Obsah (5)

§ 4231§ 65§ 68§ 76§ 75

Kriminaalasi nr 1-16-8449 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 4. mai 2017. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-8449 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi s

§ 4231järgi ja mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra.

§ 65

lg 2 alusel suurendati Peedu Kannale mõistetud karistust Tartu Maakohtu 25.03.2015. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Peedu Kannale mõisteti lõplikuks liitkaristuseks 2 aastat 1 kuu vangistust.

§ 68lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

Tartu Ringkonnakohtu 28.12.

1. a määrusega jäeti Peedu Kanna kaitsja apellatsioon maakohtu otsusele läbi vaatamata. Riigikohtu 31.01.
2. a määrusega jäeti Peedu Kanna kaitsja määruskaebus menetlusse võtmata. Kinnipeetava karistusaeg algas 10.08.
3. a ja lõppeb 10.09.
4. a. Vangla toetab Peedu Kanna vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxa maakond. Tegemist on avara 2toalise eramuga, mis kuulub Peedu Kanna emale. Käesolevalt elavad nimetatud aadressil Peedu Kanna ema ja kaks täisealist venda. Elukoht on sobiv elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Elukoha omanik ja seal elavad täisealised isikud on andnud nõusolekud elektroonilise järelevalve paigaldamiseks. Prokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha Peedu Kanna tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör toetab Peedu Kanna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamist. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu Peedu Kanna selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles Peedu Kanna tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega. KOHTU SEISUKOHT 2
5. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära Peedu Kanna ja tema kaitsja, leiab, et Peedu Kanna tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt elektroonilise järelevalve kohaldamisega ei ole põhjendatud.
6. Peedu Kanna kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 1 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui 4 kuud, ning nõustunud

§ 75lg 2 p-s 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega.

Käesolevaks ajaks on Peedu Kanna temale mõistetud karistusajast (2 aastat 1 kuu) ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku, mis on olnud rohkem kui 4 kuud vangistust. Samuti on Peedu Kanna andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Justiitsministri 22.02.2007. a määruse nr 15 „Elektroonilise valve täitmise ja järelevalve kord“ (Kord) § 51 lg 1 järgi on kriminaalhooldusametnik kohustatud kontrollima süüdimõistetu elukoha sobivust elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kord § 51 lg 2 kohaselt peavad elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks peavad olema täidetud vähemalt järgmised tingimused: 1) süüdimõistetul peab olema seaduslik alus elukoha kasutamiseks või elukoha omaniku kirjalik nõusolek selleks; 2) elukohas peab olema tagatud elektrienergiaga varustatus; 3) elukoht peab asuma GSM-i (globaalne mobiilsidesüsteem) levialas; 4) kohas elavad täisealised isikud peavad olema nõus elektroonilise valve seadmete paigaldamisega ja andma selle kohta allkirja. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud Peedu Kanna vabanemisjärgset elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakond. Nimetatud aadressil asuv eramu kuulub kinnipeetava emale, kes on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadme paigaldamiseks. Nõusolekud on andnud ka nimetatud aadressil elavad Peedu Kanna täisealised vennad. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on eramu sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Eeltoodust tulenevalt on olemas formaalsed alused Peedu Kanna vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalve kohaldamisega. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 Peedu Kanna on varasemalt korduvalt karistatud nii kriminaal- kui ka väärteokorras. Peedu Kanna on varasemalt korduvalt toime pannud liiklussüütegusid, aga ka tervisevastase süüteo, varavastase süüteo ning kuriteo avaliku korra ja ühiskondliku julgeoleku vastase kuriteo. Käesoleval ajal kannab Peedu Kanna karistust kuriteo eest, mille eest on teda ka varasemalt karistatud - juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise eest. Peedu Kanna varasemast elukäigust nähtuvalt on Peedu Kannale mõistetud eriliigilisi karistusi, sealhulgas reaalselt ärakandmisele kuuluvat vangistust (1 kord). Viimati anti Peedu Kannale võimalus kanda karistust vabaduses Tartu Maakohtu 25.03.

