiiste on veel madalamal, nagu süüdistatav märkis, siis 75 cm maapinnast. Kuigi inimeste kehaline kasv on erinev, ei ole usutav, et autos istuva süüdistatava õlajoon ning otselöögi trajektoor oleks asunud kõrgemal kui 125-130 cm maapinnast. Seda, et M.T. oleks ukseavas kuidagi küürutanud või kummardanud, ei maininud mitte ükski tunnistaja ega ka kannatanu ise. Samas selle jaoks, et tabada sirgelt seisvat 180 cm pikka isikut näkku, otsmiku-põse piirkonda, mis keskmiselt asub 165 cm kõrgusel maapinnast, 125-130 cm kõrguselt, tuleks löök suunata üles. Samuti tuleb siinkohal arvestada, et istudes autos, nagu seda väidab kannatanu, ja sealt lüües parema käega autost välja, tuleks keha keerata välja, s.o ukseava suunas. Löögiulatus on sellisel juhul oluliselt lühem kui sirgelt ning otse vastamisi antud löögi puhul. Arvestades konkreetsel juhul asjaolusid, ei ole eluliselt usutav, et istudes autos, ulatus süüdistatav lööma parema käe rusikaga tabava löögi, risti üle enda keha, sõidukist väljapoole, mööda sõiduki külgpostidest, mis asetsevad juhiistmest omakorda umbes 10 cm vasakul, üles-suunas umbes 165 cm kõrgusele isiku pihta, kes on autost pool meetrit veel eemal. Seda veel selliselt, et mitmekümne meetri kauguselt oleks näha rusikas kätt alates küünarvarrest. Inimese käsi antropoloogiliste andmete alusel ei ole nii pikk sellise löögi sooritamiseks eeltoodud tingimustel. Täpse löögi sooritamist segavad ka ees asuv rool ning üles-suunal auto juhiukse piilar ehk tugipost, mis kumeralt asetseb oluliselt madalamal kui 1,78 m. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et istudes ka maasturi tüüpi sõiduautos, oleks juhil võimalik rusikaga risti üle enda tabada kedagi, kes seisab pool meetrit eemal sirgelt püsti ning on 180 cm pikk, otsmiku ja põsesarna piirkonda eelkirjeldatud asjaoludel. 3.
18. Tunnistajate ütlused sündmuskohale lähenemisel nähtu kohta seab kahtluse alla ka veel järgmine: tunnistajate märkamisvõime sündmuste käigus pidevalt varieerub. Esmalt tunnistajad positsioneerivad sündmuse alguses kannatanu ja süüdistatava paiknemise XXX ja XXX talu piiril erinevalt nii üksteise ütluste kui ka kannatanu-süüdistatava ütluste suhtes. Seejärel selgub, et tunnistajad siiski ei jälginud eemalduvate sõidukite liikumist pingsalt ega märganud, millal M.T. oma sõiduki taas XXX talu suunas pööras. Ühtäkki aga märkavad lähenedes seisvatele sõidukitele A.T. autost väljuvat kätt alates küünarvarrest, milline on surutud rusikasse ja milline tabab A.T. sõiduki ukseavas seisvat M.T. paremale poole näkku. Seejärel aga ei märka kumbki tunnistaja, mis juhtus edasi: kuidas M.T. lasi gaasi autost väljunud A.T. ja kuidas M.T. surus A.T. vastu maad. Tunnistajad M.T. kui T.T. kinnitavad, et gaasi laskmist ega süüdistatava mahasurumist kannatanu poolt nad ei näinud, kuna peale kannatanu taganemist A.T. sõiduki juurest, oli traktor peatunud ning nemad tegelesid juba traktorist väljumisega. Kannatanu aga maakohtus antud ütlustes ei märkinud, et gaasi laskmise ajal oleks traktor seisnud autode juures, vaid vastupidi, et traktor veel liikus tema poole. Sellest järeldub, et kui 6 M.T. ja T.T. väidetavalt nägid ajaliselt varasemat rusikalööki, olles seejuures autodest oluliselt kaugemal, on loogiline, et nad oleks pidanud pingsa jälgimise korral, nagu nad ise väitsid, ka vahetult sellele järgnenud gaasi laskmist nägema, kui nad tegelikult liikusid veel traktoriga nii, nagu seda selgitas kannatanu. 3.
