← Eesti

2-17-4756/15

Obsah (8)§ 13§ 22§ 23§ 31§ 171§ 55§ 65§ 1

2-17-4756 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 20. juuni 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-4756 Tsiviilasi Kaire Kressa avaldus enda

§ 13

, § 31 lg 1 alusel kuulutada välja oma maksejõuetus ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. MENETLUSE KÄIK 5. Viru Maakohtu 13.04.2017 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. mail 2017 esitatud aruande kohaselt kinnistusraamatus Kaire Kressa nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Ehitisregistris ehitisi registreeritud ei ole. Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Kaire Kressa nimele on avatud arvelduskontod järgmistes 2

(5)2-17-4756 pankades: AS SEB Pank konto xxxx, jääk 0.45 eurot ja kogumiskonto xxxx, saldo 0.05 eurot; Swedbank AS konto xxxx, jääk 3.84 eurot; LHV Pank konto xxxx, jääk 0 eurot ja konto xxxx, jääk 0 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole Kaire Kressa nimel avatud väärtpaberikontot, seega võlgniku nimel ei ole registreeritud ühtegi väärtpaberit. Kaire Kressa nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 1432,901 SEB Progressiivne Pensionifond osakut. Osakud ei lähe pankrotivara hulka. Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikul varad puuduvad.
  1. Kohtutäiturite juures on täitmisel:
  2. Telia Eesti AS nõue summas 351.83 eurot, kohtutäitur Raigo Pärs;
  3. AS Eesti Telekom (uus nimi Telia Eesti AS) nõue summas 2 674.70 eurot; kohtutäitur Tatjana Afanasieva;
  4. Aktiva Finants OÜ nõue summas 678.25 eurot; kohtutäitur Kristel Maalman;
  5. PlusPlus Capital AS nõue summas 4 396.96 eurot; kohtutäitur Kristel Maalman;
  6. Eesti Inkasso OÜ nõue summas 1 567.64 eurot; kohtutäitur Kristel Maalman;
  7. Placet Group OÜ nõue summas 1 228.84 eurot; kohtutäitur Ivi Kalmet. Võlgniku seletuse kohaselt on võlausaldajaks lisaks ka veel: Elisa AS nõudega 1 271.91 eurot; Krediidipank nõudega 2 609.58 eurot; Raha 24 OÜ nõudega 581.32 eurot; ITM Inkasso OÜ nõudega 1 125.75 eurot. Maksu- ja teatel võlgnikul maksuvõlga ega ettemakset ei ole. Võlad on kokku 16 486.78 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud).
  8. Ajutine haldur ei ole leidnud selgeid tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused või vajadus ühisvara jagamiseks. Võlgniku maksejõuetus on tekkinud 2015.a, kuna sellest ajast on võlad sundtäitmisel ning neid ei ole õnnestunud sisse nõuda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt kohustuste võtmine, mille teenindamiseks puudusid võimalused ja vahendid. Ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. 9. Ajutine haldur palus vastavalt

§ 23

, § 31, § 86, § 150 lg 1 p 2, p 5 ja lg 2: 1) kuulutada välja võlgniku pankrot; 2) välja mõista menetlusabina riigi vahenditest OÜ-le Reet Relviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb, ajutise halduri tasu ja tema poolt tehtud vajalike kulutuste katteks 455 eurot, millele lisandub käibemaks summas 91 eurot, kokku 546 eurot. KOHTUISTUNG

  1. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde.
  2. Ajutine haldur jäi aruande juurde. Haldur nõustus miinimumtasuga, sest pankrotivara ei ole. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  3. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Pankroti väljakuulutamine
  4. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 3

(5)2-17-4756 ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 14. Võlgniku seletuste kohaselt on ta kodune 8-kuuse lapsega ja tema sissetulekuks on töövõimetuspension 200 eurot (töövõimekaotus 60%), peretoetus 200 eurot ja vanemahüvitis 348 eurot. Võlgniku ülalpidamisel on kolm alaealist last, mistõttu tulenevalt TMS § 132 lg 1, lg 2 ei ole võimalik tema sissetulekule sissenõuet pöörata. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 16 486.78 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud) ulatuses. Varasid võlgnikul ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 15. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 10.07.2017 kell 10.00. Ajutise halduri tasu 16.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 17. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti. 4

(5)2-17-4756
  1. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, s.o 65 eurot tunnis menetlusabi korras riigituludest. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et nõustub tasu määramisega minimaalmääras, s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur taotleb ajutise halduri tasu 476.40 eurot (397 + 20%) hüvitamist OÜ-le Reet Reviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb.
  2. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 79.40 eurot. Ajutisele haldurile riigi eelarvest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et väljaandes Ametlikud Teadaanded 25.05.2016 avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ettetasumiseks. E-riigikasse andmetel ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud raha ette tasunud.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 20. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /allkirjastatud digitaalselt/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.