1. a otsusega (kriminaalasi nr 1-152437). Vaatamata varasemalt mõistetud eriliigilistele karistustele ei teinud Peedu Kanna oma käitumisest vajalikke järeldusi ja ei muutnud väljakujunenud tegutsemismustreid. Veelgi enam, Peedu Kanna ostis tagasi temalt Tartu Maakohtu 25.03.
2. a otsusega konfiskeeritud mootorsõiduki ja jätkas süütegude toimepanemist. Seega, kuigi Peedu Kannale mõistetud vangistus (juhtimisõiguseta isiku poolt sõiduki süstemaatilise juhtimise ja alkoholijoobes 3 mootorsõiduki juhtimise eest) jäeti tingimuslikult täitmisele pööramata, tuli karistus täitmisele pöörata põhjusel, et Peedu Kanna pani katseajal (katseaeg kuni 24.03.
3. a, uus kuritegu 10.08.
4. a) toime uue samalaadse kuriteo. Seega vaatamata varasemalt mõistetud karistustele on Peedu Kanna jätkanud kuritegude (ka samalaadsete) toimepanemist ja seda ka katseajal, mistõttu on igati alust arvata, et eelnevad karistused ei ole mõjutanud Peedu Kannat õiguskuulekusele. Käesolevaks ajaks on Peedu Kanna talle mõistetud karistusest (2 aastat 1 kuu) ära kandnud vähem kui 9 kuud. 3.2 Peedu Kannale ei ole käesolevalt individuaalset täitmiskava koostatud, kuna Peedu Kanna viibib vastuvõtu osakonnas. Peedu Kannal puuduvad vangistuse jooksul distsiplinaarkaristused. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Peedu Kanna käitumine vangistuse jooksul olnud hea. Sellest lähtudes peab kohus Peedu Kanna käitumist karistuse kandmise ajal positiivseks. 3.3 Kohus on seisukohal, et Peedu Kanna vabanemisjärgsed elutingimused on valdavalt positiivsed. Peedu Kannal on lähedaste toetus ja kindel elukoht ema juures xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx maakonnas. Siiski on kohtu hinnangul oluline, et vaatamata sellele, et Peedu Kanna ema ja vennad on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks, on nad väljendanud seisukohta, et Peedu Kanna ei pruugi elektroonilise järelevalve kohaldamisega kaasnevate rangete nõuete täitmisega toime tulla. Sellest seisukohast tingituna keeldusid lähedased algselt andmast nõusolekut elektroonilise järelevalve kohaldamiseks. Lähedaste otsust muutis Peedu Kanna, kes võttis emaga ühendust ja avaldas otsuse üle pettumust. Seejärel otsustasid lähedased anda vastava nõusoleku. Kohus peab positiivseks, et Peedu Kanna soovib vabanemise korral asuda tööle, kui seda võimaldab tervis, ning maal ema juures tööd teha. Oluline on seegi, et Peedu Kannal on tagatud kindel sissetulek töövõimetuspensioni (töövõimetus 90%) näol. Peedu Kannal on 3 ülalpidamist vajavat alaealist last. Tartu Vangla andmetel on Peedu Kannal rahalisi nõudeid 1077,68 euro ulatuses.
5. Kohus on seisukohal, et vaatamata sellele, et Peedu Kanna puhul esineb positiivseid asjaolusid (käitumine karistuse kandmise ajal ja vabanemisjärgsed elutingimused), ei kaalu need üles tema suhtes esinevaid negatiivseid ja ennetähtaegset vabastamist mittevõimaldavaid asjaolusid (varasem elukäik ja kuriteo toimepanemise asjaolud). Sellest tulenevalt leiab kohus, et Peedu Kanna tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kriminaalmenetluse kulud Peedu Kanna tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana kohtuistungist osa vandeadvokaat Lembit Nirgi Rakvere Advokaadibüroost. Kaitsja esitas kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramisseks, milles taotles riigi õigusabi tasu ja kulude väljamaksmist kogusummas 94,80 eurot (koos käibemaksuga). Kohus lahendas kaitsja esitatud taotluse. Kohus leidis, et kaitsja taotlus on põhjendatud. Kohus kinnitas pealdisega taotlusel väljamaksmisele kuuluvaks summaks 94,80 eurot. Seega on käesolevas asjas menetluskuluks vastavalt KrMS § 175 lg 1 p-le 4 määratud kaitsjale makstud tasu 94,80 eurot. KrMS § 180 lg-st 1 tulenevalt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seega tuleb kaitsjale väljamakstud tasu välja mõista Peedu Kannalt. /allkirjastatud digitaalselt/ 4 Raina Pärn Kohtunik 5