Obsah (4)

§ 199§ 184§ 64§ 871

Kriminaalasi nr 1-14-5412 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 2. juuni 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-14-5412 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat 6 kuud vangistust, ja

§ 184

lg 1 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 aasta 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Sergei Radjukile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Sergei Radjuki karistuse kandmise aja algus 19.01.

1. a ja lõpp 19.07.
2. a. Tartu Vangla edastas kohtule materjalid Sergei Radjuki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Vangla toetab Sergei Radjuki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Prokuröri hinnangul on Sergei Radjuki puhul täidetud

§ 871lg-s 1 sätestatud tingimused.

Sergei Radjukil puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused, individuaalne täitmiskava on täies mahus täidetud ning vangistuse jooksul on süüdimõistetu käitumine olnud suhteliselt korralik. Alates veebruarist

1. a on Sergei Radjuk ilme järelevalveta liikunud väljaspool vangla territooriumi ning seoses sellega pole mingeid vahejuhtumeid esinenud. Sergei Radjuk on hakanud oma elu üle järele mõtlema, on adekvaatne ning tõsise ja rahumeelse hoiakuga. Sergei Radjuk on võtnud endale eesmärgiks loobuda kuritegelikust elust. Sergei Radjukil ei ole lähisugulasi, tal on üksnes tugiisik. Tugiisikut Sergei Radjuk hindab ning loodab tugiisiku peale ka vabanemisel. Sergei Radjuki on karistatud kuritegude toimepanemise eest, mille eest on maksimaalse karistusena ette nähtud viis aastat vangistust. Tegemist on väiksema ühiskonnaohtlikkusega kuritegudega, võttes arvesse üldist praktikat, mille puhul käitumiskontrolli kohaldatakse. Prokurör leiab, et Sergei Radjuk on endale ise tulevikuks õiged eesmärgid seadnud ja püüab neid ka ellu viia. Prokurör ei toeta Sergei Radjukile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist. Süüdimõistetu palus kohtul jätta tema suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata. Sergei Radjuk leiab, et kui inimene tõepoolest tahab muutuda, siis teeb ta seda ise ning karistusjärge käitumiskontrolli kohaldamine ei muuda kedagi. KOHTU SEISUKOHT
2. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Sergei Radjuki ja prokuröri, leiab, et Sergei Radjuki suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.
3. Kohus on seisukohal, et esinevad formaalsed alused Sergei Radjuki suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks.

§ 871

lg 1 p 1, 2 sätestab, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 2-aastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ning teda on enne nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt 1aastase vangistusega. Sergei Radjuk kannab karistust Harju Maakohtu 21.10.2014. a otsuse alusel. Nimetatud otsusega tunnistati Sergei Radjuk süüdi

§ 199

lg 2 p 7, 8, 9 ja § 184 lg 1 järgi ning

§ 64

lg 1 alusel mõisteti Sergei Radjukile liitkaristuseks 3 aastat 6 kuud vangistust. Varasemalt on Sergei Radjuk süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 01.11.2012. a otsusega

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 2 aastat vangistust, mida vähendati Kr

MS § 238 lg 2 alusel 1/3 võrra ja mõisteti karistuseks 1 aasta 4 kuud vangistust. 2 Eeltoodust tulenevalt on Sergei Radjuki Harju Maakohtu 21.10.2014. a otsusega karistatud tahtliku kuriteo eest üle 2 aasta pikkuse vangistusega (karistus

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi).

Sergei Radjukil saab talle mõistetud karistus kantuks 19.07.

1. a. Enne nimetatud kohtuotsust on Sergei Radjuki karistatud Harju Maakohtu 01.11.
2. a otsusega vangistusega üle ühe aasta (karistus

§ 199lg 2 p 7, 8, 9 järgi).

Sellega on kohtu hinnangul Sergei Radjuki suhtes täidetud formaalsed eeldused karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. 3.

§ 871

lg 1 p 3 järgi võib kohus kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt

§-s 75 sätestatule, kui arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine, on alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. 3.1 Sergei Radjuki on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Varasemalt Sergei Radjuki karistatud peamiselt varavastaste süütegude (sh röövimiste), avaliku võimu teostamise vastase süüteo, samuti avaliku korra vastase süüteo ja karistuse täitmise vastase süüteo toimepanemise eest. Käesoleval ajal kannab Sergei Radjuk karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud varguste toimepanemise eest, samuti narkootilise ja psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Eelneva karistuse kandmiselt (Harju Maakohtu 01.11.

