1-14-2564/62

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni 2017, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-14-2564 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Mati Kartau Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
2. mai 2017 määrus karistuse täitmisele pööramises Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdimõistetu määruskaebus Sergey Vasendin (ik 37309033714), RESOLUTSIOON
3. Jätta Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
4. mai 2017 määrus muutmata.
5. Määruskaebus jätta rahuldamata. Edasikaebamise kord: KrMS § 384 lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib määrusele esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
6. Viru Maakohtu
7. jaanuari
8. a määrusega vabastati Sergey Vasendin tingimisi enne tähtaega Viru Maakohtu
9. mai
10. a otsusega mõistetud karistuse kandmisest. S. Vasendin kandis karistust KarS § 184 lg 2 p 2 järgi. Katseaeg määrati karistusaja lõpuni, s.o kuni
11. oktoobrini
12. Katseajal oli S. Vendin kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal kohustati teda täitma KarS § 75 lg 2 p-des 2, 21, 4 ja 7 sätestatud kontrollkohustusi.
14. mail 2017 saabus Viru Maakohtusse läbivaatamiseks erakorraline ettekanne, milles kriminaalhooldusametnik taotles S. Vasendinile mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele pööramist. Erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et S. Vasendin tarvitas alkoholi.
15. mail
16. a saabus Viru Maakohtusse täiendav informatsioon, et karistusregistri andmeid kontrollides selgus, et S. Vasendinit on
17. aprillil 2017 karistatud väärteokorras NPALS § 151 lg 1 järgi
18. jaanuaril 2017 toimepandud süüteo eest. Sellega seoses on S. Vasendin rikkunud ka kohtu poolt määratud kohustust mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.
20. mail
21. a tegi Viru Maakohus määruse, millega rahuldas erakorralise ettekande ja pööras KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele Viru Maakohtu
22. mai
23. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa – 1 aasta 8 kuud ja 17 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks loetakse S. Vasendini vanglasse saabumise aeg.
24. Kohus tuvastas, et S. Vasendin rikkus kohtu poolt määratud kohustusi: mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Nimelt tuvastas Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuur S. Vasendinil
25. mail 2017 alkoholijoobe (alkoholisisaldus väljahingatavas õhus oli 0,98mg/l). Lisaks on S. Vasendinit karistatud NPALS § 151 lg 1 järgi, kuna ta hoidis ebaseaduslikult narkootilist ainet fentanüül ja karfentanüül massiga 0,27 g plastiksüstlas.
26. Kohus märkis, et S. Vasendini rikkumised on toime pandud tahtlikult ning ühtki temast mitteolenevat põhjust nende õigustuseks ei ole. S. Vasendin hoiab kohustuste täitmisest kõrvale ning kriminaalhoolduse edasine teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas. Eeltoodust tulenevalt leidis kohus, et täiendavate kohustuste määramine ega käitumiskontrolli pikendamine ei taga katseaja edukat läbimist, mistõttu tuleb kandmata jäänud karistusosa pöörata täitmisele. Kohus märkis sedagi, et S. Vasendin on juba rikkunud kohtu poolt määratud kohustust mitte tarvitada alkoholi, mistõttu esitas kriminaalhooldaja
27. novembril 2016 erakorralise ettekande. Toona jättis kohus selle rahuldamata andes S. Vasendinile võimaluse end parandada ja läbida katseaeg. MÄÄRUSKAEBUS
28. S. Vasendin esitas maakohtu määruse peale edasikaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Alkoholi tarvitamise osas selgitab S. Vasendin, et jaanuaris suri tema vend ning see oli nii suur kaotus, et S. Vasendin ei ole senini suutnud toibuda.
29. mail
30. käis S. Vasendin venna haual ja tarvitas närvide rahustuseks alkoholi. S. Vasendin nõustub sellega, et rikkus kohtu poolt määratud tingimusi, ent ta kahetseb seda ning leiab, et tegemist oli kerge üleastumisega. S. Vasendin leiab, et talle tuleks anda veel üks võimalus viibida vabaduses. Praegusel ajal töötab ta ametlikult OÜ-s XXX (määruskaebusele on lisatud tööleping), maksab võlgu ja riiginõudeid. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED
31. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohtu määrus karistuse täitmisele pööramises on põhjendatud ning selle tühistamiseks määruskaebuse motiividel puudub alus.
