Obsah (5)

§ 162§ 654§ 230§ 177§ 190

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Otsuse tegemise aeg ja koht Tartu, 16. mai 2017 Tsiviilasja number 2-16

§ 162lg 1 alusel jättis maakohus poolte menetluskulud hageja kanda.

Kostja on kohtule kinnitunud, et kostjal menetluskulud puuduvad. MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 3

1. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub Viru Maakohtu
2. oktoobri 2016 otsus tühistada ja teha uus otsus, millega hagi rahuldada. Menetluskulud jätta kostja kanda. Hageja on seisukohal, et maakohus on hinnanud vääralt esitatud tõendeid, kohaldanud ebaõigesti materiaalõiguse norme ja rikkunud menetlusõiguse norme, millest tulenevalt on kohus teinud ebaõige otsuse. Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks arvestanud vaidluse lahendamisel kinkija subjektiivset hinnangut, kostjale etteheidetava objektiivset hukkamõistetavust ja kinkelepingu eesmärki. Maakohus ei ole VÕS § 267 p 1 tõlgendamisel sätte kinkijat kaitsvat eesmärki piisavalt arvestanud ning on sisustanud sätte liiga kitsalt. Kingisaaja iseenesest õiguspärane käitumine võib kinkija seisukohalt asjaolusid hinnates olla mõistetav jämeda tänamatusena. “Jäme tänamatus” on hinnanguline kategooria, mis peab avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes. Käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Maakohus ei arvestanud oma otsuses, et hageja soovis luua perekonda, sh saada lapsi, kuid kostja põhjustas oma käitumisega (kõrvalsuhetega) abielusuhete purunemise, mistõttu jäi hageja ilma soovitud perekonnast ja lapsest. Pärast kinkelepingu sõlmimist, s.o kinnisvara saamist, ei tundunud kostja enam mingi huvi hageja kui abikaasa vastu. Seega on kingisaaja läinud vastuollu kinkija poolt soovitud eesmärkidega ning tal on tekkinud õigus kinkelepingust taganemiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga, et on arusaamatu, miks hageja kinkis kostjale korteri
3. novembril 2015, kui kostja ei viibinud kodus esimesel õhtul pärast abielu registreerimist
4. oktoobril
5. Korterit ei kingita võõrale isikule ja abielu ei sõlmita ilma põhjuseta. Kinkimisel peab olema mingi eesmärk. Hageja on 58-aastane ja soovis luua perekonda. Kuigi kostja ei ööbinud kodus, proovis hageja teha omalt poolt kõik, s.o kinkis korteriomandi kostjale, et abielu jätkuks. Eesmärk oli säilitada perekond. Hageja nõustub maakohtuga, et hageja ei saanud kinkelepingut tehes loota ega arvestada, et korteriomandi kinkimisega naisele tagab/kindlustab abielu püsimajäämise, kuid leiab, et abielu sõlmimisele järgneval ööl kodus mitteviibimine ja sisuliselt 1 nädala jooksul igasuguste abieluliste suhete lõppemine ei ole eetiline kinkija suhtes ning seda saab lugeda jämedaks tänamatuseks. Maakohus ei arvestanud, et kostja ei teinud midagi perekonna püsimajäämiseks. Hageja ei nõustu maakohtuga, et abielu võis lõppeda ka hagejast endast tulenevatel põhjustel. Kostja ei ole esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et hageja on taastanud oma suhted endise abikaasaga või et hageja ei toetanud teda materiaalselt. Kostja ei ole esitanud ühtegi väidet ja tõendit, miks pidanuks hageja talle korteri kinkima ilma, et nende vahel puudunuks soov perekonda luua. Kostja poolt esitatud kirjad on kõik kirjutatud pärast abielusuhete lõppemist.
6. Kostja ei pea kaebust õigeks ja vaidleb sellele vastu. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda. Kostja jääb maakohtus esitatud seisukohtade juurde. Kostja püüdis abielulisi suhteid jätkata ja perekonnaseadusest tulenevaid kohustusi täita kuni maakohtu kohtuistungini
7. märtsil 2016, mil lahkus ühisest kodust ja asus elama poegade juurde. Kostja tundis end abielulistes suhetes petetuna, kuna hageja taastas suhted endise abikaasaga juba poolte abielu ajal. Hageja solvab kostjat avalikus sotsiaalvõrgustikus V Kontakte. Hageja väide, et alates novembrist 2015 abielulisi suhteid polnud, on vale. Hageja veetis aastavahetuse
8. detsember 2015 koos kostja poegadega, samuti viibisid hageja pojad koos kostja lastega hagejal külas
9. jaanuaril
10. 4
11. detsembrist 2015 kuni
12. jaanuarini 2016 viibis kostja Vene Föderatsioonis elamisluba oodates. Hagejaga arutati ühiseid igapäevaelu küsimusi e-posti teel ja abielu lahutusest polnud juttu. Kostja oli huvitatud tugevast perekonnast, sest sai Eesti elamisloa abielu alusel. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks ega muutmiseks. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud, mistõttu ringkonnakohus jätab kohtuotsuse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata ja apellatsioonkaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtu otsuse põhjendustega hagi rahuldamata jätmisel ega korda neid kõiki

