Obsah (10)

§ 563§ 550§ 477§ 558§ 172§ 436§ 9§ 663§ 657§ 659

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Gaida Kivinurm, Ele Liiv, Mati Maksing Määruse tegemise aeg ja koht 27.06.2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-18289 Tsiviilasi AK avaldus laps

§ 563

lg 7 p 1 nimetatud sunnivahendi taotlemisega, mida kohtu selgituste kohaselt käesolevas menetluses ei käsitleta. Avaldaja on taotlenud suhtlemist puudutavate määruste muutmist. Kohus ei menetle lepitusmenetlust, seega ei saa seda ettepanekut rahuldada.

1. Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja külastas 28.12.2016 lapse ema ja last nende kodus ning kohtus koos Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse esindajaga lapse isaga. Lapse ema sõnul lapse isa kaebab tema peale ja süüdistab teda alusetult ning isa ei ole teisipäeviti lapsel järel käinud, kuigi suhtluskord seda ette näeb. Lapse ema ei soovi, et lapse isa käiks lapsel koolis järel, kuna on olnud juhuseid, mil lapse isa on tema peale teiste ees karjunud ja õiendanud ning lapse ema kardab, et lapse isa võib sellise käitumisega rikkuda ema suhteid kooliga. Ema ei takista isa ja lapse kohtumisi ja lapse juuresolekul isast halvasti ei räägi. Lapse ema soov on, et isa järgiks suhtluskorda ja käiks ise lapsel järel, mitte ei teeks seda keegi vanavanematest. Vestlusest lapsega selgus, et tema soovib rohkem isaga koos olla, viimati oli ta isaga olnud eelmisel päeval. Laps soovib isa juures olla igal nädalavahetusel. Koolis on 4 lapsel hinded korras ja talle seal meeldib. Lapse sõnul isa tegeleb temaga, kuid isal on palju tööd.
2. 31.01.2017 toimunud ärakuulamisel avaldas lapse isa, et soovib võtta lapse kohe peale kooli, mitte oodata, et tuleks ettemääratud kellaaeg. Isa võtab lapse praegu üle nädala reedeti 16.30, laupäeval on tööl ja pühapäeval kell 15.00 viib lapse tagasi koju. Teisipäeviti võtab isa lapse 16.30 ja viib koju 19.
3. Vanemaid vahendab linnavalitsuse lastekaitseosakond, emaga telefoni teel suhtlemine on raske. Lapse ema suhtub halvasti lapse isasse ja isa vanematesse. Reedel on laps isaga, laupäeval on isa 24h tööl ja siis on laps isa vanematega. Ema jaoks on see probleem, et laps on isa vanematega. See oli üks kord, kui isa ei saanud last võtta, isa vanemad sõitsid ära ja isa oli tööl. Lapse isa tahab vaid suhelda oma lapsega, tahab ta võtta koolist, et näha ka sealset elu. Ema ei ole vastu lapse suhtlemisele vanavanematega, vaatamata sellele, mis suhted emal nendega on. Lapse ema soovib, et isa teeks koos lapsega koduseid ülesandeid. Selles juba on probleem, et teisipäeval isa lapsega ei õpi, kodutööd on jäänud tegemata. Laps on isa juures olles kas üksi või koos vanavanematega, isa ei tee temaga kooliasju, vanavanemad ei oska vaadata. Teisipäeva osas pidid nad tegema kokkuleppe linnaosavalitsuses, et isa teeb lapsega kooliasju. Isa keeldus ja helistas emale, et miks ta peab kooliasju tegema. Lapsel on probleeme matemaatikas ja on vaja tähelepanu pöörata.
4. 15.02.2017 esitas avaldaja täiendatud lapsega suhtlemise korra muutmise taotluse. Samal päeval esitas ettepaneku suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks ka puudutatud isik I. Puudutatud isik I teatas kohtule, et laps käib järgmistes huviringides: ujumistrenn – toimub XXX klubis E, K kell 14.30-15.15; inglise keele tunnid – toimuvad XXX, tunnid on korraldatud kooli poolt vastavalt tunniplaanidele; lego konstrueerimine ja robotitehnika – toimub XXX neljapäeviti kell 14.15-15.
5. Puudutatud isik I selgitas, et laps ise keeldub olemast isa juures rohkem kui kohtumääruses 2-14-51865 (reedest pühapäevini ja ühel tööpäeval). Laps ei tunne ennast turvalisena, õnnelikuna, kuuldes isa ja vanavanemate tülisid, on sunnitud magama koos vanavanematega ühel voodil või madratsi peal, igatseb ema järele jm. Laps ei soovi isaga teha koduülesandeid, väites, et isal pole kannatust ega aega temaga neid teha isegi nendel päevadel, kui isa on kodus. Lapse isa ei saa hakkama lapse kooli õppekoormusega, seega õpetajad teevad märkused lapsele e-koolis. Laps ei taha, et kooli tulevad nii tema isa kui ka vanavanemad. Avaldaja saab korraldada oma töögraafikut niiviisi, et tulla ise lapse järele. Esimese astme kohtu määrus
6. 03.04.2017 määrusega rahuldas Harju Maakohus avalduse osaliselt, lähtudes seejuures vanemate poolt kohtule 15.02.2017 avaldatud seisukohtadest, ja määras kindlaks avaldaja ja tema poja AK suhtlemise korra järgmiselt: - Mõlemal vanemal on õigus sõita lapsega kord aastas puhkusereisile kuni kaheks nädalaks. Oma soovist ja sihtpunktist teatab üks vanem teisele vanemale vähemalt kuu aega ette. Teine vanem annab nõusoleku juhul, kui reisitakse välismaale. Lapsevanem, kelle juures laps viibib ei takista teist vanemat lapsega telefoni teel suhtlemast. - Laps suhtleb isaga 2017.a paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kell 15.