19. Maakohtu hinnangul kõige ebausaldusväärsemaid ütlusi maakohtus andis tunnistaja T.T. , kes on ainukesena kohtus ristküsitletud T. suguvõsast, vastates küsimustele perede vahelise tüli kohta, et vihavaenu OÜ T. osakute kinkimise ja tagasivõtmise pärast otseselt ei ole, kuid ei pea oma pere jaoks heaks tooniks suhelda A.T. ga tema amoraalsete iseloomuomaduste tõttu. Tunnistaja kirjeldas A.T. kui madalate kõlbeliste omadustega isikut, kes tegeleb mitmenaisepidamisega ning on elukaaslast K. M. ka relvaga ähvardanud. Samuti selgitas T.T. , et tema ema olevat talle helistanud pärast M. osade kinkimist, et minge kodust ära, et hull on tulemas ja tahab teie maja aknad segi peksta, sest sai teada, et ema tegi pojapojale kingituse. Samas märkisid pojad M.T. ja M.T. , et tüli sai alguse sellest, kui vanaema kinkis M.T. ele OÜ T. osad, kuid võttis kinke tagasi. Seda, et vaenutsemine sai alguse just ettevõtte osade jagamisest kinnitasid ka vanemad H.T. ja S.T. , kelle ütlustes maakohtul ei olnud alust kahelda. H. ja S. T. ütlused olid antud vabalt, ei olnud kantud mingitest sisemistest pingetest ega vastuoludest. Nii tunnistas ka T. ja A.T. ema S. T., et A.T. paneb liiga ägedate sõnadega vastu kogu aeg, liiga kõvasti karjub, niisamuti kui M.T. . 3.
20. Maakohtu hinnangul tuleb kriitiliselt suhtuda ka kannatanu enda ütlustesse. Kannatanu korduvalt pidas vajalikuks märkida, et ta kardab väga oma onu A.T. , kes oli sündmusele eelnenud suvel väidetavalt üritanud kannatanule autoga otsa sõita. Seetõttu tekitab maakohtus küsitavusi kannatanu versioon sellest, et kui A.T. sõiduki tuled paistsid tema sõiduki peale umbes 5-10 sekundit, siis selline onu käitumine koosmõjus märkidest mööda sõitmisega ärritas teda niivõrd palju, et ta võttis kokku oma viimase julguse, „võttis südame rindu“, nagu seda märkis isa T.T. ütlustes. Valmistudes konfliktiks, pani ta taskusse koguni pipragaasi ja võttis kaasa telefoni juhuks, kui on vaja politseisse helistada ning asus siis hirmu trotsides oma onult, keda ta väga kardab, aru pärima. Maakohtu hinnangul ei ole mõistlikult toimivale inimesele loomuomane niivõrd väikese ärrituse peale minna konfliktiks valmistudes kontakti otsima pimedas ja üksinda isikuga, keda ta teab olevat ebameeldiv, kelle puhul peab kõigeks valmis olema ja keda ta väga kardab ning kes on talle ka varem otsa sõitnud. Mõistlikult toimiv inimene hoidub konfliktsest inimesest tavaliselt eemale ning sellise mõistliku inimese õig(l)ustunde riive peab olema väga suur, et otsida kontakti endale ohtliku isikuga. Arvestades, et kannatanu väidetavalt väga kartis oma onu, märkides seda mitu korda ütlusi andes, on kannatanu käitumine ääretult ebaloogiline märkidest möödasõitmise ja tuledega 5-10 sekundilise valgustamise eest. Seega ei ole maakohtu hinnangul kannatanu selgitus selle kohta veenev, miks ta üldse järgnes A.T. sõidukile, möödus sellest, keeras sõiduki ringi ja peatus A.T. sõiduki juures. Fakt, et M.T. , kes esialgu sõitis A.T. järel, parkis auto nii, et keeras selle A.T. sõiduki ees ringi, tuledega tuldud suunas, toetab süüdistatava kaitseversiooni selles osas, et M.T. blokeeris sooritatud manöövriga tema liikumise. M.T. selline manööver ei olnud viisaka vestluse läbiviimiseks vajalik ning sellised manöövrid sõidukiga ei toeta kannatanu väiteid süüdistatava