← Eesti

2-17-165/10

Obsah (7)§ 80§ 68§ 641§ 56§ 33§ 34§ 83

TARTU MAAKOHUS KOHTUOTSUS Otsuse tegemise aeg ja koht Viljandi kohtumaja Tsiviilasja number ja hagi ese nr 2-17-165; 17. aprill 2017 Merike Vill hagi Avo Vill vastu kinnisasja väljamõistmiseks ebasead

§ 80

lg 1 kohaselt on omanikul nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab. Kuna Avo Vill valdab hageja omandit alates 25.11.2016 õigusliku aluseta, siis kuulub kinnisasi asukohaga Kase 10, Mõisaküla, Viljandimaa, väljanõudmisele Avo Villi ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse (

§ 80

lg 2) ning Avo Vill kuuluv eluruumist, asukohaga Kase 10, Mõisaküla, Viljandimaa väljatõstmisele koos võimalike temaga koos elavate isikutega. Hageja palub mõista Merike Vill omandis olev kinnisasi, asukohaga Kase 10, Mõisaküla, Viljandimaa (registriosa nr 42939) välja Avo Vill`i ebaseaduslikust valdusest ning määrata Avo Vill kinnisasjalt ja seal paiknevast eluruumist, asukohaga Kase 10, Mõisaküla, Viljandimaa, väljatõstmisele kohtumääruse jõustumisel, koos võimalike temaga koos elavate isikutega. Kõik menetluskulud jätta kostja kanda. Kostja vastus Kostja juhtis oma vastuses tähelepanu asjaolule, et poolte vahelise kokkuleppe kohaselt on tal õigus kasutada antud kinnistut kuni 10.05.

  1. Hageja vastus kostja vastusele Hageja eeldab, et kostja soov on menetlust pahauskselt venitada, mitte esitades nõuetekohast vastust, vaid lihtsalt ühe teatise. Tegemist on hageja poolt saadetud kirjaga kostjale, mis on ka hagi materjalide juures. Hageja kirjast on kostja ära märkinud (ringiga ümber tõmmanud ning lisanud hüüumärgid) koha – 10.maini
  2. Ilmselgelt soovib kostja kohust eksitada, nagu oleks hageja lubanud kostjal elada oma kinnistul kuni 10.maini
  3. Vaadeldes aga kogu kirja sisu, siis nähtub kirja sisust hageja tegelik tahe, ehk hageja esitas vastava pakkumise tingimuslikult, ehk hageja oleks olnud nõus tähtaega 10.maini 2017 pikendama, kui kostja oleks andnud hagejale notariaalse nõusoleku enne 05.11.2016, pooltele ühisvarana kuuluva firma osa müügiks. Vastavat nõusolekut kostja ei andnud ega vastanud ka kirjale, seega ei ole siduv ettepanek hageja poolt lubada kostjal elada oma kinnistul kuni 10.maini 2017, mis nähtub ka sama kirja viimasest lõigust. Kostja vastus hageja seisukohale Kostja oma vastuses kirjeldas pikalt enda ja hageja suhet. Hageja pole käinud Moisakulas Kase 10 kinnistul ega ka huvi tundnud kostja kaekaigu kohta 2008aastast. Kostja palub, et kohus aktsepteeriks kostja ja hageja omavahelist kohtuvalist kokkulepet,mis lubab kostjat elada Mõisakula Kase tn 10 kinnistul kuni 10.05.2017a. 3 Hageja vastus 2004 aasta 30.detsembril hageja ja kostja abiellusid. Elasid koos veel 5 aastat. 14.veebruaril 2009 kolis hageja kostja juurest ära. Hageja ei ole kostjaga ka pärast ühisvara jagamise kohtumenetlust leppinud kokku, et kostja saaks elada hageja kinnistul kuni 10.mai 2017, vaid see oli pakkumine kostjale, mis oli esitatud tingimuslikult, nagu ka viidatud hageja eelnevalt esitatud seisukohas kohtule. Hageja palub hagiavaldus rahuldada ning määrata kindlaks hageja menetluskuludena 1000 eurot ning kõik menetluskulud väljamõista kostjalt. Kohtu põhjendused
  4. Hageja palub mõista kostja ebaseaduslikust valdusest enda valdusesse kinnistu asukohaga Kase tänav 10, Mõisaküla linn, Viljandi maakond (registriosa nr 42939).
  5. Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja on teinud tsiviilasjas nr 2-15-5502, 26.11.2015 otsuse, millega on lahutanud Merike Villi ja Avo Villi abielu. Samas tsiviilasjas on kohus teinud 26.11.2015 ka kohtumääruse, millega kinnitanud poolte kokkuleppe ühisvara jagamise osas ja lõpetanud selles osas menetluse Antud kompromissiga jäeti vaidlusalune kinnistu hageja ainuomandisse. Hagiavalduse kohaselt pidi kostja kinnistu vabastama hiljemalt 24.11.2016 (tl 1).
  6. Kostja väidab, et tal on õigus antud kinnistut kasutada kuni 10.05.
  7. Hageja vaidleb antud väitele vastu. Hageja on seisukohal, et antud poolte vaheline kokkulepe oli tehtud tingimuslikult. Hageja oleks olnud nõus tähtaega pikendama kuni
  8. mai 2017, kui kostja oleks andnud hagejale notariaalse nõusoleku enne 05.11.2016, pooltele ühisvarana kuuluva firma osa müügiks. Vastavat nõusolekut aga kostja aga ei andnud ja seega ei ole siduv hageja ettepanek lubada kostjal elada oma kinnistul kuni
  9. maini 2017 (tl 26).
  10. Omanikul on

§ 80

lg 1 alusel nõudeõigus igaühe vastu, kes õigusliku aluseta tema asja valdab.

