← Eesti

1-14-527/95

Obsah (5)§ 76§ 75§ 184§ 65§ 751

KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse tegemise aeg Kohtuasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Asja läbivaatamise kuupäev Kohtuasi Süüdimõistetu Lepinguline kaitsja RESOLUTSIOON: kohus Viru Maakohus 30. juuni

§ 76ja Kr

MS § 426, § 432, § 383, § 384 MÄÄRAS: Vabastada Maikel Männapsoo karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 4.06.2019, millest esimeseks 6-(kuueks)-kuuks kohaldada tema suhtes elektroonilist järelevalvet ja määrata ta Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt nimetatud kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ning kohustada Maikel Männapsoo järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Kohaldada Maikel Männapsoo suhtes vastavalt

§ 75

lg 2 järgmised kohustused: 1) mitte tarvitada alkoholi; 2) mitte omama või tarvitama narkootilisi või psühhotroopseid aineid; 3) asuma tööle või võtma ennast arvele Töötukassas kahe nädala jooksul peale vabanemist; 4) mitte suhelda narkootikume tarvitavate, hasartmängusõltuvusega või kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldaja nõusolekuta ning mitte osaleda hasartmängudes või viibida kasiinodes jms hasartmängu kohtades 5) osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis; 6) ilmuda kriminaalhooldusosakonda kriminaalhooldaja juurde 3 (kolme) tööpäeva jooksul ennetähtaegselt vanglast vabanemise päevast arvates; 5) alluma elektroonilisele valvele 6 (kuue) kuu kestel alates elektroonilise valveseadmete paigaldamisest. Maikel Männapsoo vabastada tingimisi elektroonilise järelevalve alla alates käesoleva kohtumääruse jõustumise tähtajast. 1 Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD Viru Vangla esitas Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Maikel Männapsoo tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Maikel Männapsoo on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 31.03.2014 kohtuotsusega

§ 184

lg 2 p 1 järgi ning karistuseks mõisteti 5 aastat vangistust.

§ 65

lg 2 alusel karistust suurendati Harju Maakohtu 12.06.2012 kohtuotsusega mõistetud karistuse võrra, mõistes liitkaristuseks 5 aastat 10 kuud vangistust. Karistuse kandmise algus 04.08.2013 ja lõpp 04.06.

