Kaebuse esitaja väidab, et tal keelati väärteotoimikuga tutvumisel märkmete tegemine. Vaidlustatava määruse kohaselt käitus avariipolitseinik E. M. õigesti, kui lubas kaebuse esitajal peale väärteoprotokolli kättesaamist tutvuda väärteotoimikuga ning teha märkmeid. Märkmete tegemist kaebuse esitajale ei keelatud, kuid kohtuvälise menetleja ametnikul oli õigus keelata koopiate tegemine, sest peale väärteoprotokolli koopia kättesaamist algab menetlusaluse isiku jaoks vastulause esitamise tähtaeg, mille jooksul ta saab vaid toimikuga tutvuda. Õigus teha toimikust väljakirjutusi või saada tasu eest koopiaid tekib isikul alles kaebuse esitamise tähtaja jooksul. Kaebuse esitamise tähtaeg hakkab kulgema alates lahendi koostamisest kohtuvälise menetleja poolt. Kaebuse esitaja väidab, et väärteotoimikus olid lahtised dokumendid hariliku pliiatsiga märgitud numbritega ja puudus toimikusse kogutud dokumentide nimekiri, mis ei vasta seadusele. Kaebuse esitaja on jätnud täpsustamata, missugust seadust ta silmas pidas.
Nõue selle kohta puudub, et väärteotoimik kohtuvälises menetluses peab olema köidetud kindlal viisil ja sisaldama dokumentide loetelu. VTMS §50-2 lg.3 kohaldub kohtutoimiku kohta. Hariliku pliiatsiga olid dokumentidele kantud lehekülgede numbrid. Kaebuse esitaja leiab, et E. M. ja M. K. ei ole olnud asja menetlemisel erapooletud. M. K. taandamise taotlus põhineb kaebuse esitaja seisukohal, et sama ametnik on teinud samas asjas väärteoasja lõpetamise määruse. Vaidlustatava määruse kohaselt ei ole see väide õige, kuna M. K. ei ole varem sama väärteoasja menetlenud, sest väärteomenetluse lõpetamise otsus on tehtud väärteoasjas nr.2440,15,
lg.5 ei peata kohtuvälise menetleja tegevuse peale kaebuse esitamine vaidlustatud tegevust. Heili Pendre esitas 22.06.2017 Viru Maakohtule kaebuse, milles palus tühistada vaidlustatud määrus ning rahuldada taotlus kohtuvälise menetlejate E. M. ja M. K. taandamiseks. Kaebuse kohaselt ei nõustu selle esitaja määrusega täies ulatuses ja määruses toodud seisukohad on väärad. Kaebuse esitaja ei nõustu määruse seisukohaga, et kohtuvälise menetleja ametnik ei ole rikkunud menetlusnorme sellega, et andis peale isiku ülekuulamist isikule osaliselt ette täidetud väärteoprotokolli. Kuidas sai kohtuväline menetleja teada kõiki väärteoprotokollis nõutavaid andmeid, s.h. rikkumise kirjeldust ja kvalifikatsiooni, ilma kõiki tõendeid kogumata, s.h. kaebuse esitajat üle kuulamata ja neid hindamata? Kaebuse esitaja ütlused lükkavad ümber väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise ja selle asjaolud, kuid neid isegi ei hinnatud koos teiste tõenditega. Kaebuse kohaselt on väär määruse väide, et väärteoprotokoll anti ametniku poolt talle enne ülekuulamist. Kaebuses oli toodud väide, et väärteoprotokoll oli ette täidetud enne kaebuse esitaja ülekuulamist ja esitati talle ette täidetult vahetult pärast ülekuulamist. Määruses ei ole antud hinnangut asjaolule, et ilma kõiki tõendeid kogumata, s.h. kaebuse esitaja kui menetlusaluse isiku ülekuulamist ja neid tõendeid hindamata, oli E. M. juba enne kõigi tõendite kogumist kaebuse esitaja väidetavas rikkumises ja süüs kindel. Kaebuse esitaja ei nõustu määruse väitega, et ametnikud ei näinud liiklusõnnetuse sündmust pealt, vaid saavad anda ütlusi ainult sündmuse järgsete asjaolude kohta. Kaebuse esitaja leiab, et asja õigeks lahendamiseks ja kõikide asjaolude väljaselgitamiseks on vajalik tunnistajatena üle kuulata kõik sündmuskohal viibinud autode asukohta pärast avariid näinud ja avarii osalistega vahetult pärast avariid suhelnud politseiametnikud. Kaebuse kohaselt on määruse seisukoht kaitsja soovimise kohta väär. Kohtuväline menetleja märkis protokolli, et kaebuse esitaja