7. Edaspidi toimub lapsega suhtlemine üle nädala st olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga. Kui reedel on lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju. - Laps suhtleb isaga paaritu nädala teisipäeval ja kolmapäeval selliselt, et isa läheb alates lapse teisipäeva koolipäeva lõpust järele kooli või huviringi ja toob tagasi lapse elukohta kolmapäeval kell 7.
8. Kui teisipäeval on lapsel puhkepäev, läheb 5 - - - - - - - - - isa kell 11.00 lapse järele tema koju. Kui kolmapäev on lapsel puhkepäev, toob isa lapse elukohta kell 11.
9. Laps veedab jõulud ja aastavahetuse järgmiselt: 24.12 veedab paarisaastatel laps emaga/paaritutel aastatel isaga; 25.12–26.12 veedab laps paarisaastatel isaga/paaritutel aastatel emaga; 31.12 ja 01.01 veedab laps paarisaastatel emaga/paaritutel aastatel isaga. Jõulupühade ning aastavahetuse suhtlemiskord on erand tavapärasest suhtlemiskorrast. AK veedab oma sünnipäeva paaritutel aastatel emaga, paarisaastatel isaga. Paaritutel aastatel veedab laps sünnipäevajärgse päeva isaga. Isa võtab lapse puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse koolipäeval peale kooli lapse koolist ja toob ta tagasi järgmisel päeval kell 7.00 või puhkepäeval kell 11.
10. Huviringi päeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus. Paaris aastatel veedab laps sünnipäevajärgse päeva emaga. Lapse vanemate sünnipäeval laps veedab selle päeva vanema juures järgmiselt: Lapse ema sünnipäeval (17.07) A isa viib lapse ema elukohta kell 11.00 ja tuleb lapse järele järgmisel päeval kell 11.00 juhul, kui laps peab olema isa juures. Lapse isa sünnipäeval (03.10) isa läheb tööpäeval lapsele koolipäeva lõpul järele kooli ja toob tagasi lapse järgmisel päeval kell 7.
11. Lapse huviringipäeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus. Sel päeval isa valmistab ette koos lapsega kõik koduülesanded järgmiseks päevaks. Lapse huviringipäeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus. Puhkepäevadel läheb isa lapsele tema koju järgi kell 11.00 ja toob lapse tagasi järgmisel päeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole isal sel ajal õigust lapsega suhelda. Sel päeval isa valmistab koos lapsega ette kõik koduülesanded järgmiseks päevaks. Lapse huviringipäeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus. Vanavanemate sünnipäevad veedab laps selle vanema juures, kelle vanemal on sünnipäev. Kui laps viibib vastavalt suhtlemiskorrale selle vanema juures, kelle vanemal ei ole sünnipäev, siis tuleb lapsele kooli või koju või teise vanema juurde järgi ja viib lapse tagasi see vanem, kelle vanemal on sünnipäev. 24.veebruari veedab laps paarisaastatel emaga/paaritutel aastatel isaga. Laps veedab koos emaga A OÜ firmasünnipäeva (03.03) ja firma kollektsioonide esitamispäevad (2 korda aastas). Juhul, kui laps on isa juures, viib isa lapse ema elukohta või kokkulepitud kohta mujal Tallinnas kell 11.00 ja tuleb lapse järele kell 20.00, kui laps peab viibima edaspidi isa juures. Laps viibib kevadise koolivaheaja isa juures ja sügiskoolivaheaja ema juures. Koolivaheajal ei kehti tavapärane suhtlemiskord, välja arvatud sünnipäevadega seotud suhtlemise kord. Lapsele tuleb järgi ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed vanemad. Lapse haigestumise korral (kui laps on isa juures) lapse isa või tema sugulased ei takista lapse emal tulla lapse juurde, raskelt haigestumise korral viia lapse ema elukohta/haiglasse. Lapse isa teatab viivitamatult lapse haigestumisest lapse emale. Muudatustest lapsega suhtlemisel (v.a. lapse haigestumine) tuleb teist vanemat teavitada esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 24 tundi enne kokkulepitud kohtumist kirjalikult SMS-i või e-posti teel. Vanemad hoiduvad teise vanema halvustamisest lapse juuresolekul ja takistavad kolmandaid isikuid teist vanemat halvustamast. Isa osaleb lapse koolis antud kodutööde täitmisel nii, et laps oleks isa juurest lahkumisele järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud. Lapse talvisel ja suvisel koolivaheajal kehtib tavapärane suhtlemiskord. Jõulupühade ning aastavahetuse suhtlemiskord on erand tavapärasest suhtlemiskorrast. 6 - Kui laps on ühe vanema juures, ei takista see vanem last suhelda telefoni teel teise vanemaga. Lapse vanemad lähtuvad suhtlemiskordadel eelkõige lapse huvidest (huviring, trennid, koolis korraldatud tähtpäevad jne). Vanematel on alati õigus kokku leppida isa ja lapse teistsuguses, käesoleva määrusega sätestatust erinevas suhtlemiskorras.
12. Kohus määras, et käesolev suhtlemiskord asendab Harju Maakohtu 25.10.2012 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-20521 kinnitatud ja 18.08.2014 määrusega tsiviilasjas nr 2-14-51865 muudetud suhtlemiskorda.
13. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (edaspidi

