KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19. juuni 2017. a, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-12-4881 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Mati Kartau, Maarika Kuusk V

§ 384

lg 2 ja § 387 lg 1 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohus
2. veebruari
3. a määrusega pööras täitmisele Andrus Lutsule Tartu Maakohtu
4. mai
5. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 3 aastat 3 kuud 15 päeva vangistust.
7. märtsil
8. a saabus Tartu Maakohtusse Andrus Lutsu taotlus riigi õigusabi saamiseks, et vaidlustada eelnimetatud määrus ringkonnakohtus ja Riigikohtus. Tartu Maakohus
9. märtsi
10. a määrusega rahuldas Andrus Lutsu riigi õigusabi taotluse ning määras talle riigi õigusabi korras kaitsja, kes koostas ringkonnakohtule määruskaebuse.
11. Tartu Ringkonnakohus
12. märtsi
13. a määrusega jättis Tartu Maakohtu
14. veebruari
15. a määruse muutmata ning Andrus Lutsu ja tema kaitsja määruskaebused rahuldamata. Lisaks mõisteti Andrus Lutsult välja menetluskulu 96 eurot, mis tuli ära tasuda 30 päeva jooksul lahendi jõustumisest alates. Määrus jõustus
16. märtsil
17. a.
19. aprillil
20. a esitas Andrus Lutsu Tartu Maakohtule avalduse, milles selgitas, et taotles tegelikult määrata endale kaitsja juhuks, kui ta soovib esitada kaebust Riigikohtule ning ringkonnakohtus esindamiseks ta kaitsjat ei vajanud. Seetõttu on kaitsjatasu temalt välja mõistetud alusetult ning ta palub jätta kaitsjatasu riigi kanda.
21. Kuna süüdimõistetu
22. aprilli
23. a avalduse sisu jäi maakohtule ebaselgeks, palus kohus
24. aprilli
25. a kirjaga esitatud avaldust täpsustada ning selgitada konkreetselt selle taotluse sisu ja põhjendusi.
27. mail
28. a saabus Tartu Maakohtusse Andrus Lutsu taotlus, milles ta palub, et kohus loobuks temalt Tartu Ringkonnakohtu
29. märtsi
30. a määrusega välja mõistetud menetluskulude täitmisele pööramisest. Oma taotlust põhjendab Andrus Lutsu esiteks sellega, et tegelikult ta ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks riigi õigusabi ei soovinud, kuid ekslikult vormistas oma riigi õigusabi taotluse valesti ja seetõttu määrati talle siiski riigi õigusabi. Teiseks palub ta arvestada, et hetkel on temale mõistetud karistus täitmisele pööratud, lisaks on ta teises kriminaalasjas ka eeluurimisalune ja tema suhtes on kohaldatud lisapiirangud. Kolmandaks on tema suhtes välja kuulutatud eraisiku pankrot, tal tuleb kord aastas tasuda võlausaldajatele oma võlgasid ning lisaks tasuda igakuiselt ka lapsele 150 euro suurust elatusraha. Seega on ta praegu juba raskes olukorras, kuid menetluskulude nõude täitemenetlusse suunamisel lisanduksid ka täitemenetlusega seonduvad rahalised nõuded.
31. Tartu Maakohus
32. mai
33. a määrusega jättis Andrus Lutsu taotluse rahuldamata. 7.
34. Kohus ei tuvastanud, et Andrus Lutsu puhul esineksid

§ 418

lg 1 p-des 1, 3 sätestatud alused ning ainsana võiks menetluskulude sissenõudmisest loobumise alusena kaalumisele tulla, kas see sissenõudmine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist (

§ 418lg 1 p 2).

Samas aga peaksid nimetatud aluse kohaldamiseks esinema mingisugused erandlikud asjaolud, mis on tekkinud või teatavaks saanud pärast menetluskulude väljamõistmist ja mille tõttu põhjustaks menetluskulude täitmisele pööramine isikule tavapärasest raskemaid tagajärgi ning ohustaks seega oluliselt ka tema edasise elukorralduse seadmist õiguskuulekuse suunas. Käesoleval juhul ei ole kohus Andrus Lutsu puhul selliste asjaolude esinemist tuvastanud. Kuigi süüdimõistetu viibib kinnipidamiskohas, mis ilmselgelt piirab tema sissetuleku teenimise võimalusi, oli vastav asjaolu ringkonnakohtule teada ka menetluskulude väljamõistmise ajal. Tegemist ei ole hiljem tekkinud või teatavaks saanud erandliku asjaoluga. Hiljem selgunud asjaoluks võiks küll pidada seda, et süüdimõistetu sõnul on tema suhtes välja kuulutatud füüsilise isiku pankrot ning tal on vaja tasuda teisi rahalisi kohustusi, kuid ka nimetatud asjaolu ei saa pidada selliseks, mis põhjendaks väljamõistetud menetluskulude sissenõudmisest loobumist. Esiteks peab kohus vajalikuks täpsustada, et pankrotimenetlus lõppes süüdimõistetu suhtes juba