§ 80

lg 2 järgi on omaniku nõue suunatud omandiõiguse tunnustamisele ja asja väljanõudmisele ebaseaduslikust valdusest oma valdusse. 5.

§ 68lg 1 kohaselt on omand isiku täielik õiguslik võim asja üle.

Omanikul on õigus asja vallata, kasutada ja käsutada ning nõuda kõigilt teistelt isikutelt nende õiguste rikkumise vältimist ja rikkumise tagajärgede kõrvaldamist. Vastavalt sama paragrahvi lõikele 3 tekib omand ainult seaduses sätestatud juhtudel.

§ 641

kohaselt on kinnisomandi üleandmiseks ja kinnisasja koormamiseks asjaõigusega, samuti kinnisasja koormava asjaõiguse üleandmiseks, koormamiseks või selle sisu muutmiseks nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse, kui seadus ei sätesta teisiti.

§ 56lõige 1 sätestab, et kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse.

  1. Kinnistusraamatu väljavõttega on tõendatud, et vaidlusalune kinnistu kinnistu asukohaga Kase 10, Mõisaküla linn, Viljandi maakond (registriosa nr 42939) kuulub Merike Villile. Seega on hageja vaidlusaluse kinnistu omanikuna õigustatud esitama nõude asja väljanõudmiseks ebaseaduslikust valdusest.
  2. Poolte vahel ei ole vaidlust selles, et kostja on vaidlusaluse eluruum valdaja

§ 33lõike 1 mõttes.

8.

§ 34

lõike 1 kohaselt on valdus seaduslik või ebaseaduslik sõltuvalt sellest, kas see põhineb õiguslikul alusel või mitte. 4 9. Vältimaks hageja nõude rahuldamist, peab kostja tõendama eelkõige oma valdusõiguse olemasolu.

§ 83

lg 1 näeb ette, et valdaja võib asja väljaandmisest keelduda, kui tal on omaniku suhtes õigus asja vallata.

  1. Kuivõrd pooled vaidlevad selle üle, kas kinnistu asukohaga Kase 10, Mõisaküla linn, Viljandi maakond (registriosa nr 42939) on kostja ebaseaduslikus valduses, tuleb kohtul hinnata, kas kostja kasutab vaidlusalust korterit õiguslikul alusel või mitte.
  2. Antud juhul asub kohus seisukohale, et kostja valdab kinnistut ilma õigusliku aluseta (ebaseaduslikult), kuna kostja ei ole asja omanik kinnistusraamatu väljavõtte kohaselt ning kostja ei ole esitanud ka kohtule tõendeid, mis annaks alust arvata, et kostja kasutab kinnistut mõnel muul õiguslikul alusel, nt üürileping.
  3. Kohus leiab, et hagi tuleb rahuldada. Kinnistu tuleb mõista kostja ebaseaduslikust valdusest hageja valdusesse, kohustada kostjat kinnistu vabastama ja hagejale üle andma. TsMS § 445 lg 1 I lause ja hageja taotluse alusel tuleb määrata, et väljaandmisest keeldumise korral tõsta Avo Vill ja talle kuuluvad asjad kinnisasjalt ja seal paiknevast eluruumist välja. Menetluskulud
  4. TsMS § 162 lg 1 kohaselt hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti. Arvestades, et kohus hagi rahuldas, tuleb menetluskulud TsMS § 162 lg 1 alusel jätta kostja kanda.
  5. TsMS § 174 lg-te 1, 2, § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
  6. Hageja palub määrata kindlaks ja mõista kostjalt enda kasuks välja menetluskuluna 1000 eurot (lepingulise esindaja kulu 525 eurot ilma käibemaksuta + riigilõiv 475 eurot) (tl 40). Kostja ei ole hageja menetluskulude osas seisukohta esitanud.
  7. Asja materjalidest nähtuvalt on hageja hagiavalduselt tasunud riigilõivu 475 eurot, mille suurus tuleneb riigilõivuseadusest. Seega tuleb hageja kantud riigilõiv 475 eurot mõista kostjalt hageja kasuks välja.
  8. Menetluskulude nimekirja spetsifikatsiooni järgi on hageja lepingulise esindaja keskmine tunnitasu 100 eurot, millele lisandub käibemaks ja ajakulu kokku 5,25 tundi. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja tunnitasu on põhjendatud ning vastab kohtupraktikas aktsepteeritule. Ajakulu peab kohus samuti põhjendatuks ja kuna kostja ei ole menetluskuludele vastu vaielnud leiab kohus, et hageja lepingulise esindaja põhjendatud ja vajalik kulu on kokku 525 eurot + käibemaks (100 eurot x 5,25 h + käibemaks).
  9. Tulenevalt eeltoodust määrab kohus hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks kokku 1000 eurot (475 eurot (riigilõiv) + 525 eurot (ilma käibemaksuta)(esindajakulu).
  10. Arvestades, et kohus jättis menetluskulud kostja kanda, tuleb kostjalt hageja kasuks välja mõista hageja kantud menetluskulud kokku summas 1000 eurot. /allkirjastatud digitaalselt/ Silvi Maiste Kohtunik 5 6

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.