) § 475 lg 1 p 8 ja

§ 550

lg 1 p 2 kohaselt lahendatakse lapse hooldusõiguse ja suhtlemiskorra määramise vaidlusi hagita menetluses.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 5 kohaselt, hagita menetluses ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti. Sama paragrahvi lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust, seda ka siis, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid.

§ 558lg 1 kohaselt, vanema õigusi lapse suhtes puudutavas menetluses kuulab kohus vanemad ära. Lastekaitseseaduse (La

KS) § 21 lg 1 kohaselt tuleb kõigi last mõjutavate otsuste vastuvõtmisel, vastu võtmata jätmisel ning otsuse kavandamisel eri võimaluste vahel valimisel (otsuste tegemine), selgitada välja lapse huvid ning lähtuda otsuse tegemisel nendest kui esmatähtsast kaalutlusest. Perekonnaseaduse (PKS) § 143 lg 1 kohaselt, lapsel on õigus isiklikult suhelda mõlema vanemaga. Mõlemal vanemal on kohustus ja õigus suhelda lapsega isiklikult. PKS § 143 lg 2 kohaselt, vanem peab hoiduma tegevusest, mis kahjustab lapse suhet teise vanemaga või raskendab lapse kasvatamist. PKS § 143 lg 2¹ kohaselt, vanemate lahuselu korral lepivad vanemad kokku lahuselava vanema ja lapse suhtlemises. Vanemate vaidluse puhul määrab vanema ja lapse suhtlemise korra vanema nõudel kohus. PKS § 123 kohaselt, kohus muudab varem tehtud lahendit, kui seda nõuavad lapse heaolu püsivalt mõjutavad kaalukad asjaolud.