32. Ringkonnakohus märgib, et KarS § 76 lg 7 kohaselt on olukorras, kus süüdimõistetu ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi kohtul kriminaalhooldusametniku ettekande lahendamisel valida kolme variandi vahel: 1) määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KarS § 75 lõikes 2 sätestatule; 2) pikendada käitumiskontrolli tähtaega kuni katseaja lõpuni või 3) pöörata karistus täitmisele.
33. S. Vasendin on tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmiselt vabastatud Viru Maakohtu
34. jaanuari 2016 a määrusega. Tema katseaeg algas
35. jaanuaril
36. a ja lõppeks
37. oktoobril
38. Seega on S. Vasendinile määratud käitumiskontroll kuni katseaja lõpuni, mistõttu seda pikendada ei saa.
39. S. Vasendin ei vaidlusta, et on talle etteheidetavad rikkumised toime pannud. Kaebuses ta küll selgitab, miks ta tarvitas alkoholi, ent narkootilise aine omamise kohta vastuväiteid ei esitata. Keskne taotlus seisneb selles, et S. Vasendin ei pea oma rikkumist arvestades selle asjaolusid raskeks. Lisaks on S. Vasendin tööl, tasub võlgu ning on rikkumist kahetsenud. Ringkonnakohus leiab, et eeltoodud asjaolud ei tingi maakohtu määruse tühistamist. Riigikohtu suuniste kohaselt tuleb käitumiskontrolliga pandud kontrollnõuete ja kohustuste täitmata jätmise 2 hindamisel arvestada konkreetse rikkumise raskust, süüdlase suhtumist sellesse (tahtlus või ettevaatamatus) ja seda, kuidas süüdlane ise rikkumist põhjendab. [-] Karistuse täitmisele pööramise aluseks võib käitumiskontrolli mistahes nõuete eiramine olla vaid siis, kui kohustus jäeti täitmata mõjuval põhjusel (RKKKm 3-1-3-24-97, 3-1-1-61-13, p 9.2). Mõjuv on põhjus, mille tõttu pole süüdlasel objektiivselt võimalik käitumiskontrolli nõudeid ja kohustusi täita (nt registreerimiskohustuse rikkumine välisriigi kinnipidamisasutuses viibimise tõttu). (RKKKm 3-11-61-13, p 9.2). Praegusel juhul puuduvad S. Vasendinil mõjuvad põhjused kohtulahendi täitmata jätmiseks. Asjaolu, et süüdlane ise rikkumist vähetähtsaks peab, näitab, et ta ei ole aru saanud käitumiskontrolli nõuetega seatavast eesmärgist. Ringkonnakohus arvestab, et S. Vasendin andis oma käitumisega põhjust juba varem ühe erakorralise ettekande esitamiseks, kui rikkus kohustust mitte tarvitada alkoholi. Seega on praegusel juhul tegemist juba teise raske rikkumisega katseaja jooksul, kusjuures alkohol tarvitamise keelu rikkumisele on lisandunud ka teine raske rikkumine ebaseaduslikult narkootilise aine fentanüüli ja karfentanüüli hoidmine. Asjaolu, et S. Vasendin käib tööl ja hüvitab nõudeid, on eraldivõetuna muidugi positiivne, ent ei muuda olematuks seda, et isik on korduvalt kriminaalhoolduse nõudeid rikkunud.
40. Olukorras, kus isik ei suuda kriminaalhooldusnõudeid korrektselt järgida ning nõudeid ja kohustusi raskelt rikub, ei ole kriminaalhoolduse jätkamine otstarbekas ja karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik. Seetõttu on maakohus valinud ainuvõimaliku tee ja pööranud mõistetud karistuse kandmata osa täitmisele.
41. Eeltoodut arvestades ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jääb maakohtu määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata. /allkiri/ Maarika Kuusk /allkiri/ Aarne Sarjas 3 /allkiri/ Mati Kartau