  1. Kinnipidamisasutuses Maikel Männapsoo kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Vabanedes asub elama aadressil xxx Kinnipeetaval on 9 klassi haridust. Tallinna Vanglas alustas individuaalõpet
  2. klassis, kuid ei täitnud iseseisva töö mahtu. Alates 16.06.2015 töötab xxx. Töötab nädalas korra ja küllaltki korralikult. Enne vangistust oli enda sõnul üle poole aasta töötu. Vabanedes töökoht olemas xxx. Vangistuses toetavad teda tädi ja ema ning nad on nõus teda toetama ka vabanemisel. Esimene kuritegu sooritatud alkoholijoobes. On läbinud programmi eluviisitreeningu, mille tulemusena on aru saanud seostest sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel. Esimest korda proovis narkootikume 18 aastaselt. On tarbinud kanepit, steroide, ecstasyt, hallutsinogeene, amfetamiini, GHB-d ja kokaiini. Enne vangistust tarbis enda sõnul paar korda kuus, süstinud ei ole. Probleemi ei näe, kuid kannab karistust suures koguses narkootilise aine käitlemise eest. Tunnistab, et seoses narkootikumide tarbimisega oli probleeme kui sai ka karistuse korduvalt narkojoobes mootorsõiduki juhtimise eest. Kulutas suure osa oma ajast narkootikume hankides ja tarbides. On läbinud programmi eluviisitreening mille tulemusena on aru saanud seostest sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahe. 11.04.2014 läbis Tallinna vanglas programmi "xxx." 06.08.2014 kuni 15.08.2014 osales grupitöös "xxx". Alates 20.06.2016 jättis suitsetamise maha 25.09.2015 läbis programmi eluviisitreening. Isik oli läbi kohtumiste aktiivne ja suutis luua seoseid oma kogemustega. Osaleb aktiivselt vestlustel suhete/elustiili, mõtlemise/käitumise, hoiakute ning hasartmängusõltuvuse teemadel inspektor-kontaktisiku ja kriminaalhooldusametnikuga. Saab aru vestluste vajalikkusest. Esimest korda karistati kriminaalkorras alkoholijoobes mootorsõiduki juhtimise, kuritahtliku huligaansuse ja grupis sooritatud avaliku varguse eest kasutades vägivalda. Järgnevad karistused on ühiskonnaohtlikud ning toime panemise soodusteguriks on narkootikumide tarvitamine- mootorsõiduki juhtimine narkootilise aine joobes, suures koguses narkootilise aine käitlemine grupis. Riskihindamise alusel on Maikel Männapsoo kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohtlikkus väljendub rahva tervise kahjustamises läbi suures koguses narkootilise aine käitlemise ning kaasliiklejate elu ohtu seadmises läbi joobeseisundis (nii alko- kui ka narkojoove) mootorsõiduki juhtimise. Võib esineda ka vägivalla kasutamist (kergemad kehavigastused). Oht seisneb ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Uue kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 24%, uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus kahe aasta jooksul on 32%. Arvestades kinnipeetav ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, ei toeta Viru Vangla kinnipeetava tingimis enne tähtaega vabastamist 2 Kriminaalhooldusametniku ettekande kohaselt vabanemise korral kinnipeetav asub elama aadressile xxx. Tegemist on 2-toalise korteriga. Korteris elab kinnipeetava ema K. M. üksi ning on samas korteris elanud 57 aastat. Enne vangistust elas Maikel Männapsoo samas korteris. Ema K.M.plaanib poja võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral minna elama õe juurde korterisse nr
  3. Maikel Männapsool on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabanemise korral võimalik tööle asuda xxx (netopalk 700EUR) või xxx-sse (netopalk 900EUR). Seda kinnitasid 11.05.2017 kriminaalhooldusametnikuga toimunud telefonivestluses xxx juhatuse liige J. M. ja xxxvolitatud isik L. T.l. xxx on asutatud veebruaris 2017.a ning juhatuse liige M. P.on kriminaalkorras karistatud narkootikumide käitlemise eest. Vabanes Viru Vanglast 14.12.
  4. Seetõttu on eelistatud tööle asumine xxx. K. M. on nõus poega peale vanglast vabanemist majanduslikult toetama. Ta töötab Eesti xxx ning saab palka 700 eurot (neto). Kodukülastuse käigus selgus, et ka tädi K. P. töötab ja on nõus Maikel Männapsood rahaliselt ja moraalselt toetama. M. Männapsood on korduvalt kriminaalkorras karistatud ajavahemikul 2002-
  5. Isik on määratud käitumiskontrollile 2 korral. Esimese katseaja (2002-2003) läbis. Teise katseaja

