← Eesti

4-17-3057/6

Obsah (4)§ 132§ 29§ 155§ 23

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 13. juuni 2017, Rakvere kohtumaja Väärteoasja number 4-17-3057 Kohtunik Kristel Vedro Väärteoasi Aimur Ilissoni kaebus

§ 132p 3; Kr

MS § 301 RESOLUTSIOON Rahuldada Aimur Ilissoni kaebus. Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Ave Uue 16.05.2017 otsus väärteoasjas nr 2590,17,002219. Lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel Aimur Ilissoni teos väärteo tunnuste puudumise tõttu.

Jätta menetluskulud menetlusaluse isiku Aimur Ilissoni enda kanda. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

§ 155

lg 2 kohaselt on kassatsiooni esitamise õigus menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. 1 ASJAOLUD JA ÕIGUSLIK PÕHJENDUS

  1. Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna väärteomenetleja Kaido Meelind koostas 27.04.2017 menetlusalusele isikule Aimur Ilissonile väärteoprotokolli väärteoasjas nr 2590,17,002219, mille kohaselt menetlusalune isik 27.04.2017 kella 09.10 paiku Pärnu-Rakvere-Sõmeru maantee
  2. kilomeetril juhtis asulavälisel teel mootorsõidukit kiirusega, mis ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 22 km/h võrra, sõites kiirusega 116 +/- 4 km/h, kui lubatud suurim sõidukiirus antud teelõigul on 90 km/h. Menetlusalune isik rikkus sellega LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid ning väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 2 järgi.
  3. Politseija Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Ave Uue koostas 16.05.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002219, milles määras KarS § 56 lg 1 alusel menetlusalusele isikule Aimur Ilissonile LS § 227 lg-s 2 sätestatud teo toimepanemise eest karistuseks juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks.
  4. Aimur Ilisson esitas 31.05.2017 Viru Maakohtule kaebuse Ida prefektuuri otsuse peale väärteoasjas nr 2590,17,
  5. Kaebuses leiab menetlusalune isik, et ta ei ole toime pannud LS § 227 lg-s 2 sätestatud väärtegu. Menetlusalune isik selgitas ka väärteoprotokollis, et tema sõiduk ei olnud antud ajal ja teelõigul ainus, vaid ka tema ees ja järel liikus sõidukeid. Menetlusalusele isikule kiiruse mõõtmise näitu ei tutvustatud. Menetlusalune isik on seisukohal, et tema poolt väidetavalt toime pandud rikkumine ei ole tõendatud. Menetlusalune isik on seisukohal, et kohtuvälise menetleja otsusega määratud karistus on ebaproportsionaalne, võttes arvesse toime pandud rikkumist, rikkumise asjaolusid ja menetlusalust isikut ning kergendavaid asjaolusid. Kohtuvälise menetleja otsuse kohaselt ei täidaks rahatrahvi kohaldamine sätestatud eesmärki, kuna menetlusalusel isikul on varasemalt kehtivaid samalaadseid rikkumisi. Menetlusalune isik ei nõustu kohtuvälise menetleja sellise seisukohaga. Kohtuväline menetleja on jätnud täielikult arvestamata seda, et väidetav rikkumine pandi toime asulavälisel teel, valgel ajal, hea nähtavuse ning heade teeoludega. Samuti ei ole kohtuväline menetleja võtnud arvesse asjaolu, et väidetav rikkumine ületab LS § 227 lg 2 sätestatud määra 1 km/h võrra. LS § 227 lg 2 näeb ette karistuse lubatud sõidukiiruse ületamise eest vahemikus 21-40 km/h. Menetlusalusele isikule heidetakse ette lubatud sõidukiiruse ületamist 22 km/h. Seega on väidetavalt toimepandud teoga menetlusalune isik täitnud miinimumi, et tegu kvalifitseeruks LS § 227 lg 2 järgi. Eeltoodust nähtub, et kohtuväline menetleja ei ole üldse arvestanud toimepandud teoga. Menetlusalune isik on seisukohal, et piirkiiruse ületamise eest 22 km/h on karistusena juhtimisõiguse äravõtmine neljaks kuuks ebaproportsionaalselt karm karistus. Menetlusalune isik leiab, et Liiklusseaduses sätestatud karistused on õiguskorra kaitsmise huvides, kuid kohtuväline menetleja peab igal üksikul juhul arvestama ka väärteo toimepanemise asjaolusid. Väärteo toimepanemine toimus vähese liikluskoormusega maanteel, valgel ajal, nähtavus oli hea, teekate kuiv ning menetlusalune isik omab pikaaegset sõiduki juhtimise kogemust. Menetlusaluse isiku tegevuse tagajärjel ei tekkinud kellelegi kahju. Mida halvemad on tee- ja liiklusolud, seda suuremat potentsiaalset ohtu põhjustab kiiruse ületamine ning vastupidi on oht väiksem kui need tegurid on head. Seega on nimetatud asjaolude arvestamata jätmine viinud kohtuvälise menetleja ebaproportsionaalse karistusotsuseni. Olemuslikult ja funktsionaalselt on kohtuvälise menetleja karistusotsus lähedane väärteoasjas 2 tehtavale kohtuotsusele. Sarnaselt kohtuotsusele on ka kohtuvälise menetleja otsuse põhisisuks koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine ning teo toimepanija süüle vastava karistuse kohaldamine. Kohtuvälise menetleja jõustunud otsuse tähendus ja mõju on menetlusaluse isiku jaoks õiguslike tagajärgede poolest sarnane jõustunud kohtuotsuse tähendusele ja mõjule. Mõlema aktiga on lõplikult tuvastatud isiku poolt väärteo toimepanemine ning kohaldatud selle eest sundkorras täidetav karistus. Seega peab olema ka kohtuvälise menetleja otsus kaalutletud, motiveeritud ning põhjendatud ja karistus peab olema vastavuses teo raskusega. Tuginedes eeltoodule leiab menetlusalune isik, et LS § 227 lg-s 2 sätestatud juhtimisõiguse äravõtmise karistuse määramine kohtuvälise menetleja poolt on olnud ebaproportsionaalne arvestades toimepandud tegu. Lähtudes eeltoodust ja tuginedes