1. Kohus asus seisukohale, et menetluses esitatud ja kogutud tõenditega on leidnud tõendamist järgmised asjaolud: 1) alaealise lapse AK vanemad elavad lahus; 2) laps on isaga kohtunud suhtlemiskorra alusel, mis kinnitati kohtu 25.20.2012 määrusega ja muudeti 18.08.2014 määrusega; 3) lapse vanemad on teinud suhtlemiskorras muudatusi kokkuleppel ja lastekaitse töötaja vahendusel; 4) lapse vanemad on üksmeelel selles, et lapsel on õigus kohtuda ja suhelda oma isaga, kuid ei ole osaliselt üksmeelel lapse ja isa suhtlemise korra täitmises; 5) vanemate omavahelised suhted on komplitseeritud, emotsionaalsed ja kantud lähiminevikus kogetud tunnetest; 6) lapse vanemate vahelised konfliktsed suhted kahjustavad lapse kasvatamist ja lapse heaolu; 7) mõlemad vanemad on teinud kohtule ettepanekud kehtiva suhtlemiskorra muutmiseks, kuid ei ole uues suhtlemiskorras omavahel kokku leppinud.
2. Laps elab käesoleval ajal koos emaga ning lähtudes lapse vanemate omavahelistest suhetest ja nende poolt kohtumenetluses väljendatud seisukohtadest ja tegelikkuses välja kujunenud olukorrast ei ole tõenäoline, et lapsel oleks lähiajal võimalik elada ja kasvada koos mõlema vanemaga ühises peres. Kohtumenetluses on leidnud kinnitust asjaolu, et lapse isa soovib edaspidi osaleda lapse kasvatamises ja lapse elukorralduses. Lapse vanematel ei ole vaidlust lapse viibimiskoha üle, mõlemad vanemad on nõustunud sellega, et laps elab ka edaspidi koos emaga. Kohus ei pidanud põhjendatuks lapse vanemaid nende omavahelistest suhetest tulenevalt perenõustamiseks kohustada, kuid leidis, et vanematel on võimalik osaleda nõustamistel omal algatusel. Kohus leidis, et vanemate vahel ei ole peale lapse muud 7 kohustust aktiivseks suhtluseks ning vanemad peaksid seadma eesmärgiks suhtlemiskorra täitmise.
3. Arvestades vanemate võimetust omavahel konfliktideta suhelda, pidas kohus mõistlikuks, et isa võtab lapse reedel koolipäeva lõpul koolist. Sellega on viidud miinimumini võimalus, et vanemad leiavad võimaluse koolis lapse ja teiste koolis viibijate ees tülitseda või et vanemad ei suuda kokku leppida selles, kus lapse üleandmine toimub. Selles, et laps tunneks end koolis turvaliselt ja et laps ei pelgaks vanemate ja vanavanemate kooli tulekut, on otsustav osa vanemate suhtumisel ja suutlikkusel suhelda teineteisega mõistlikult, mitte lapse isa ja vanavanemate kooli tuleku keelamisel. Samuti ei pidanud kohus mõistlikuks keelata vanavanematel tulla lapsele isa asemel järgi, kuna lapsele on vanavanemad lähedased inimesed sõltumata sellest, milline on täiskasvanute omavaheline läbisaamine. Kohtu hinnangul on vanematel põhjendatud tähistada koos lapse sünnipäeva ainult siis, kui mõlemad vanemad sellega nõus on ja suudavad hoiduda lapse ees tülitsemisest või muu sarnase käitumisega lapse peo rikkumisest. Lähtudes eeltoodust ei pidanud kohus mõistlikuks kohustada suhtlemiskorras lapse vanemaid lapse sünnipäeva koos veetma. Vanematel on võimalik korraldada lapsele sünnipäevapidusid eraldi neil päevadel kui laps viibib vastavalt ema või isa juures, kummagi vanema poolt soovitud külalistega ja ilma teineteisega selle pärast tülitsemata. Kohtu hinnangul ei ole vajalik piirata lapse reisile minekut just vanema enda puhkuse ajaga, arvestades, et reiside hinnad võivad erineval ajal olla küllaltki erinevad. Kui vanemad peavad esmaspäevast kohtumist vajalikuks ja laps seda soovib, siis on vanematel võimalik nimetatud kohtumispäevas kokku leppida kohtumäärusega kinnitatud suhtlemiskorra väliselt.
4. Pooled on suhtlemiskorras suures osas üksmeelel. Lähtudes mõlema vanema nõusolekust on põhjendatud selles osas suhtlemiskorra määramine vanemate vahel kooskõlastatud viisil. Kohtu hinnangul peab suhtlemisgraafik vastama eeskätt lapse eale ja arengule, arvestama lapse ja lahus elava vanema reaalseid suhteid, olema mitmekesine ning järgima võimalusel vanemate võrdsuse printsiipi lapsega ajaveetmisel ja lapsele pühendatud aja sisustamisel ning kõige selle juures tuleb toimida lapse huve parimal viisil silmas pidades ja teist vanemat arvestades. Niisuguse otsustuse tegemisel lähtub kohus menetluses väljaselgitatud asjaolude kogumist, eeskätt lapse vanemate poolt avaldatud seisukohtadest. Kohtu hinnangul on AK avaldus ja AK ettepanekud mõistlikud ja nende alusel on isal võimalik lapsega suhelda. Kohus leidis, et on igati positiivne, et lapsel on mõlemad vanemad, kellel on soov ja võimalused täita lapse suhtes perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi. Kohtu hinnangul suhtuvad mõlemad vanemad oma lapsesse armastusega ja hoolivalt, samas on vanemate omavahelised suhted pingelised, mis avaldab paratamatult mõju ka lapsele. Kohtule esitatud menetlusdokumentide kohaselt ei ole lapsevanemad teineteise soovide suhtes alati sõbralikult meelestatud, kuid kohus leidis, et oma otsuste tegemisel lapse kohta tuleb vanematel saavutada üksmeel ja seada esikohale lapse huvid. Samuti tuleb vanematel kooskõlastada edaspidi kavandatavad välisreisid. Antud juhul on lapse emotsionaalse turvalisuse tagamiseks vajalik kindlustada lapsele kindel rütm isaga kohtumistel ja teineteisega koosolemisel. Kohus uskus, et lapse vanemad suudavad leida vajalikul määral mõistmist ja teineteisest lugupidamist, mida lapsega suhtlemise korraldamine eeldab ning on edaspidi võimelised lahendama lapsega suhtlemise korraldamist puudutavad üksikasjad ilma kohtu abita ning arvestavad, et lapse arenguks on oluline turvaline suhe mõlema vanemaga. Lapse vanematel on võimalik isa ja lapse suhtlemise korraldamisel kokku leppida teisiti kui on määratud käesolevas suhtlemiskorras, arvestades sealjuures lapse soove, kuid kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis tuleb järgida käesoleva määrusega määratud suhtlemiskorda. 8
5. Menetluskulude jaotamisel juhindus kohus