(2012)kontrollnõudeid järgis ning registreerimiskohustust täitis korrektselt, kuid 14ndal kuul pani toime uue tahtliku kuriteo ning kriminaalhooldus lõpetati teise kohtuotsusega. Maikel Männapsoo on tarvitanud narkootikume. 2012.a kuritegu oli mootorsõiduki narkojoobes juhtimine ning 4 korral on karistatud väärteokorras NPALS alusel. Seos narkootikumide tarvitamise ja seaduserikkumiste vahel on olemas. Tema käitumist vabaduses mõjutab see, kas ta hakkab tarvitama narkootikume ja suhtlema narkootikume tarvitavate või nende ebaseadusliku käitlemisega tegelevate isikutega või mitte. 2002. aastal on kriminaalkorras karistatud auto alkoholijoobes juhtimise eest. Peale seda ei ole ametlikke andmeid, et oleks alkoholijoobes seadusevastaselt käitunud. Positiivseks asjaoluks on see, et isik on vanglas läbinud sotsiaalprogrammid „Sotsiaalsete oskuste treening“ ning „xxx„ ja osaleb programmi jätkutegevustes. Prokuröri kirjaliku arvamuse kohaselt ei toeta prokuratuur, sh asja menetlenud prokurör Vahur Verte, Männapsoo vabastamist. Kandmata jäänud karistus on liiga pikk – ligi 2 aastat. Isiku kuritegudele on iseloomulik vägivaldsus, ta ei mõtle oma tegude tagajärgedele, käitub impulsiivselt. Riskifaktoriks tuleb pidada ka vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist. Isik on teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada ei saa. Ei saa välistada, et vabaduses pöördub ta vana harjumuse juurde. Isik on kõrgohtlik avalikkusele. Uute kuritegude toimepanemise riskid on 24% ja 32%, mis on kõrge näitaja. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta isik vangistusest vabastamata. Karistuse tervikuna ärakandmine on reegliks ja ennetähtaegne vabastamine on erandiks. Männapsoo puhul selliseid erandlikke asjaolusid ei ole. Maikel Männapsoo avaldas kohtuistungil, et soovib vabaneda ennetähtaega. Töökoht on kohe vabanemisel olemas. Elukoht on ka olemas, asub elama ema juurde. Kuritegelikku ühendusse kuulumises pole teda varem süüdi mõistetud, vaid pani kuriteo toime grupis. Vanglas on esimest korda, enne seda oli eelvangistuses 30 päeva. Töötab vanglas majandustöödel. On nõus elektroonilise valvega. Kaitsja taotles isiku vabastamist. On raske otsustada el.valve kohaldamise võimaluse üle, aga varasemalt on kontrollitud, elukoht sobis, nõusolek on antud. Aga ka käitumiskontrolli puhul saab panna lisatingimusi, k.a hasartmängukeeld, mitte suhelda süüdimõistetud isikutega. Vangla iseloomustus on äärmiselt positiivne. Tegemist on ühekordse narkootilise aine käitlemise episoodiga. Ei tegemist pikaajalise diileriga või suure grupiga, oli kahest isikust koosnev grupp, ei olnud ka elustiilikuritegu, ei ole pikaajaliselt käidelnud narkootikume. Isikul on soov muutuda. Vabaduses on tal toetav pere. Tal on kõik võimalused taasühiskonnastamiseks, sh elu-, töökoht ja lähedaste toetus. Samuti kahe aasta jooksul saab 3 teostada käitumiskontrolli tema suhtes. Prokuratuuri arvamus ei kajasta kõiki asjaolusid. Ka prokurör tunnistab, et süüdimõistetu on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas. Prokuröri arvamuses sisalduvad riskid on ebamäärased ja alusetud. Ei ole arusaadav, millest tuleneb isiku kõrgohtlikkus avalikkusele. See väide on alusetu. Riigikohtu viimane praktika (RKKKm nr 3-1-1-12-17) näitab, et ennetähtaegne vabastamine on reegel, mitte erand. Kui isik on vanglas käitunud õiguskuulekalt puudub alus jätta süüdimõistetu tingimisi ennetähtaega vabastamise võimalusest ilma. KOHTU SEISUKOHT Kohus tutvunud esitatud materjalidega, prokuröri kirjaliku arvamusega ning ära kuulanud kaitsja ja süüdimõistetu selgitused, leiab, et Maikel Männapsoo vabastamine vangistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla on põhjendatud. Katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed - tema käitumise nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemisele ajal ning sellele järgnenud perioodil. Maikel Männapsoo karistuse eesmärgid on sisuliselt täidetud - tal on ära kandnud üle poole vangistusest ja ta on aru saanud millised tagajärjed on õigusvastasel käitumisel. Tegemist on isiku esimese reaalse vangistusega. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse, et ei vangla ega prokurör ei toeta isiku vabastamist, kuid kohtu arvates nii vangla kui prokuröri seisukohad on vastuolulised ning nende põhjendused on paljuski vastuolus nende järeldustega. Nii iseloomustab vangla kinnipeetavat üldiselt positiivselt. Selles osas, mis puudutab isiku käitumist karistuse kandmise ajal mingeid etteheiteid ei ole. Kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Vanglas olles oli isik hõivatud tööga, hõivatud mxxx, töötab korralikult. Osales mitmes sotsiaalprogrammides. Eluviisitreeningu programmis oli aktiivne ja suutis luua seoseid oma kogemustega. On aru saanud seostest sõltuvusainete tarvitamise ja õigusvastase käitumise vahel. Käitub rahulikult, peab kinni vanglas kehtestatud korrast. Jättis suitsetamise maha. Vabaduses on olemas elukoht ema juures. Ka töökoht on garanteeritud OÜ-s xxx Täitmata nõudeid ei ole, vabanemisfondis on 1410 eurot. Iseloomustuses on ka negatiivseid asjaolusid, et varasemalt seadnud ohtu kaasliiklejate elu ja tervise, kasutanud vägivalda, tuvastatud kuritegeliku gruppi kuulumine. Vabaduses tarvitanud narkootikume. Suure osa oma ajast kulutas narkootikume hankides ja tarbides. Oli probleeme hasartmängudega kasiinos. Võib üritada teenida materiaalset kasu mitteametlikult narkootiliste ainete müügiga. Viimase kuriteo sooritas, olles kriminaalhoolduse all. On kõrgohtlik avalikkusele. Oht seisneb ka kuritegelikku ühendusse kuulumises. Aga kõik need negatiivsed asjaolud puudutavad süüdimõistetu käitumist enne karistuse kandmisele asumist. Kahtlemata tuleb ka neid arvesse võtta, aga kohtu arvates ei oma need ette määratud jõudu ja kõiki asjaolusid kogumis hinnates leiab kohus, et süüdimõistetut saab tingimisi ennetähtaega vabastada, allutades teda käitumiskontrolli nõuetele.