1. a otsusega kriminaalasjas nr 1-12-9332 mõistetud karistus) vabanes Sergei Radjuk 12.08.
2. a pärast karistuse tervikuna ärakandmist. Uue kuriteo, s.o varguse pani Sergei Radjuk toime 13.08.
3. a, s.o järgmisel päeval pärast karistuse kandmiselt vabanemist. Kohus, hinnates Sergei Radjuki varasemat elukäiku, leiab, et Sergei Radjuki käitumises on välja kujunenud ilmselge kuritegeliku käitumismuster, mida ei ole mõjutanud varasemalt mõistetud karistused. Sergei Radjuki on kriminaalkorras karistatud kokku 12-l korral (10 karistust kustunud) ja vangistuses viibib Sergei Radjuk juba kuuendat korda. Vaatamata sellele, et Sergei Radjuk on korduvalt pidanud kandma karistust vangistuses, on ta jätkanud kuritegude (sh samalaadsete) toimepanemist. Vaatamata sellele, et Sergei Radjuk on korduvalt kandnud karistust vangistuses, on tema väitel ta just sellel korral aru saanud muudatuste vajadusest. Sergei Radjuk on kinnitanud asja arutamiseks määratud kohtuistungil, et vabanemise korral püüab ta oma elu muuta paremuse poole. Sergei Radjukil on kindel soov leida endale töökoht, mida tal varem pole olnud. Ühtlasi soovib Sergei Radjuk hakata tasuma rahalisi nõudeid. Sergei Radjuki selgitusi muudatuse kohta, kinnitab ka vangla iseloomustus. Kohtu arvates ei anna Sergei Radjuki selgitused ja asja materjalidest nähtuv käesoleval juhul alust arvata, et karistus, mida Sergei Radjuk käesolevalt kannab, ei ole täitnud oma eesmärke. Sergei Radjuki puhul peamiseks uute kuritegude toimepanemise riskiks tema alkoholi- ja narkosõltuvus ning sellest tulenev vajadus rahaliste vahendite järele. Vangla iseloomustuse kohaselt on Sergei Radjuk läbinud uimastisõltlastele mõeldud aktiivse rehabilitatsiooni faasi. Kohtu hinnangul on karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel oluline hinnata ennekõike karistuseesmärkide saavutamist. Kohtu hinnangul on nimetatud asjaolu oluline, kuna esmajärjekorras on oluline isikut mõjutada edasiste kuritegude toimepanemisest hoiduma just mõistetavate karistustega (karistuse eripreventiivsed eesmärgid), mitte karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisega. Kuna karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Üksnes juhul, kui sanktsioonisüsteemis järjest raskemate karistuste mõistmisega ei ole võimalik isiku ohtlikkust kalduvuskuritegude toimepanemisel ühiskonnas maandada piisavalt, on kohtu hinnangul põhjendatud kaalutleda karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamist, mis muude meetmete ammendumisel võimaldaks teostada isiku üle järelevalvet ja suurendada ühiskonna turvalisust ning tagada isiku paremat resotsialiseerumist. Seega peab kohus oluliseks arvestada ka seda, et Sergei Radjukile mõistetud karistuste pikkust – alammäära lähedased või sanktsiooni keskmises määras. 3 3.2 Kohtu hinnangul on positiivne, et Sergei Radjuk on käesoleva vangistuse jooksul läbinud erinevaid rehabiliteerivaid programme ja osalenud aktiivselt vangla poolt pakutavates tegevustes. Vangistuse jooksul on Sergei Radjuk läbinud sotsiaalprogrammi Eluviisitreening ja osalenud loengutes, mille eesmärgiks on sõltuvushäiretega kinnipeetavate taasühiskonnastavates tegevuseks osalemiseks sisemise motivatsiooni loomine/tugevdamine. Lisaks on Sergei Radjuk osalenud aktiivses rehabilitatsioonis õpitu kinnistamiseks. Sergei Radjuk mõistab, et karistuse kandmiselt vabanemise korral peab ta uute kuritegude toimepanemisest hoidumiseks narkootikumide tarvitamisest lõplikult loobuma. Samuti tuleb vältida suhtlemist endise tutvusringkonnaga. Sergei Radjuk on käesoleva vangistuse jooksul lõpetanud 8nda klassi ning alates 03.09.
4. a õpib 9ndas klassis. Sergei Radjuk läbis riigikeele kursused A1 ja B1 tasemel. Samuti on Sergei Radjuk osalenud vangla tööhõives. Sergei Radjuk paigutati alates 02.02.
5. a avavanglasse. Avavanglas olles on Sergei Radjuki lubatud ilma järelevalveta liikuda väljapool vangla territooriumi seoses õpingutega Tartu Täiskasvanute Gümnaasiumis, töötamisega Pesumaja REA AS-is ja kaupluste külastamisega. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Sergei Radjuki käitumine avavanglas viibides olnud rahuldav ja kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Sergei Radjuk on vangistuse jooksul loobunud suitsetamisest. 3.3 Sergei Radjukil puudub vabanemise korral nii kindel elu- kui ka töökoht. Sergei Radjuki kohtule antud selgitustest nähtuvalt ei ole ta veel otsustanud, kas jääb elama Tartusse või läheb Tallinnasse. Tallinnasse elama asumise juures näeb tagasilanguse ohtu endise tutvusringkonna näol. Lisaks kaalub Sergei Radjuk varianti leida endale sobiv töökoht Soomes või Rootsis. Sergei Radjukile on MTÜ Balti Kriminaalpreventsiooni ja Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Instituudi poolt määratud tugiisik, kes aitab kinnipeetaval igapäeva eluga toime tulla. Tugiisikut Sergei Radjuk hindab.
6. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et Sergei Radjuki puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Kuigi Sergei Radjuk on toime pannud erinevaid kuritegusid ja talle on mõistetud eriliigilisi karistusi, ei ole Sergei Radjuki näol tegemist sellise kalduvuskurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral uute raskete kuritegude toimepanemist ja keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Lisaks peab kohus oluliseks, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise korral tuleb kohtul vastavalt

§ 871lg-le 1 ja § 75 lg 1 p-le 1 määrata kindlaks alaline elukoht.

Sergei Radjukil puudub aga vabanemisjärgselt kindel elukoht. Kuna Sergei Radjukil elukoht puudub, pole võimalik tema suhtes karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Samuti ei ole kohtul võimalik kohustada Sergei Radjuki vabanemisjärgselt elukohta otsima. /allkirjastatud digitaalselt/ Raina Pärn Kohtunik 4