soovib kaitsja osalemist, kuid ei võimaldanud seda. 13.06.2017 kutsuti kaebuse esitaja E. M. juurde ja kutse kohaselt oli vaja tema ülekuulamine menetlusaluse isikuna, tema võimaliku õigusvastase käitumise hindamine ja väärteo toimepanemise tuvastamine. Seetõttu ei olnud kaebuse esitajal vajadust ja võimalust kutsuda kuulamise juurde kaitsja. Kui E. M. võttis peale ülekuulamist ette täidetud väärteoprotokolli, soovis kaebuse esitaja, et selle juures osaleks kaitsja, seda ei võimaldatud. Samuti ei määratud väärteoprotokolli koostamseks uut aega. Kaebuse kohaselt on E. M. väide, et tal ei keelatud märkmete tegemist, väär. Seaduse paragrahvidele viitamine ei muuda olematuks asjaolu, et toimikuga tutvumisel proovis kaebuse esitaja märkmeid teha, kuid E. M. ei andnud selleks paberit ja kiirustas pidevalt tagant. Väärteotoimik, milles on kaante vahel lahtised 3 dokumendid hariliku pliiatsiga märgitud numbritega ja puudub toimikusse kogutud dokumentide nimekiri, ei vasta seadusele. Kaebuse esitaja ei nõustu määruse väitega, et M. K. ja E. M. taandamine ei ole põhjendatud. Kaebuses toodud asjaolud põhinevad faktidel ning näitavad M. K. ja E. M. erapooletuse puudumist. Kaebuse esitaja on seisukohal, et nimetatud asja peab menetlema keegi teine politseiametnik. Maakohtu määruse põhjendused Maakohus, tutvunud esitatud kaebuse ja väärteoasja materjalidega, leidis, et kaebus ei kuulu rahuldamisele.
lg.2 vaadatakse kaebus läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud. Maakohus leiab, et vanemkorrakaitseametnik A. E.i 20.06.2017 määruse tühistamiseks puudub seaduslik alus. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et XXX toimus xxx juures liiklusõnnetus, milles osalesid Heili Pendre ja N. G.. Selle liiklusõnnetuse asjaolude väljaselgitamiseks oli alustatud väärteomenetlus nr.2440,15,009301 menetlusaluse isiku N. G. suhtes. Nimetatud väärteomenetlus oli vanemväärteomenetleja M. K. 30.05.2016 määrusega lõpetatud. Samas oli kõikide asjaolude väljaselgitamiseks alustatud väärteomenetlus nr.2440,15,009305 Heili Pendre suhtes. Toimingud viimases väärteoasjas olid teostatud alates 13.07.2016, kui tunnistajana kuulati üle N. G.. Maakohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusnorme sellega, et andis peale menetlusaluse isiku ülekuulamist isikule osaliselt ette täidetud väärteoprotokolli. Kaebuse esitaja on ise oma 15.06.2017 kaebuses Ida Prefektuurile märkinud, et osaliselt täitis E. M. väärteoprotokollis nõutavad andmed peale kaebuse esitaja ülekuulamist menetlusaluse isikuna. Väärteoprotokollis kirjeldatud rikkumise tõendatust ja kvalifikatsiooni õigsust hindab koos kõigi teiste kogutud tõenditega, s.h. koos menetlusaluse isiku ülekuulamise protokolliga, väärteoasjas lahendit tegev kohtuvälise menetleja ametnik, mitte käesoleval juhul väärteoprotokolli koostanud ametnik. Seetõttu on asjakohatu kaebuse väide selle kohta, et E. M. ei hinnanud kaebuse esitaja ütlusi. Käesolevas asjas ei ole E. M. see ametnik, kes pidi hindama väärteoasjas kogutud tõendeid ja otsustama menetlusaluse isiku poolt rikkumise toimepanemise ja süü. Maakohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et asjas ei ole kogutud kõik tõendid. See, keda tunnistajatena üle kuulata ja missuguseid tõendeid asjas koguda, on kohtuvälist menetlust läbiviiva ametniku otsustada. Maakohus möönab, et see ei välista menetlusaluse isiku õigust taotleda täiendavate tunnistajate ülekuulamist. Samas peab sel juhul olema selles taotluses märgitud põhjendused konkreetse tunnistaja ülekuulamiseks, s.h. need asjaolud, mida teiste tõenditega ei ole võimalik hankida. Käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, et kaebuses viidatud patrullpolitseinikud saabusid