§ 172

lg-tes 1 ja 3 sätestatust ja jättis lapsele menetluses riigi õigusabi korras määratud esindaja kulud riigi kanda ning kõik muud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda. Määruskaebus

1. 17.04.2017 esitatud määruskaebuses palub puudutatud isik I tühistada Harju Maakohtu 03.04.2017 määruse punktid 2.2, 2.3, 2.5-2.7 ja 2.11 ja saata asja tühistatud osas maakohtule uueks läbivaatamiseks ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.
2. Kohus ei ole analüüsinud kõiki menetluses esitatud tõendeid ja seisukohti ning määrus ei ole tehtud lapse huvides. Määruse p. 2.3, 2.5, 2.6 kohaselt „lapse isa läheb alates lapse teisipäeva koolipäeva lõpust järele kooli või huviringi ja toob tagasi lapse elukohta kolmapäeval kell 7.00“. Puudutatud isik I on seisukohal, et selline lapse pingutamine ei ole mõistlik ning on vastuolus lapse huvidega. Määruse p 2.15 järgi “Isa osaleb lapse koolis antud kodutööde täitmisel nii, et laps oleks isa juurest lahkumisele järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud“, mis on vastuolus ülalnimetatud punktidega. Juhul kui lapse isa võtab lapse koolipäeva lõpus, lapse elukohas käimata, lapse koolikotis on näiteks teisipäeva õppimismaterjalid, ei ole võimalik täita kodutöö kolmapäevaks. Tänapäeva õpilaste koolikott on niigi raske selleks, et võtta kaasa kahe päeva õppimismaterjal ühte koolikotti. Samas ei ole mõislik ega lapse huvides tuua last kell 7.00 lapse elukohta selleks, et lapse ema viiks last kooli kella 8.00-ks. Lapse jaoks on see väsitav ning ülekoormav. Seega tuleb määruse p-des 2.3, 2.5 ja 2.6 välistada ööbimised ning määrata lapse tagastamine elukohta teisipäeval kl 19.00 selleks, et laps jõuaks ette valmistada järgmiseks koolipäevaks.
3. Puudutatud isik I ei nõustu sellega, et lapse isa võtab lapse koolist või huviringidest. Menetluse raames on puudutatud isik I korduvalt rõhutanud 29.01.2016 toimunud juhtumile, mil avaldaja ega tema isa ei tulnud lapsele järele lasteaeda ega teavitanud sellest lapse ema. Ka laps oma vestluses lastekaitsespetsialistiga on avaldanud soovi, et suhtlemiskord jääks endine ehk
4. aasta oma. Selle on esile toonud lastekaitsespetsialist oma 03.01.2017 arvamuses. Kohus ei ole antud tõendusmaterjale analüüsinud või arvesse võtnud, samas pole ka selgitanud, miks jättis need tähelepanuta. Samuti ei pidanud kohus mõistlikuks keelata vanavanematel tulla lapsele isa asemel lapsele järele, kuna lapsele on vanavanemad lähedased inimesed sõltumata sellest, milline on täiskasvanute omavaheline läbisaamine. Puudutatud isik I ei nõustu sellise kohtu järeldusega. Eelmistes kohtumäärustes asjas nr 2-12-20521, nr 2-14-51865 ja kokkuleppes lapsega suhtlemise korraldamisel nr 5.-2.3/5881-14 oli vanaema õigus tulla lapse järele piiratud ja põhjendatud. Käesoleva menetluse raames ei ole kohus selgitanud, miks need piirangud peaks tühistama.
5. Kohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I palve kontrollida elamistingimusi lapse isa juures. Sel aastal hakkas laps keelduma isa juurde minemast, selgitades, et tal on paha seal olla. Laps kaebas, et ei saa magada rahulikult, kuna ta magab põranda peal madratsil koos vanaemaga, kellel on hingamishäired ja kes norskab. Avaldaja lubas
6. aasta kohtuistungil kolida oma korterisse aadressil XXX, kus hakkab elama koos lapsega. Sellel põhjusel oli määratud lapsega suhtlemiskord selliselt, et laps ei ööbi isa juures veebruarikuu lõpuni. Avaldaja jätkuvalt elab oma vanemate kahetoalises korteris, kus ühes toas elavad isa ja laps ning teises J ja AS ja lapse vanavanaema. Laps ööbib madratsi peal ühes toas lapse isaga ja vanaemaga aadressil YYY. Endale kuuluvat korterit annab AK üürile. Puudutatud isikul I on kahtlusi seoses lapse elamis- ja ööbimistingimustega isa vanemate juures.
7. Maakohtu määruse resolutsioon on ebaselge ja vastuoluline ka paaris-paaritu sõnastuste osas. Resolutsiooni p-s 2.2 on märgitud: „Laps suhtleb isaga 2017.a paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli 9 järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kell 15.
8. Edaspidi toimub lapsega suhtlemine üle nädala st olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga“. Järgmised punktid (p. 2.3, 2.4, 2.5) sellist täpsustavat lauset ei sisalda. Arvestades senist menetluskäiku ja vanemate võimetust omavahel konfliktideta suhelda, hakkab iga lapsevanem ebatäpseid punkte tõlgendama enda huvides.