§ 132

p-le 2 palub kaebuse esitaja tühistada kohtuvälise menetleja 16.05.2017 otsus väärteoasjas 2590,17,002219 ja lõpetada menetlus

§ 29

lg p 1 alusel ning alternatiivselt tühistada kohtuvälise menetleja 16.05.2017 otsus ja teha uus otsus, millega määratakse menetlusalusele isikule LS § 227 lg 2 alusel karistuseks rahatrahv või vähendada mõistetud karistust juhtimisõiguse äravõtmise osas ühe kuuni. 4. 08.06.2017 esitas kohtuväline menetleja kirjaliku seisukoha Aimur Ilissoni esitatud kaebusele, mille kohaselt selgus väärteo täiendaval analüüsimisel, et ainukesel tõendil, s.o videol, ei ole otseselt arusaadav, millise sõiduki kiirust on mõõdetud. Kuna liiklusalase väärteo puhul tuleb tuvastada konkreetse liiklusalase õigusakti sätete rikkumine, palub kohtuväline menetleja tühistada otsus väärteoasjas nr 2590,17,002219

§ 29lg 1 p 1 alusel, kuna Aimur Ilissoni teos puuduvad väärteo tunnused.

  1. Kohus, läbi vaadanud väärteoasja materjalid ja tutvunud Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri esindaja seisukohaga, leiab, et Aimur Ilissoni väärteoasi LS § 227 lg 2 järgi tuleb menetlust jätkamata lõpetada.
  2. Käesolevas väärteoasjas heideti menetlusalusele isikule ette seda, et ta rikkus LS § 15 lg 1 p 1 nõudeid, pannes toime LS § 227 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärteo. Kohtuväline menetleja oma kirjalikus vastuses kaebusele palub tühistada otsus väärteoasjas nr 2590,17,002219

§ 29

lg 1 p 1 alusel, kuna tõendi täiendaval analüüsimisel ilmnes, et teos puuduvad väärteo tunnused. Kohtuvälise menetleja vastusest nähtub üheselt, et kohtuväline menetleja on loobunud menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu talle ette heitmast. 7. Riigikohtu praktika kohaselt olukorras, kus kohtuvälise menetleja esindaja loobub menetlusalusele isikule talle süüksarvatud tegusid ette heitmast, tuleb väärteomenetlus, juhindudes

§-st 2 ja KrMS §-st 301, menetlust jätkamata lõpetada (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.02.2016 otsus nr 3-1-1-21-16 p 7, Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 29.01.2008 otsus nr 3-1-1-94-07 p 8 ja 24.09.2014 otsus nr 3-1-1-138-14 p 6.). 8. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§-st 2, KrMS §-st 301,

§ 132

lg 2 p-st 3 ja § 29 lg 1 p-st 1, tühistab kohus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Rakvere politseijaoskonna vanemväärteomenetleja Ave Uue 16.05.2017 otsuse väärteoasjas nr 2590,17,002219 ja lõpetab väärteomenetluse Aimur Ilissoni teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. 9.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral § 29 lõike 1 punktides 1–3 ja 5–6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale 3 makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest. Menetlusaluse isiku nimel esitas tema kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu kohtuvälise menetleja otsuse peale kaebuse, milles ei esitanud taotlust asja läbivaatamist kohtuistungil ega menetluskulude (kaitsjatasu) hüvitamist väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Kuivõrd menetlusalune isik ei ole esitanud taotlust menetluskulude hüvitamist, jäävad menetlusaluse isiku menetluskulud tema enda kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kristel Vedro kohtunik 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.