1. a novembris ning hetkel toimub tema suhtes kohustustest vabastamise menetlus, mille tulemiks võib olla tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamine. Samas ei välista süüdimõistetu suhtes toimuv kohustustest vabastamise menetlus tema võimalusi kriminaalasjas välja mõistetud menetluskulude tasumiseks, eriti juhul, kui ta kohustustest vabastamise menetluse tulemusena ka kohustustest vabastatakse. Samuti ei saa järeldada, et menetluskulude sissenõudmine ja võimalik sundtäitmisele suunamine kahjustaks märkimisväärselt süüdimõistetu võimalusi pöörduda õiguskuuleka elu juurde, eriti arvestades menetluskulude mitte väga olulist suurust ning süüdimõistetu varasemat elukäiku, mis annab aluse arvamuseks, et pigem ei oleks menetluskulude sissenõudmisest loobumine süüdimõistetu jaoks just eriti oluline motivatsioonifaktor. Seega ei leia kohus, et Andrus Lutsu puhul esineks erandlikke asjaolusid, millest tulenevalt oleks menetluskulude täitmisele pööramine tema suhtes põhjendamatu või kujutaks ohtu tema resotsialiseerumisele. 7.
2. Lisaks märkis kohus, et menetluskulude sissenõudmisest loobumiseks või riigi kanda jätmiseks ei saa anda alust süüdimõistetu selgitused sellest, et tegelikult ta ringkonnakohtule kaebuse esitamiseks riigi õigusabi ei soovinud (soovis riigi õigusabi üksnes Riigikohtule kaebuse esitamiseks), kuid vormistas ekslikult taotluse valesti. Nimelt tuleb kohtul riigi õigusabi määrates lähtuda esitatud taotlusest ning kui taotluses on märgitud, et isik soovib riigi õigusabi ringkonnakohtu jaoks ja selline taotlus on ka asjaolusid arvestades loogiline, siis ei saa kohtult eeldada, et ta asuks isiku taotluse tegelikku mõtet üle täpsustama. Kuna käesoleval juhul esitas Andrus Lutsu kohtule taotluse riigi õigusabi saamiseks ringkonnakohtu ja Riigikohtu jaoks ning seda maakohtu poolt tehtud määruse vaidlustamise tähtajal (s.o enne ringkonnakohtu määruse koostamist), siis on igati loogiline, 2 et kohtu poolt määrati riigi õigusabi juba kaebuse esitamiseks ringkonnakohtule ega olnud alust järeldada isiku väidetavat soovi alles Riigikohtusse pöördumiseks (seejuures Riigikohtule kaebust ei esitatudki). Seega puudub alus väita, et kohtu määratud riigi õigusabi oleks olnud määratud põhjendamatult ning sellest oleksid tekkinud süüdimõistetule ka põhjendamatud menetluskulud, mis tuleks jätta riigi kanda. MÄÄRUSKAEBUS
3. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse Andrus Lutsu, kes taotleb lahendi tühistamist. 8.
4. Andrus Lutsu leiab, et maakohus on jätnud arvestamata järgmised asjaolud: - kohtu poolt on temalt välja mõistetud lapse ülalpidamiskohustus 150 eurot kuus ja see võlgnevus kasvab, kuna vanglas tal tööl käimise võimalust ei ole; - pankrotimenetluses läbiviidav kohustustest vabastamise menetlus ei tähenda, et tal ei ole kohustust maksta enda võlgnevusi võlausaldajate ees; ta täidab seda kohustust korralikult; - õige ei ole maakohtu seisukoht, et menetluskulu 96 eurot ei ole suur, st tema jaoks on küll; - väär on kohtu märge, et ta ei ole oma võlgade ja kohustuste täitmisega tegelenud. Vastupidi, ta on aastate jooksul tasunud kohustusi ja nii mõnigi kord on ta kohtutäituri korratu töö pärast tasunud ühte võlga mitu korda; - ringkonnakohtul ei olnud menetluskulusid välja mõistes teada neid asjaolusid, mida ta nüüd selgitanud on; - kõik oleks olnud olemata, kui ringkonnakohus oleks talle saatnud tema määruskaebusest ja riigi õigusabi taotlusest koopiad, nagu ta palus määruskaebuses, aga leiti, et seda ei ole vaja. Oleks ta koopiad saanud, oleks ta viga näinud ja koheselt parandanud. Plaanis oli kaitsja abi paluda ainult riigikohtu jaoks, sest sinna ei ole tal endal võimalik kaevata. 8.
5. Andrus Lutsu soovib koopiat ka sellest määruskaebusest. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
6. Tartu Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsustus jätta Andrus Lutsu temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulude tasumise kohustusest vabastamata, on õige ja põhjendatud. Määruskaebus jääb täielikult tagajärjetuks.
7. Sarnaselt maakohtuga leiab ka ringkonnakohus esmalt, et Andrus Lutsu ei saa oma praeguses taotluses (s.o taotlus, et kohus loobuks menetluskulu täitmisele pööramisest) toetuda argumendile, nagu oleks Tartu Maakohus
8. märtsi
9. a määrusega temale riigi õigusabi määranud põhjendamatult. Esimese kohtuastme vastavad põhistused (vt käesoleva määruse p 7.2.) on asjakohased ja piisavad ning ringkonnakohus neid siinkohal üle ei korda. Lisatud olgu vaid niipalju, et Andrus Lutsu osundatud
10. märtsi
11. a määrust ei vaidlustanud ning samuti ei esitanud ta edasikaebust Tartu Ringkonnakohtu
12. märtsi
13. a määruse peale, millega temalt mõisteti muuhulgas välja ka kõnealune menetluskulu 96 eurot.
14. Järgmiseks hindab kolleegium põhjendatuks maakohtu seisukoha selleski, et Andrus Lutsu osas puuduvad