§ 436

lg-le 1, § 463 lg-le 2 ja § 465 lg 2 p-le 8 tuginedes leiab puudutatud isik I, et maakohus on teinud põhjendamatu lahendi, jättes resolutsiooni vastuolulised punktid lapse suhtlemiskorra määramise osas sisuliselt lahendamata. Puudutatud isik I on veendunud, et ringkonnakohtul ei ole võimalik nimetatud puudust kõrvaldada ja esmalt tuleb avaldused sisuliselt lahendada maakohtul (

§ 9lg 3).

Seetõttu palub puudutatud isik I tsiviilasi saata maakohtule uueks läbivaatamiseks. Vastused määruskaebusele

1. Avaldaja on seisukohal, et määruskaebus on põhjendamatu ja maakohtu määrus tuleb jätta muutmata.
2. Lapsele määratud esindaja leiab, et määruskaebuse võib jätta rahuldamata, menetluskulud menetlusosaliste kanda ja lapse esindaja kulud riigi kanda.
3. Nõmme Linnaosa Valitsus palub mitte muuta vaidlustatud määruse punkte 2.2, 2.7 ja 2.
4. Juhul, kui laps ei avaldanud soovi veeta oma sünnipäev sõpradega, palub linnaosa valitsus jätta muutmata ka punkti 2.5 sõnastuse. Punkti 2.6 palub linnaosa valitsus sõnastada järgmiselt: „Lapsel on õigus isa sünnipäeval veeta isaga 2 tundi.” Määruse punkti 2.3 tuleks linnaosa valitsuse arvates muuta selliselt, et isa viiks lapse teisipäeviti kell 19.00 koju. Kodukülastusel veendusid lastekaitsetöötajad ja ka avaldaja kinnitas, et elab koos oma vanematega 2-toalises korteris. Elementaarsed elamistingimused on tagatud, kuid puudub privaatsus. Lapsel on vaja koolinädala sees välja puhata ja järgmiseks päevaks õppida, mistõttu peaks laps ööbima kodus. Menetluse edasine käik
5. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas vastavalt

§ 663lg-le 5 läbivaatamiseks ja lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

Ringkonnakohtu seisukoht 24. Ringkonnakohus, tutvunud kirjalikus menetluses asja materjaliga, leiab, et Harju Maakohtu 03.04.2017 määrus tuleb resolutsiooni punktide 2.3, 2.5, 2.6 ja 2.15 osas tühistada. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue määruse, millega reguleerib avaldaja suhtlemist lapsega. Muus osas on maakohtu määrus seaduslik ja põhjendatud ning ringkonnakohus jätab määruse

§ 657lg 1 p 1 ja § 659 alusel muutmata.

Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt. 25. Kooskõlas

§ 659

ja § 651 lg-ga 1 kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Määruskaebusest nähtuvalt vaidlustab puudutatud isik I maakohtu määrust resolutsiooni punktide 2.2, 2.3, 2.5-2.7 ja 2.11 osas. Ringkonnakohus leiab vastuseks määruskaebuse väidetele, et kohtu ette toodud asjaolusid ja tõendeid kogumis hinnates ei saa pidada põhjendatuks suhtlemiskorra muutmist vaidlustatud määruse resolutsiooni punktide 2.2, 2.7 ega 2.11 osas. Punktide 2.3, 2.5 ja 2.6 osas peab ringkonnakohus aga kindlaksmääratud suhtlemiskorra muutmist vajalikuks. Oma seisukohta põhjendab ringkonnakohus järgmiselt.