§ 76

lg 6 kohaselt tingimisi ennetähtaega vabastatavale isikule võib kohus süüdimõistetu nõusolekul panna täiendavalt kohustuse alluda elektroonilisele valvele.

§ 751

lg 3 p 2 kohaselt elektroonilise valve tähtaja võib määrata tahtliku esimese astme kuriteo korral 1-st kuust kuni 12 kuuni. Kohtu arvates täiendava kontrolli seadmiseks tuleb esimeseks kuueks 4 kuuks kohaldada Männapsoo suhtes elektroonilist valvet, mis aitab jälgida ja kontrollida tema tegevust ja liikumist. Kinnipeetav nõustus kohtuistungil elektroonilise valvega. Kohus leiab, et süüdimõistetu edaspidised võimalused vabaduses (kindla töö- ja elukoha olemasolu, lähedaste toetus ning kriminaalhooldaja järelevalve) võimaldavad tema varasemast elukäigust tulenevaid riske ära hoida ja käituda õiguskuuleka eluviisiga kodanikuna. Seda, et isik on teinud jõupingutusi õiguskuuleka elu suunas on tunnistanud nii vangla kui prokurör. Ennetähtaegne vabastamine kriminaalhoolduse alla annaks võimaluse jälgida Maikel Männapsoo võimekust vabaduses toime tulla ning vajadusel tegeleda tema riskivaldkondadega. Kriminaalhooldusametniku toega oleks võimalik aidata isikul vabaduses toime tulla, jälgida ja suunata tema käitumist. Ennetähtaegne vabastamine tähendab sisuliselt vangistuse eesmärkide täitmist teiste, kuid palju odavamate vahenditega. Kohus leiab, et Maikel Männapsoo tingimisi ennetähtaegne vabastamine on kinnipeetavale antud võimalus tõestada, et ta on võimeline edaspidi vabaduses järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata Maikel Männapsoo püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Maikel Männapsoo suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning kuueks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus ei nõustu prokuröri arvamusega, et 24% ja 32% on kõrged retsidiivsuseriski näitajad. Kohtu arvates on tegemist pigem keskmisest madalama riskiprotsendiga, mis iseenesest ei välista isiku ennetähtaegset vabastamist. Vähemalt Viru Vanglas valitseva praktika kohaselt ei ole üldse erandlik juhtum kui vangla toetab nii sellise kui ka tunduvalt kõrgema riskiprotsendiga kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei nõustu kohus prokuröri seisukohaga, et tingimisi ennetähtaega vabastamine on pigem erand ning selleks peavad olema tuvastatud (positiivselt) erandlikud asjaolud. Viimane kohtupraktika (RKKKm nr 3-1-1-12-17, p 19, 21) näitab, et saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning arusaamast, mille kohaselt puudub süüdimõistetul üldjuhul õigus nõuda enda vangistusest tingimisi ennetähtaegset vabastamist, ei ole õige järeldada, et ennetähtaegseks vabastamiseks peab tuvastama erandlikud asjaolud. Sellest võib pigem järeldada, et hoopis ennetähtaegne vabastamine peab olema reegliks ning vabastamata jätmine on õigustatud siis, kui süüdimõistetu käitumine karistuse kandmise ajal ei olnud korralik ja ei anna selleks alust ning isik ei läbi nö negatiivset testi ehk tal on nt distsiplinaarkaristusi, ta keeldub vanglas töö tegemast, on ebaviisakas vanglaametnikega ei suhtu heaperemehelikult vangla varasse, tal puudub vabaduses elu- või töökoht, ta ei soovi alluda vabaduses käitumiskontrolli nõuetele või ei ole motiveeritud oma senise eluviisi muutmiseks, jääb truu kuritegelikus allilmas omaksvõetud väärtustele ja hoiakutele jne. Antud juhul selliseid asjaolusid ei nähtu. Kohus võtab antud määruse tegemisel arvesse Maikel Männapsoo poolt toimepandud kuriteo raskust ja varasemaid karistusi, kuid arvestades tema motiveeritust seaduskuuleka elu suhtes ning teisi eelpooltoodud positiivseid asjaolusid peab kohus süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist võimalikuks ja põhjendatuks. Eeltoodust lähtudes nõustub kohus süüdimõistetu Maikel Männapsoo vabastamisega temale mõistetud vangistuse kandmisest enne tähtaega elektroonilise valve alla. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov Kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.