§-s 418 sätestatud alused temalt Tartu Ringkonnakohtu

1. märtsi
2. a määrusega välja mõistetud menetluskulu täitmisele pööramisest loobumiseks. 11.1.

§ 418

lg 1 järgi võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik määrusega loobuda rahalise karistuse täitmisele pööramisest, kui: 1) süüdimõistetut on karistatud vangistusega teises kriminaalasjas ja vangistus on pööratud täitmisele; 2) rahalise karistuse täideviimine võib ohustada süüdimõistetu resotsialiseerumist; 3) esinevad käesoleva seadustiku §-s 416 sätestatud asjaolud.

§ 418

lg 2 järgi käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud alustel võib täitmiskohtunik loobuda ka süüdimõistetult menetluskulude sissenõudmisest. 3 11.2. Tartu Maakohus on õigesti viidanud, et Andrus Lutsu puhul võib ainsana kõne alla tulla

§ 418lg 1 p-s 2 toodud alus ning seejärel põhjendatult välistanud sellegi.

Määruskaebuse väited vastupidisele positsioonile asumiseks alust ei anna. Seejuures ei pea kolleegium vajalikuks analüüsida Andrus Lutsu argumente ülalpidamiskohustuse ning teiste kohustuste ja võlgnevuste täitmise osas ega pankrotimenetlusega seonduvas. 11.

1. Nimelt ei saa Andrus Lutsu resotsialiseerumise ohustamisest rääkida käesolevas olukorras, kus tema täitmisele pööratud vangistuse pikkuseks on koguni 3 aastat 3 kuud 15 päeva (karistusaeg algas
2. veebruaril
3. a) ja välistada ei saa tema töötamist kinnipidamisasutuses. Samuti ei tähenda Andrus Lutsu vanglas viibimine seda, et tal puuduvad teised võimalused 96 euro suuruse menetluskulu tasumiseks. Näiteks võib isikul olla muud vara või saavad teda toetada lähedased. 11.
4. Veel peab ringkonnakohus vajalikuks märkida lisaks järgmist. Menetluskulu täitmisele pööramisest loobumine

§ 418

lg 1 p 2 järgi tuleks kõne alla eeskätt juhtudel, kui kohus asub veendumusele, et selline toimimisviis toob endaga kaasa positiivsed muudatused isiku elus ja motiveerib teda edaspidi õiguskuulekalt käituma. Andrus Lutsu puhul sellist järeldust teha ei saa. Nimelt selgub kohtutoimikust, et Tartu Maakohus

1. augusti
2. a määrusega vabastas Andrus Lutsu vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla. Tema karistus tuli aga Tartu Maakohtu
3. veebruari
4. a määrusega täitmisele pöörata. Seoses uue kuriteokahtlustusega (kriminaalasi nr 16260100099) oli Andrus Lutsu
5. jaanuaril
6. a aga juba ka vahistatud.
7. Eeltoodud asjaoludel ning juhindudes

§ 390

ja §-st 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja Andrus Lutsu määruskaebuse rahuldamata.

1. Rahuldamata jätab ringkonnakohus ka Andrus Lutsu taotluse väljastada temale koopia tema enda määruskaebusest. Kolleegium selgitab, et kohtutel ei ole kohustust väljastada koopiaid isiku enda esitatud taotlustest, kaebustest ja pöördumistest. Taoline seisukoht on põhjendatud juba seetõttu, et kirjutatu sisu on isikule teada. Eelnevat on Tartu Ringkonnakohus Andrus Lutsule selgitanud juba ka
2. märtsi
3. a määruses. /allkiri/ Aarne Sarjas /allkiri/ Mati Kartau 4 /allkiri/ Maarika Kuusk