(3)03.05.2017 edastas Tartu Vangla Tartu Maakohtule Aleksei Sõrkovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta Aleksei Sõrkovile käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohus pidas kohtuistungi 15.06.2017. Aleksei Sõrkov avaldas, et kavatseb pärast vabanemist oma elukorraldust muuta- vältida narkootikumide tarvitamist ja suhtlemist vanade tuttavatega, minna tööle ja võimalusel suunduda välismaale (Soome või Inglismaale). Aleksei Sõrkov selgitas, miks on ta vanglas pakutavast rehabilitatsioonist loobunud ja töötamisest keeldunud. Vabaduses on Aleksei Sõrkovil säilinud suhted õega. Prokuröri hinnangul on formaalne alus karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks olemas. Võttes arvesse, et Aleksei Sõrkovi vabanemisjärgseid elutingimusi (elukoht, ema toetus, soov asuda tööle ja loobuda narkootikumidest) ja vangla iseloomustusest nähtuvalt madalat uute kuritegude toimepanemise tõenäosust kahe aasta jooksul (35%), toetas prokurör vangla arvamust mitte kohaldada karistusjärgset käitumiskontrolli. Kaitsja märkis, et käitumiskontrolli kohaldamisel tuleb lähtuda samadest põhimõtetest, mis ennetähtaegse vabastamise puhul. Esmalt tuleb vaadata kuriteo raskust. Aleksei Sõrkovi karistati sanktsiooni alammäära lähedaselt ja temast ei saa rääkida ka kui korduvast narkokuritegude toimepanijast, varasemad karistused on varguse ja kehalise väärkohtlemise eest, mis on levinud kuriteod. Kaitsja peab positiivseks vabanemisjärgse elukoha, ema toetuse ja eriala olemasolu. Samuti soovi asuda tööle ja elama välisriiki, sest seal puuduvad kontaktid varasemate tuttavatega ja olustik on uus. Sotsiaalse rehabilitatsiooni eesmärgil on see kasulik variant. Kaitsja leidis, et Aleksei Sõrkov ei ole ühiskonnale sedavõrd suureks ohuks, et kohaldada talle käitumiskontrolli. KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Sõrkovi, tema kaitsja ja prokuröri, leiab, et Andrei Sõrkovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud.

(3)Väidetavalt soovib kinnipeetav narkosõltuvusest vabaneda ja elada edaspidi seaduskuulekalt. Praegu paikneb Aleksei Sõrkov täitmisplaani alusel alates 18.04.2016 Tartu Vangla üksuses, mis on spetsialiseerunud rehabiliteerivaks tööks uimastisõltlastest kinnipeetavatega. Vangistuse ajal on Aleksei Sõrkov läbinud riigikeele B1 taseme kursuse, kuid rehabiliteerivates programmides ei ole osalenud. Kinnipeetava hinnangul ei ole need tõhusad. Ka tööst on kinnipeetav keeldunud. Seda väidetavalt tervislikel põhjustel. Tööst keeldumine on kaasa toonud distsiplinaarkaristuste määramise. Seega ei kinnita Aleksei Sõrkovi tegevus ja käitumine vangistuse ajal tegelikult tema soovi oma varasemat eluviisi muuta. Vaatamata eeltoodule ei ole kohtu arvates Aleksei Sõrkovi puhul siiski tegemist sellise kurjategijaga, kelle suhtes esineb oht, et ta jätkab vabanemise korral raskete kuritegude toimepanemist ning keda ei ole võimalik mõjutada muude karistusõiguslike meetmetega õiguspärasele käitumisele. Ka kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes ei oleks karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine põhjendatud. Aleksei Sõrkov soovib pärast karistuse ärakandmist Eestist lahkuda. Väidetavalt on talle tööd pakutud Soomes ja Inglismaal. Välisriigis töötamise kogemus on kinnipeetaval olemas. Kohtu arvates võib keskkonnavahetus kinnipeetavale hästi mõjuda ning sellega katkeksid suhted negatiivset mõju avaldavate tuttavatega. Ilmselt on võimalus teenida ka suuremat sissetulekut kui Eestis, mis aitaks kiiremini tasuda rahalisi kohustusi. Seega võib karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Aleksei Sõrkovile hoopis negatiivseid tagajärgi tuua ja takistada eesmärkide saavutamist. Kõike eeltoodut arvesse võttes leiab kohus, et Aleksei Sõrkovi puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vältimatult vajalik ning tuleb jätta kohaldamata. Menetluskulud Aleksei Sõrkovi karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise taotluse läbivaatamisel võttis kaitsjana 15.06.2017 kohtuistungist määratud korras osa vandeadvokaat Karl Saavo. Kaitsja esitas 15.06.2017 kohtule taotluse riigi õigusabi tasu suuruse ja riigi õigusabi kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks, milles palus välja mõista riigi õigusabi tasu koos käibemaksuga summas 158,88 eurot. Kohus leiab, et esitatud taotlus on põhjendatud ja kinnitab pealdisega taotlusele riigi õigusabi osutamise eest väljamaksmisele kuuluvaks summaks 158,88 eurot. Määratud kaitsjale makstud tasu on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt menetluskulu. Vastavalt KrMS §-le 43 lg 2 p 1 määrab kaitsja Eesti Advokatuur kohtu taotlusel, kui süüdistatav ei ole endale kaitsjat valinud, kuid on taotlenud kaitsja määramist. Vastavalt riigi õigusabi seaduse § 4 lg 3 p 1 on riigi õigusabiks määratud kaitse kriminaalmenetluses. Tulenevalt Riigikohtu 02.02.2016. a lahendist nr 3-1-1-1-16 jätab kohus menetluskulud riigi kanda. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 4261, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3