§ 654lg 6 alusel.

Ringkonnakohus keeldub asja juurde võtmast kostja poolt esitatud fotosid, kuna fotodelt ei nähtu nende tegemise aeg ega asjaolud, mistõttu ei tõenda need käesoleva vaidluse asjaolusid. Kuna fotod on kohtule esitatud elektrooniliselt, siis loeb ringkonnakohus apellatsioonkaebuse vastuse lisad käesoleva kohtuotsusega kostjale tagastatuks.

1. Ringkonnakohtu menetluses ei ole vaidluse all, et hageja kinkelepingust taganemise formaalsed eeldused on täidetud. Hageja on järginud VÕS § 270 lg-s 1 sätestatud kinkelepingust taganemise tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga, et täidetud ei ole taganemise formaalsed eeldused ning hageja ei ole seega kinkelepingust kehtivalt taganenud. Kinkija võib täidetud kinkelepingust VÕS § 268 lg 1 alusel taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda VÕS § 267 p-des 1-3 ettenähtud juhtudel. VÕS § 267 p 1 järgi võib kinkija kinkelepingust taganeda juhul, kui kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust.
2. Hagejal tuleb menetluses

§ 230lg 1 järgi tõendada kostja käitumise etteheidetavust.

"Jäme tänamatus" kui hinnanguline kategooria peab VÕS § 267 p 1 järgi avalduma kingisaaja käitumises kinkija või tema lähedase suhtes (vt nt Riigikohtu