1. Vaidlustatud maakohtu määruse resolutsiooni punktidega 2.3, 2.5 ja 2.6 ei ole puudutatud isik I kaebusest nähtuvalt nõus seetõttu, et lapse jaoks on neis ette nähtud suhtlemise kord väsitav ja koormav. Ringkonnakohus jagab puudutatud isiku I vastavat seisukohta ja leiab, et praegune suhtlemise kord, mis näeb ette lapse isa kohustuse minna koolipäeva lõpus lapsele kooli või huviringi järele ja viia laps 10 järgmisel koolipäeval kell 7.00, s.o tund enne koolipäeva algust tema elukohta, ei ole mõistlik ega vasta lapse huvidele. Üldjuhul on lapsel mugavam minna kooli harjumuspärasest elukohast ja tema elurütmi kujunemist ei toetaks enne kooli veel sõit ühe vanema juurest teise juurde – seda enam, et vanemate elukohad võivad aja jooksul muutuda, sealhulgas kaugeneda. Ringkonnakohus peab käesoleval juhul põhjendatuks muuta maakohtu poolt määratud suhtlemiskorda vastavalt puudutatud isiku I soovile, st selliselt, et kohustada lapse isa koolipäeval viima lapse tagasi tema elukohta kell 19.
2. Aluse suhtlemiskorra muutmiseks ja senisega võrreldes lapse ja isa suhtlemise piiramiseks annab kolleegiumi hinnangul aluse eelkõige lapse elamis- ja ööbimistingimused isa juures. Asja materjalidest nähtuvalt on lapsele isa juures küll tagatud elementaarsed elamistingimused (sh kirjutuslaud ja mänguasjad), kuid isa juures esinevaid elamis- ja ööbimistingimusi ei saa pidada piisavateks lapse väljapuhkamiseks ja ettevalmistamiseks järgmiseks koolipäevaks.
3. Määruskaebuses on puudutatud isik I heitnud maakohtule ette asjaolu, et kohus on jätnud tähelepanuta puudutatud isiku I palve kontrollida elamistingimusi lapse isa juures. Vastava palve esitas puudutatud isik I asja materjalidest nähtuvalt 05.01.2017 menetlusdokumendis. Ringkonnakohus leiab, et puudutatud isiku I etteheide maakohtule on põhjendatud, kuna maakohus ei ole andnud hinnangut puudutatud isiku I väitele lapse elamistingimuste osas ega ka põhjendanud, miks ta hinnangu andmist vajalikuks ei pea. Ringkonnakohtul on võimalik see eksimus kõrvaldada määruskaebemenetluses. Nõmme Linnaosa Valitsuse vastusest määruskaebusele nähtub, et kaebusele arvamuse koostamiseks on Nõmme Linnaosa Valitsuse lastekaitsetöötaja ja Mustamäe Linnaosa Valitsuse lastekaitse talituse juhataja 24.04.2017 teostanud etteteatamata kodukülastuse avaldaja juurde aadressil YYY Tallinn. Kodukülastusel tuvastatu kohaselt elab avaldaja koos oma vanemate ja isapoolse vanaemaga 2-toalises korteris, st kokku elab seal 4 täiskasvanut. Kui laps isal külas käib, magab ta isa juures elutoa lahtikäival diivanil. Ringkonnakohus saab eeltoodu põhjal võtta seisukoha puudutatud isiku I väite osas, mis puudutab lapse elamistingimusi isa juures. Kolleegium leiab, et asjas tuvastatud asjaoludel ei ole lapsele isa juures tagatud privaatsus järgmise päeva koolitöödeks valmistumiseks ega ööbimistingimused selleks, et laps saaks enne koolipäeva korralikult välja puhata. Seetõttu peab kolleegium põhjendatuks muuta vaidlustatud määruse punkte 2.3, 2.5 ja 2.6 puudutatud isiku I soovil selliselt, et välistada lapse isa juures ööbimine koolipäevale eelneval päeval ja kohustada lapse isa talle ettenähtud suhtlemisõiguse korral tagastama lapse koolipäevale eelneval päeval lapse elukohta kell 19.
5. Eeltoodud põhjendustel muudab ringkonnakohus osaliselt punktis 2.3 ettenähtud suhtlemise korda ja näeb ette isa ja lapse suhtlemise korra teisipäeval ja kolmapäeval selliselt, et isa läheb lapsele teisipäeval koolipäeva lõpus järele kooli või huviringi ja kui kolmapäev on lapsel koolipäev, toob tagasi lapse elukohta teisipäeval kell 19.
6. Osas, mis puudutab lapsega suhtlemist juhul kui teisipäev ja kolmapäev on lapsel puhkepäevad, ei ole maakohtu resolutsiooni punkti 2.3 muutmine vajalik.
7. Resolutsiooni punkti 2.5, mis reguleerib lapse sünnipäeva ja sünnipäevajärgse päeva veetmist oma vanematega, peab ringkonnakohus eeltoodud kaalutlustel samuti põhjendatuks muuta selliselt, et lapse koolipäeval võtab isa lapse koolist ja toob ta juhul, kui järgmine päev on lapse koolipäev, tagasi samal päeval kell 19.