kartmise kohta. Seda, et ohtlikud manöövrid ei ole M.T. jaoks võõrad, kinnitavad ka teised kohtule esitatud tõendid. Sellele, et kannatanu otsis ise tüli ning oli selleks valmis, viitab tegelikult ka asjaolu, et autost välja minnes pani ta teadlikult varasemalt ostetud pipragaasi taskusse ning võttis kaasa ka telefoni. Probleeme kahe perekonna vahel kajastab alates 30.04.2014 väljatrükk infosüsteemist „MIS“. Nimelt tuleneb 04.03.2015 juhtumi nr 3140150010038 kirjeldusest, et A.T. teavitas politseid, olles oma naisega koos autos, kui tema sõiduk blokeeriti 2 autoga ning nõuti autost väljatulekut. Politsei saabus sündmuskohale, tuvastas, et tegemist oli vendadevahelise vara jagamisega. A.T. sõiduk blokeeriti T.T. kahe sõidukiga. Isikutega vesteldi ning selgitati, et antud küsimused tuleb lahendada kohtus. 7 Eeltoodud episoodi puhul lahkusid isikud ning pretensioone ei olnud. Selline politsei tuvastatud olukord sarnaneb väga süüdistatava kaitseversioonis toodud sündmuste kirjeldusele. Politsei infosüsteemi väljatrükist saab järeldada sedagi, et vaen ja provotseerimine on omane mõlemale tüli osapoolele ning konfliktsus/provotseerimine ei ole üksnes A.T. pere poolt, nagu seda soovivad näidata kannatanu ja tunnistajad M. ning T.T. . Ka tunnistaja S. T ilmutas kohtus kahetsust selle üle, kuidas vennad on firma osade pärast niivõrd tülli pööranud. 3.
21. Kahtlusi süüdistuses toodu tõepärasuses tekitavad ka osapooltel tuvastatud vigastused. A.T. tekkinud vigastused ei ole maakohtu hinnangul kooskõlas M.T. versiooniga sündmustest ning toetavad pigem süüdistatava kaitseversiooni. Pipragaasi laskmine süüdistatavale näkku on tuvastatud nii kannatanu ja süüdistatava ütluste kui ka meditsiinidokumentidega. Maakohtu hinnangul ei ole M.T. versiooniga kooskõlas teised A.T. tuvastatud ohtrad vigastused. Ka maakohtule esitatud A.T. ülekuulamise protokolli lisadest – fotodelt – nähtuvad mitmed sinikad ja marrastused peapiirkonnas, verevalumid käe siseküljel ja isiku paremal küljel asuv suur tume sinikas. Samuti kinnitavad ka tunnistajad M. ja T.T. , et eriti nad A.T. seisundile konflikti lõppedes tähelepanu ei pööranud, kuid lahkus ta auto juurest kronksus, küürus, koperdades, s.o mitte sirge seljaga ja terve inimese kõnnakul. Maakohtu hinnangul ei ole võimalik, et sellised eelkirjeldatud vigastused ning süüdistatava seisund tekkis talle rüseluse käigus, kus M.T. enda sõnade kohaselt üksnes surus A.T. endast eemale, hoides teda kätega kinni ning surudes põlvega selja peale. A.T. ülekuulamise protokollile lisatud fotodelt nähtub sinikas süüdistatava näo paremal pool silma nurgas ning tugev sinikas vasaku kõrva lestal. A.T. ja M.T. on kehakasvult enamvähem võrdsed. Samas on M.T. A.T. st kaks korda noorem ning A.T. on üle elanud ka raskekujulise infarkti, mis on tema tervislikku seisundit oluliselt mõjutanud. Ütlustes märkis A.T. , et püüab iga päev puhata ja tukastada enne õhtul tööle minekut tervise tõttu. Isa H.T. märkis samuti, et ka hetkel ei ole Avo tervis hea, näeb koduste tööde juures, et poeg on tunduvalt nõrgem, kui selles eas mees peaks olema, puhkab järjest tihti. Maakohtu hinnangul ei ole eluliselt usutav, et A.T. oleks suutnud tekitada temal olevad vigastused endale ise rabelemise käigus, seda nii vigastuste iseloomu kui ka A.T. füüsilist seisundit