1. detsembri
2. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-129-05, p-d 26-27). Riigikohus on leidnud, et käitumise pidamine jämedaks tänamatuseks on ka eetiline hinnang. Kohtul tuleb sellise käitumise hindamisel lähtuda kinkelepingu eesmärgist ning arvestada kõiki konkreetse juhtumi asjaolusid, nii teo objektiivset hukkamõistetavust kui ka kinkija subjektiivset hinnangut (vt Riigikohtu
3. aprilli
4. a otsust tsiviilasjas 3-2-1-8-11, p 15). Hageja
5. veebruari 2016 taganemisavalduse kohaselt oli kostja hageja suhtes üles näidanud jämedat tänamatust alates jaanuarist
6. Hageja oli korteri ostnud
7. oktoobril 2015 (tl 86), seega vahetult enne abielu sõlmimist
8. oktoobril
9. Hageja väitel olid nad kostjaga tuttavad alates suvest
10. Hageja selgitas ringkonnakohtu istungil, et kinke põhjuseks oli see, et kostja lubas talle sünnitada tütre, maakohtu istungil väitis hageja: „Miks ma korteri kinkisin? Eks läbi voodi käis see kõik.“ Ringkonnakohus leiab, et hageja kui kinkija ei saanud kostjapoolse tänulikkuse all korterit kostjale kinkides eeldada, et kostja sünnitab talle tütre. Samuti ei saanud hageja eeldada tänulikkusena kooselu püsimist ja intiimsuhteid, apellatsioonkaebuse järgi püsivat pereelu. Hageja etteheiteid kostjale tuleb tõlgendada kui hageja ootuste täitumata jäämist, seda aga hageja subjektiivsest seisukohast lähtudes. Vaatamata sellele, et tänuvõlg on ülimalt isikliku iseloomuga nii kinkija kui kingisaaja suhtes, ei ole hageja menetluses tõendanud ka ühtegi 5 kostja sellist etteheidetavat käitumist, mis ühiskonnas üldiselt valitsevate moraalinõuete järgi võiks olla äärmiselt ebaõiglane ja eetiliselt taunitav hageja suhtes. Ainuüksi kodus mitteööbimine seda ei tõenda. Maakohus on põhjendatult andnud hinnangu ka hageja enda vastuolulisele käitumisele ja leidnud, et mõistlikuks ei saa abielus pidada abikaasa jälgimiseks videosüsteemi ülesseadmist ning sotsiaalmeedia vahendusel kostja laste ründamist. Lisaks tuleb silmas pidada, et kinkelepingust taganemine abieluliste suhete puhul peaks olema võimalik siiski üksnes erandlikel juhtudel, seega vaid väga raskete etteheidetavuste korral. Vastasel juhul annaks kinkelepingust taganemine võimaluse süüprintsiibi rakendamisele abielu lõppemise õiguslike tagajärgede reguleerimisel. Ainuüksi kingisaaja abieluväline suhe ei ole eeldus kinkelepingust taganemisel kingisaaja jämeda tänamatuse tõttu. Kostja väitel põgenes ta kodust poegade juurde hageja vägivaldse käitumise eest (tl 35), hageja ei ole menetluses kostja etteheidete suhtes üheselt arusaadavaid vastuväiteid esitanud. Kui kostja sooviks abielludes oli üksnes saada Eesti elamisluba, siis on tegemist abielu kehtetuks tunnistamise nõude alusega perekonnaseaduse § 9 lg 1 p 6 järgi.
11. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmise tõttu jäävad ringkonnakohtus asjas kantud menetluskulud kostja kanda.

§ 177

lg 1 p 1 kohaselt määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Kostjat kohustati

1. veebruari 2017 määrusega esitama menetluskulude nimekiri apellatsiooniastme menetlusega seonduvate kulude kohta hiljemalt
2. aprillil 2017 toimunud kohtuistungil. Kostja ei ole menetluskulude nimekirja esitanud, seega puuduvad kostjal menetluskulud, mille hüvitamist ta taotleks. Tartu Ringkonnakohtu
3. detsembri 2016 määrusega on hagejale antud menetlusabi. Ringkonnakohus vabastas hageja apellatsioonkaebuse esitamisel riigilõivu 650 euro tasumisest osaliselt, s.o 350 euro ulatuses. Riigilõivu 300 eurot on hageja tasunud
4. jaanuaril 2017.

§ 190

lg 2 kohaselt kannab menetlusosaline, kelle kahjuks lahend tehti, oma menetluskulud täies ulatuses ka siis, kui ta on menetluskulude kandmisest vabastatud või kui talle on antud menetlusabi menetluskulude tasumiseks. Ringkonnakohus jätab rahuldamata hageja apellatsioonkaebuse, seega tuleks

§ 190

lg 2 alusel hagejalt välja mõista riigilõiv osas, mille tasumisest ta apellatsioonkaebuse esitamisel vabastati. Kuna ringkonnakohus on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisel kontrollinud hageja majanduslikku seisundit ja leidnud, et esinevad alused isikule menetlusabi andmiseks, leiab kolleegium, et põhjendatud on vabastada hageja

§ 190lg 7 alusel riigilõivu riigituludesse tasumise kohustusest.

Kai Kullerkupp Kersti Kerstna-Vaks Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ 6