sündmuskohale alles pärast liiklusõnnetuse toimumist ning autode asukohta oli võimalik kindlaks teha samuti sündmuskohal viibinud ja tunnistajana üle kuulatud politseiametniku ütlustega. Kaebuse esitaja ei ole oma 4 kaebuses viidanud ühelegi sellisele asjaolule, mida on võimalik tuvastada vaid kahe tänaseks ülekuulamata patrullpolitseiniku ütlustega. Kaebuse viide inimeste erinevatele tajumisvõimetele ei ole ilmselgelt põhjendatud alus tunnistajate ülekuulamiseks. Maakohus ei nõustu kaebuse esitajaga selles osas, et kohtuväline menetleja on rikkunud menetlusaluse isiku kaebeõigust. Nagu käesoleva väärteoasja materjalidest nähtub, alustati väärteomenetlust kaebuse esitaja suhtes hiljemalt 13.07.2016 ja alates sellest ajast on talle saadetud ka korduvalt kutseid koos VTMS §19 lg.1 ja 2 sätestatud õiguste selgitamisega. Seega oli menetlusalusel isikul võimalus vajadusel kaitsja osavõtuks juba terve aasta vältel. Selle vajaduse otsustab menetlusalune isik igakordselt ise ja ilma kaitsjata ilmumist ei saa panna kohtuvälise menetleja ametniku süüks ning menetlusnormide rikkumiseks. Maakohus nõustub siinkohal vanemkorrakaitseametniku määruses tooduga ka selles osas, et
Lisaks sellele märgib maakohus, et väärteoasja materjalides asuvatest kutsetest on näha, et need on menetlusalusele isikule saadetud piisava ajavaruga, s.h. ka selleks, et valida endale soovikohane kaitsja. Maakohus nõustub vanemkorrakaitseametniku määrusega selles osas, et kuna menetlusalusel isikul võimaldati tutvuda väärteoasja materjalidega, siis menetlusnorme siinkohal rikutud ei ole. Kaebuse esitaja väited selles osas, et tal ei võimaldatud teha märkmeid ja väljakirjutisi, on paljasõnaline ja tõendamata. Maakohus peab asjakohatuks ka kaebuse esitaja etteheidet selle kohta, et E. M. ei võimaldanud talle paberit. Maakohus nõustub vanemkorrakaitseametniku seisukohaga ka VTMS §50-2 lg.1 ja 3 tõlgenduse osas ja ei pea vajalikuks neid seisukohti siinkohal korrata. Küll aga peab maakohus vajalikuks juhtida kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et VTMS §84 ja §116 alusel saabuvad väärteomaterjalid kohtusse justnimelt lahtiste lehtede kogumina, mis on nummerdatud hariliku pliiatsiga ning toimik köidetakse ja lehed nummerdatakse uuesti hariliku pliiatsiga juba kohtus. Maakohus ei tuvastanud siin mingit vastuolu ühegi seadusega ja sellisele seadusele ei ole osanud viidata ka kaebuse esitaja. Kuna kohtuväline väärteomenetlus väärteoasjas nr.2440,15,009305 on käesoleval ajal lõppenud, siis puudub igasugune alus avariipolitseinik E. M. taandamiseks nimetatud asjast. Nagu väärteoasja materjalidest nähtub, on menetlusaluse isiku kohta koostatud väärteoprotokoll koos kõigi asjas kogutud tõenditega antud E. M. menetlusest üle vanemväärteomenetleja M. K. menetlusse. Seega ei ole E. M. enam asjas menetlust läbiviiv ametnik ning tema taandamine ei ole enam asjakohane. Samuti ei nõustu maakohus kaebuse esitaja väitega selles osas, et põhjendatud on M. K. taandamine. Väärteoasja materjalide kohaselt sai M. K. asja oma menetlusse 16.06.2017. Kaebuse esitaja on taotluse M. K. taandamiseks vanemkorrakaitseametnikule esitanud 15.06.2017. Maakohus leiab, et sellisel juhul ei ole ilmselgelt tegemist väärteoasja erapooliku menetlemisega M. K. poolt, kuna taandusavalduse esitamise ajal ei olnud M. K. veel asja menetlev kohtuväline menetleja. Maakohus juhib kaebuse esitaja tähelepanu asjaolule, et taandamistaotluste rahuldamata jätmine ei võta ära võimalust kasutada VTMS §114 lg.1 p.2 sätestatud õigust. Maakohus juhindus käesoleva määruse tegemisel eeltoodust ning VTMS §78, §79 ja §191 p.12. 5 (allkirjastatud digitaalselt) Anne PALMISTE kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.