arvesse võttes. A.T. leiduvad vigastused viitavad sellele, et teda on rünnatud nii vasakult kui ka paremalt poolt ning ründajaid võis olla kaks. Tugeva verevalumi tekkimine kõrvalestale viitab teatava intensiivsusega löögile peapiirkonda, kuivõrd üksnes kergest muljumisest või surumisest sellise verevalumi tekkimine ei ole võimalik. Sama kehtib maakohtu hinnangul ka parema silma nurgas olevale sinikale. Ka fotodel nähtav suur verevalum süüdistatava paremal seljapoolsel küljel ei saanud maakohtu hinnangul tekkida kinnihoidmisele vastu rabelemisel ning toetab samuti süüdistatava versiooni selles, et teda peksti. Verevalumit vaadeldes on sellel nähtavad selged triibud. Süüdistatava ütluste kohaselt oli tal 12.10.2015 kodust lahkudes seljas dressipluus ja jope. Sügisajale omased paksud riided omakorda pehmendavad lööke. Ei ole võimalik, et selline sinikas sai läbi riiete jääda süüdistatava küljele sellest, et M.T. üksnes surus põlvega süüdistatava seljale, et viimane maha suruda. Põlv on ümar ning sellise mustri talletumine seljale põlvega surumise järel on võimatu. Sellise jälje tekkimiseks kannatanu seljale, pidi teda tabatama mingi tömbi esemega, millel on jäik ning piisavalt piiritletud muster. Ka pehmest kummist tallaga tossuga löömisel läbi mitme kihi üleriiete ei ole võimalik, et talletuks kannatanu kehale jalatsi serva/talla muster. Jälje jäämiseks süüdistatava kehale pidi sellise jäiga esemega lööma kiiresti ja tugevasti. A.T. seisundit konfliktijärgselt kinnitavad ka tunnistajate ütlused. Tunnistaja H.T. märkis maakohtule ütlusi andes, et koerad kisasid ebaharilikult ning õue vaatama minnes nägi, kuidas üks kogu tuleb poole tee pealt roomamisega, seisab ja karjub. Sõnadest tunnistaja aru ei saanud, mistõttu hakkas kogu poole minema ja tundis selles isikus ära A.T. . A.T. ukerdas pooleldi maas käpukil, küürakil. Isa – H.T. aitas A.T. toa poole. Algul A.T. ei lubanud ennast puudutada, kuid lõpuks sai ta pojast kinni ning aitas teda umbes kraanikausi poole nägu pesema. 8 Tunnistaja K. M kinnitas H.T. ütlusi ning märkis, et proovis A.T. käest uurida juhtunu kohta, kuid ta ei saanud palju rääkida, kuna ei saanud justkui hingata. Mõlemad tunnistajad kinnitavad, et A.T. avaldas esimesel võimalusel, et vallavanem, st T.T. koos poegadega ründas. Samas M.T. l ei näinud keegi olulisi vigastusi, tunnistaja M.T. ristküsitlusel väitis, et ta ei näinud, et M.T. l oleks midagi viga ja viimane ei kurtnud ka midagi. Sündmuskohalt lahkus M.T. oma autoga, suundudes esialgu koju, kus nägi teeotsas kiirabi, mille peale tuli mõttele sealt abi otsida. Maakohtu hinnangul ei saanud tuvastatud vigastused A.T. tekkida nii, nagu kirjeldab seda M.T. ning vigastused toetavad pigem A.T. kaitseversiooni. Maakohus nõustus kaitsja seisukohaga, et eluliselt usutavalt ei ole võimalik aru saada, palju seal maas kägaras olles neid lööke, kas rusikaga või jalaga kokku oli ning palju oli lööjaid. Samuti ei peagi isik aru saama, kui pikalt löömine toimus. Ekstreemses olukorras, mida peksmine kahtlemata on, on isiku taju häiritud ning sellest tulenevalt ei pruugi detailsemad selgitused löömise asjaolude kohta olla korrektsed. Samas ei järeldu maakohtu hinnangul sellest automaatselt, et süüdistatava väited selle kohta, et tema kallal kasutati vägivalda, ei oleks usaldusväärsed. 3.
