1-16-10828/64

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuni
2. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-10828 Kohtukoosseis Maarika Kuusk, Mati Kartau, Aarne Sarjas Kriminaalasi Anatoly Panfilov süüdistuses KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi lühimenetluses Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja)
3. märtsi
4. a otsus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Süüdistatav Anatoly Panfilov, apellatsioon Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Marina Zagorets Süüdistatav Anatoly Panfilov. Isikukood: 37311302232, Vene Föderatsiooni kodanik, elukoht: XXX. töökoht: puudub. Varem kriminaalkorras karistatud ühel korral. Tõkend: elukohast lahkumise keeld alates 28.09.
5. RESOLUTSIOON Jätta süüdistatava Anatoly Panfilovi apellatsioon Viru Maakohtu
6. märtsi
7. a otsuse peale läbi vaatamata. Edasikaebamise kord: Määruse peale võib advokaadi vahendusel Tartu Ringkonnakohtu kaudu esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates vaidlustatavast kohtumäärusest teada saamisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. Anatoly Panfilovile esitati süüdistus KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi selles, et tema ajavahemikul 19.-
9. augustini 2016 koos Maxim Arkhipovi ja Andrei Botiniga garaažiukse lahtimuukimise teel tungis sisse garaaži ja seejärel OÜ-le XXX kuuluvasse majja aadressil: Narva-Jõesuu, XXX, kust pani toime L.G. ja I.Z. kuuluva vara varguse. Garaaži ukse lõhkumisega tekitati kahju 800 eurot, esemete vargusega 17 441,10 eurot.
10. Viru Maakohtu
11. märtsi
12. a kohtuotsusega tunnistati A. Panfilov süüdi KarS § 199 lg 2 p-de 7,8 järgi ning mõisteti karistuseks 1 aasta vangistust. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ja A. Panfilovile mõisteti karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati karistust Viru Maakohtu
13. augusti
14. a kohtuotsuse järgi mõistetud kandmata karistuse, s.o 3 aastat vangistust, võrra. A. Panfilovile mõisteti karistuseks 3 aastat 8 kuud vangistust. Elukohast lahkumise keeld tühistati alates ajast, mil A. Panfilov ilmub karistust kandma. Kannatanute tsiviilhagid rahuldati. Swedbank P&C Insurance AS tsiviilhagi jäeti läbi vaatamata. Kannatanute tsiviilhagi mõisteti A. Panfilovilt, A. Botinilt ja M. Arhipovilt välja solidaarselt.
15. Süüdistatava apellatsioonis vaidlustatakse maakohtu otsust karistuse mõistmise osas. A. Botin ja M. Arhipov ning kannatanud otsust vaidlustanud ei ole. Maakohtu põhjendused A. Panfilovile karistuse mõistmisel olid kokkuvõtlikult järgmised. Kohus leidis, et A. Panfilovi poolt toime pandud vargust ei ole võimalik vaadata juhusliku kuriteona, sest teda on ka varem kriminaalkorras karistatud Viru Maakohtu
16. augusti
17. a otsusega. Süüdistatavat ei ole võimalik karistada rahalise karistusega, sest tal puudub piisav legaalne sissetulek. A. Panfilov on töötu ning rahalise karistusega ei saa karistuse eripreventiivset eesmärki saavutada. Karistust kergendava asjaoluna arvestas kohus seda, et A. Panfilov tunnistas end süüdi, karistust raskendavad asjaolud puuduvad. Seetõttu leidis kohus, et A. Panfilovit tuleb karistada alla sanktsiooni keskmist määra jääva karistusega, milleks on 1 aasta vangistust. Kuivõrd A. Panfilovit on varem karistatud Viru Maakohtu
18. augusti
19. a otsusega 3 aasta pikkuse vangistusega, tuleb see liita käesoleva otsusega mõistetud karistusega.
20. Süüdistatava apellatsioonis vaidlustatakse Viru Maakohtu otsust karistuse osas. A. Panfilov leiab, et ühe varguse episoodi eest karistati teda liiga karmi karistusega. A. Panfilov märgib, et tunnistas süüd, tegi uurimisega koostööd ja kahetseb toimepandut. Ta saab aru, et tal on 3-aastane katseaeg, ent sellest ajast käitus ta 2 aastat ja 2 kuud seadust rikkumata.
21. A. Panfilovi taotlusel edastati talle maakohtu otsuse tõlge, mille ta sai kätte 01.06.
22. Kaebetähtaeg lõppes 16.06.
23. Varem esitatud apellatsioonile täiendavat kaebust ei esitatud. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
24. Ringkonnakohus, hinnates apellatsiooni põhjendusi, olemasolevat kohtupraktikat ja võimalikku tulemust käesolevas kriminaalasjas, leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb seetõttu KrMS § 326 lg 3 alusel jätta läbi vaatamata. KrMS § 326 lg 3 kohaselt võib ringkonnakohus apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu. Riigikohus on määruses nr 3-1-1-49-10 (p 5) antud suunistes märkinud, et apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega (nt teo õigusliku kvalifikatsiooni või karistuse osas) ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Maakohus leidis tõendeid kogumis hinnates, et A. Panfilov on toime pannud koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo. Nimetatud osas kaebust esitatud ei ole. Vaidlustatud on karistuse mõistmist ning taotletud selle vähendamist. Ringkonnakohtul maakohtu otsusele materiaalõiguslikud ning menetlusõiguslikud etteheited puuduvad. Apellatsioonikohus leiab, et antud kriminaalasjas ei ole maakohus jätnud asjakohase tähelepanuta ühtegi olulist asjaolu ning kooskõlas karistuspraktikaga, mõistnud A. Panfilovile põhjendatud karistuse.
25. Vastavalt KarS § 56 lg 1 ls-le 1 on isiku karistamise aluseks tema süü. Kohtupraktika kohaselt tuleb lähtuda karistuse mõistmisel karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni 2 keskmisest määrast. Seejärel tuvastada süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKo 3-1-1-77-11, p 11 ja 3-1-1-52-13, p 19). Kohus on karistust kergendava asjaoluna juba välja toonud isiku kahetsuse ning sellest tulenevalt ongi mõistetud karistus, mis jääb oluliselt allapoole sanktsiooni keskmist määra. Samuti on kohus põhistanud, miks ei täidaks eripreventiivseid eesmärke rahaline karistus. Apellatsioonikohus leiab, et süüteo eest, millel on mitu kvalifitseerivat tunnust ja mis on toime pandud otsese tahtlusega, ei ole maakohus karistuse mõistmisel rikkunud materiaalõigust. Ehkki A. Panfilovile eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaeg on tema enda sõnul möödunud eeskujulikult, tuleb maakohtuga nõustuvalt möönda, et antud juhul ei saa uut kuritegu pidada juhuslikuks episoodiks. Kui isik ei suuda vaatamata teda ähvardavale karistusele õiguskuulekalt käituda ja paneb toime uue kuriteo tahtlikult, ei ole karistuse eesmärkide saavutamine vabaduses võimalik.
26. Eeltoodust lähtudes puudub apellatsioonil kohtukolleegiumi hinnangul vähimgi edulootus ning see jääb KrMS § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Mati Kartau 3