8. Ka lapse vanemate sünnipäeval viibimise osas (resolutsiooni p 2.6) tuleb lapse ja isa suhtlemise korda muuta tulenevalt asjaolust, et kohus ei pea põhjendatuks lapse ööbimist isa juures koolipäevale eelneval päeval. Seetõttu tuleb punktis 2.6 määrata, et lapse isa sünnipäeval (03.10) võtab isa lapse puhkepäeval kell 11 lapse kodust või lapse koolipäeval peale kooli lapse koolist ja toob ta juhul, kui järgmine päev on koolipäev, tagasi lapse elukohta samal päeval kell 19.00 või kui järgmine päev on puhkepäev, siis 11 puhkepäeval kell 11.00, kui kohtumääruse kohaselt ei ole isal sel ajal õigust lapsega suhelda. Huviringi päeval isa tuleb lapse järele huviringi lõpus.
9. Arvestades, et ringkonnakohus peab koolist antud kodutööde ettevalmistamiseks sobivate tingimuste ja sobivate ööbimistingimuste puudumise tõttu vajalikuks piirata lapse ja isa suhtlemist, välistades lapse ööbimise isa juures koolipäevale eelneval päeval, on põhjendatud tühistada ka maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.15, mis paneb lapse isale kohustuse osaleda lapsele koolis antud kodutööde täitmisel nii, et laps oleks isa juurest lahkumisel järgnevaks koolipäevaks täielikult ette valmistatud.
10. Muus osas on maakohus vaidlustatud määruses lapse huve kaalunud, oma järeldusi piisavalt põhjendanud ning kolleegium ei pea võimalikuks selles osas hinnata tõendeid maakohtust erinevalt või anda tuvastatud asjaoludele teistsugust õiguslikku hinnangut.
11. Maakohtu määruse resolutsiooni punkt 2.2 sätestab: „Laps suhtleb isaga 2017.a paaris nädala nädalavahetusel selliselt, et isa läheb lapsele reedel koolipäeva lõpul kooli järele ja viib lapse tagasi lapse elukohta pühapäeval kell 15.
12. Edaspidi toimub lapsega suhtlemine üle nädala st olenemata sellest, kas tegemist on paaris või paaritu nädalaga. Kui reedel on lapsel puhkepäev, läheb isa kell 11.00 lapse järele tema koju.” Puudutatud isik I vaidlustab nimetatud suhtlemiskorra punkti põhjendusel, et resolutsioon on selles osas vastuoluline ja ebaselge. Kolleegiumi hinnangul ei saa põhjendamiskohustuse rikkumist maakohtule selles osas ette heita. Maakohtu määrus on eelviidatud resolutsiooni punkti osas piisavalt selge ega ole vastuolus ülejäänud suhtlemiskorraga. Kolleegiumi arvates on vaidlustatud punkti sõnastusest üheselt arusaadav isa ja lapse vaheline suhtlemise kord
13. aasta nädalavahetustel ja edaspidisel ajal.
14. Määruskaebus ei ole ringkonnakohtu arvates põhjendatud ka osas, milles puudutatud isik I palub tühistada maakohtu määruse resolutsiooni punkti 2.11, mis näeb ette, et lapsele tuleb järele ja lapse toob tagasi isa või erandkordadel isapoolsed vanavanemad. Vastupidiselt puudutatud isiku I arvamusele ei pea ringkonnakohus mõistlikuks välistada lapse isapoolsete vanavanemate õigust lapsele järele minna või laps tagasi tuua, kui see peaks erandlikel asjaoludel vajalikuks osutuma. Selles osas leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtule, et sõltumata sellest, millised on lapse vanemate ja vanavanemate omavahelised suhted, on lapsele oluline säilitada side ja hea läbisaamine oma vanavanematega. Sel põhjusel ei pea ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu määrusega määratud suhtlemiskorda ka lapse vanavanemate sünnipäeval viibimise, s.o vaidlustatud punkti 2.7 osas.
15. Eeltoodud põhjendustel rahuldab ringkonnakohus määruskaebuse osaliselt. Määruskaebuse menetlemisega seotud menteluskulud jätab kohus

§ 172

lg-st 1 juhindudes menetlusosaliste endi kanda, v.a lapse määratud korras esindaja kulud, mis jäävad

§ 172lg 3 teise lause järgi riigi kanda.

Eelmärgitud jaotust arvestades puudub vajadus hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramiseks. /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Ele Liiv /allkirjastatud digitaalselt/ Mati Maksing 12