22. Konflikti tagajärjel on tuvastatud ka vigastuse tekkimine M.T. le – ülierutatud, värises, paremal pool otsmikul, põsesarnal ja põsel oli nahapunetus ja turse, paremal kaela sirglihase kohal oli nahapunetus ja turse ning parem kõrvalest oli punetav. Tuvastamaks süüdistatava süü, tuleb vastata küsimusele, kas antud vigastused võisid tõenditest tulenevalt M.T. le tekkida süüdistuses märgitud asjaoludel. Eelpool on maakohus analüüsinud ning jõudnud järeldusele, et ei ole eluliselt usutav, et süüdistatav oleks saanud sellist lööki teha. Samuti leiab maakohus, et kannatanu versiooni toetavate tunnistajate, venna ja isa, ütlused löögi nägemise osas ning ka teistesse konflikti asjaoludesse puutuvalt, ei ole usaldusväärsed ning võivad olla kantud soovist saada antud kriminaalasjas soodsaim tulemus poja või venna jaoks. M.T. vigastused on oluliselt kergemad kui A.T. tuvastatud vigastused – erutus, punetus ja paistetus, need võisid tekkida ka rüseluse käigus, kui A.T. pikali maha suruti. Seevastu A.T. on mitmes kohas nähtavad verevalumid, punetused ja kriimustused ning terve ülakeha oli valulik. 3.
23. Maakohtule esitatud tõenditele tuginedes ei ole võimalik üheselt tuvastada, kes oli füüsilise vägivalla initsiaator ning vastata seeläbi ka küsimusele, kas selleks oli A.T. rusikaga lüües, nagu tuleneb süüdistusest, või sai konflikt alguse gaasi laskmisest M.T. , M.T. e või T.T. poolt nagu on väitnud süüdistatav kohtule esitatud kaitseversioonis. Maakohtu hinnangul on A.T. kaitseversioon tõsiseltvõetav ning haakub olemuslikult ka kriminaalasjas kinnitust leidnud tõendikogumiga (usaldusväärsete tunnistajate ütlused, sündmuskoha skeemid, vigastused). Maakohtu hinnangul ei ole võimalik A.T. kaitseversiooni selle kohta, et tema konflikti ei alustanud, vennapoega ei löönud ning esimene rünne oli temale endale gaasi laskmine, käesolevas asjas esitatud tõenditega kummutada. Seega ei ole maakohtu hinnangul tõendatud süüdistuses kirjeldatud asjaoludel sündmuste aset leidmine ning antud juhul tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada süüdistatav A.T. kasuks. Apellatsioonid
24. Tartu Maakohtu 25.01.2017 otsuse peale esitas apellatsiooni ringkonnaprokurör Milvi Väin, kes taotleb maakohtu otsuse tühistamist ning uue otsuse tegemist, millega mõistetakse A.T. süüdi KarS § 121 lg 1 järgi, mõistes karistuseks rahaliseks karistuseks 30 päevamäära ulatuses, s.o 1317 eurot. Välja mõista süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. 4.
25. Apellatsioonis leitakse, et maakohtu kirjeldused sündmuste võimalikkuse kohta on oletuslikud. Erapooletul kõrvalseisjal, kes ise sündmuskohal ei viibinud, ei ole võimalik hinnata inimese füüsilisi võimeid, reaktsiooni, vahemaid ja võimalikku nägemist. Ka ei ole võimalik uurimiseksperimendiga taastada situatsiooni nii autos löömise kui ka nägemiskauguse ja ulatuse kohta. 9 4.
26. Ei ole vaidlust selles, et A.T. oli juba pikemat aega konfliktis oma venna T.T. ja tema poegadega. Konfliktsituatsioone iseloomustab mõlemapoolne kiuslik käitumine. Seega on eluliselt usutav, et A.T. ei sõitnud mitte kogemata oma koduhoovist välja vasakule Tõrva suunas, vaid süüdistuses märgitud sündmus hakkas arenema selliselt nagu on kinnitanud T.T. , M.T. ja M.T. – A.T. juhitud sõiduk tuli Tõrva poolt, sõitis mööda haljasala/heinamaad/muru (kuidas keegi ala defineerib) killustikuhunnikust mööda ja seal läheduses ringi pöörates valgustas kiusu pärast tavalisest tugevamate tuledega naaberkinnistut ehk kannatanu ja tunnistajate viibimiskohta. Tähtsust omab ka see, et samal päeval oli A.T. juba mitu korda sõitnud mööda keelumärgist ja killustikuhunnikust ning koguni käinud Tõrva politseis küsimas keelumärgi seaduslikkuse kohta, mis teeb kaheldavaks tema väite „kogemata“ vasakule pööramisest. 4.
27. A.T. sõiduki blokeerimine vastu tema tahtmist M.T. auto ja M.T. juhitud traktori poolt ei ole samuti usutav, arvestades traktori liikumiskiirust ja seda, et M.T. jõudis A.T. sõidukist mööduda ning ümber pöörata. Sõidukid kohtusid alles tükk maad koduõue sissepööramise teest eemal. A.T. väide, et ei saanud koduhoovi sisse keerata, sest kartis kokkupõrget, näitab tema sõidustiili/sõidukiirust, mida kirjeldab ta ise ja ka kannatanu, et A.T. hakkas hästi aeglaselt kodu poole liikuma. Sõidukite peatumise järel sõnalise konflikti alguse kohta annab A.T. arusaamatu selgituse, et tal kästi nii edasi sõita kui välja tulla. Seda, et auto juurde saabus esimesena M.T. , kinnitab ka A.T. ise. 4.
28. Edasi aga isikute sündmuskohale jõudmise osas ja nende tegevuse osas on tõepoolest kannatanu ja tunnistajate M.T. e ning T.T. ütlused osaliselt erinevad, kuid need erinevused just teevad usutavaks isikute ütlused, sest erinevused tõendavad, et ei räägita kokkulepitud fakte. Prokurör leiab, et ei ole loogikavastane sündmuste käik juba killustikuhunniku juures kui A.T. sõiduki tavapärasest võimsamad tuled häirisid traktorit ning hakates endast lähtuvalt vasakule tagurdama, siis häirisid tuled oma autos istunud M.T. . Kohtulahendis on leitud, et A.T. sõiduki tuled ei saanud häirida temast vasakul töötanud traktorit, mis jällegi on paljasõnaline arvamus ja ei lähtu konkreetsete sõidukite võimalikust täpsest asukohast teineteise suhtes ja A.T. sõiduki tulede võimsusest/valgustustrajektoorist ning ei ole tagantjärele kontrollitavad muul viisil, kui isikuliste tõenditega. 4.
29. Kohtulahendis on peetud usaldusväärseks A.T. ütlusi, järelikult ka sh ütlusi tema sõiduki blokeerimisest traktoriga, kuid samas on tunnistajate nägemisulatuse/nägemisvõimaluse kohta tehtud analüüsis leitud, et traktor oli A.T. autost niivõrd kaugel, et sealt ei olnud võimalik näha, kuidas M.T. sai löögi näkku (otsuse lk 9). M.T. ja T.T. on kirjeldanud, kuidas nad nägid M.T. löömise hetke ja selgitanud, mida nad edasi nägid ning miks kogu sündmus ei olnud jälgitav. Kannatanu ja tunnistajate M.T. e ning T.T. ütluste ebausaldusväärsuse tunnusena on arvestatud veel seda, et T.T. ainsana räägib konfliktidest vennaga juba enne osakute jagamisel tekkinud tüliga võrreldes. Kuna solvumised ja vastasseisud A.T. ja T.T. vahel on olnud tegelikult ka juba varem, millest T.T. pojad ei pidanudki teadma või mida nad antud asjaga seotult oluliseks ei pidanud, siis T.T. täielikumad ütlused konfliktidest ei tee veel nende ütlusi ebausaldusväärseks. 4.
30. Õigeksmõistva otsuse langetamisel on maakohus arvestanud ka sellega, et A.T. oli rohkem vigastusi kui M.T. l. Vigastuste hulgas vaidlust ei ole. Samas aga on tuvastatud ka sündmuste käik, kus parema tervisega ja noorem M.T. paiskas juba gaasist häiritud A.T. kõvakattega teele pikali, näoga vastu maapinda, võttis ta haardesse nii kätega kui surus jalaga vastu maad. M.T. le tuli appi M.T. , kes väidetavalt rebis venna Avo pealt ära ja tõstis ka Avo üles ning lükkas kodu poole. Ei ole välistatud selle tegevuse käigus ka jalatsiga A.T. löögijälje tekitamine ning muude tuvastatud vigastuste tekitamine. A.T. avalduse alusel on alustatud kriminaalmenetlus temale vigastuste tekitamises