lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistis kohus liitkaristuseks 18 aastat vangistust.
alusel luges kohus karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aja, ärakandmisele kuuluvaks karistuseks jäi 16 aastat 6 kuud 8 päeva vangistust. Kohtuotsus jõustus 11.06.2003 Ringkonnakohtu otsusega. 1
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Võimalus tingimisi enne tähtaega vabaneda avanes kinnipeetaval 04.05.2017. 03.05.2017 edastas Tartu Vangla kohtule materjalid Mihhail Vassiljevi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava Mihhail Vassiljevi vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kohtuistungil prokurör ei osalenud, kuid esitas enda arvamuse kirjalikult. Prokurör, olles tutvunud Tartu Vangla materjalidega Mihhail Vassiljevi tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks, asus seisukohale, et süüdimõistetut ei peaks vabastama tingimisi ennetähtaegselt. Tuginevalt isiku poolt toime pandud kuritegude raskusastmele, varasemale elukäigule, kuritegude toimepanemise tõenäosusele, ohtlikkuse tasemele (kõrgohtlik), kandmata karistuse pikkusele, kindla elukoha puudumisele, karistuse kandmise ajal uute kuritegude sooritamisele, leidis prokurör, et Mihhail Vassiljevi puhul esinevad negatiivsed asjaolud annavad alust uskuda, et isiku karistuse eesmärgid ei ole täidetud ja Mihhail Vassiljaevi puhul ei ole võimalik piisava kindlusega eeldada, et vabanedes ei pane isik toime uut kuritegu. Samuti puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elukoht. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb aga käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Olukorras, kus isikul puudub elukoht, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning seetõttu puudub ka võimalus isiku vabastamiseks. Samuti ei ole süüdimõistetu suutnud õiguskuulekalt käituda vangistuse kandmise jooksul. 20 kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu ja uute kuritegude sooritamine karistuse kandmise ajal kinnipidamisasutuses osutab asjaolule, et süüdimõistetu pole suuteline alluma reeglitele ja korrale isegi vangla range järelevalve tingimustes. Arvestades süüdimõistetu puhul esinevaid negatiivseid asjaolusid, ei ole prokuröri arvates isiku vabastamine käesoleval ajal õigustatud. 25.05.2017 kohtuistungil avaldas Mihhail Vassiljev, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda ja asuda elama oma õe juurde. Kuna nimetatud elukohta ja selle sobivust kriminaalhooldaja poolt kontrollitud ei ole, soovis Mihhail Vassiljev, et kohus seda teeks. Mihhail Vassiljev selgitas kohtule, milline on tema elu olnud ning millega ta karistuse kandmise ajal tegelenud on. Väidetavalt on ta enamuse ajast kartseris istunud, kuid seda enda soovil, sest kaasvangid ärritavad teda. Kinnipeetav sooviks tööd teha, kuid seda ei ole talle võimaldatud. Kohus lükkas asja arutamise edasi, et selgitada välja Mihhail Vassiljevi õe elukoht ning teha kindlaks, kas Mihhail Vassiljevil on võimalik sinna elama asuda. Kohtu palvele kontrollida, kas Mihhail Vassiljevil on võimalik asuda elama aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxs vastas 30.05.2017 Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna ametnik. Ametnik teatas, et elukohta aadressil xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxn ei kontrollitud, kuna korter kuulub Tallinna linnale ning on üüritud xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxe ning lepingu kohaselt tohib üürnik majutada ainult oma alaealisi lapsi ja abikaasat. Sellest tulenevalt puudub Mihhail Vassiljevil õiguslik alus korterisse elama asumiseks. Informatsioon põhineb 29.05.2017 toimunud telefoni vestlusel Tallinna Linnavaraameti elamumajanduse ja varahalduse osakonna peaspetsialisti xxxxxxxxxxxxx. 2
lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Mihhail Vassiljev temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Mihhail Vassiljevil on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (
Seega esinevad formaalsed alused Mihhail Vassiljevi tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks.
lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Mihhail Vassiljev on kriminaalkorras karistatud kolmel korral, kaks karistust on praeguseks kustunud. Varem on teda karistatud varguste ja mootorsõiduki ärandamise eest, käesolevat karistust kannab tahtliku tapmise (kaks kannatanut), salajase varguse, vara tahtliku hävitamise ja tunnistaja ähvardamise eest. Pika vangistuse jooksul on kinnipeetav õppinud riigikeelt (katkestas), võtnud osa sotsiaalprogrammidest „Viha juhtimine“ (läbis) ja „Eluviisitreening“ (katkestas) ning osalenud periooditi tööhõives. Soovitud tulemust ei ole taasühiskonnastavad tegevused andnud, kinnipeetav ei pea enda muutumist võimalikuks, tal puuduvad selleks motivatsioon ja oskused. Eeltoodut kinnitab ka tema käitumine karistuse kandmise ajal. Mihhail Vassiljevil oli kohtule materjalide esitamise ajal 20 kehtivat distsiplinaarkaristust. Valdavalt on tegemist erineva pikkusega kartserikaristustega. Rikkumisi on erinevaid- keelatud esemete omamine, kambri vaateakna ja kaamera kinni katmine, esemete viskamine tualettpotti, vanglaametniku suhtes solvava väljendi kasutamine, ebatsensuursete väljendite kasutamine, roojamine ja kambri seinte määrimine fekaalidega, vangla vara kahjustamine jmt. Oma sellise käitumisega on kinnipeetav soovinud tagada oma nõudmiste täitmise ning protestida vangla reeglite vastu. Süüdimõistetud isiku, kes on karistuse kandmise ajal toime pannud nii suurel hulgal raskeid distsipliinirikkumisi, olenemata nendega saavutada tahetud eesmärgist (üksinduses viibimine), vabastamine enne karistusaja lõppu ei ole võimalik. Kohus juhtis ka kohtuistungil kinnipeetava tähelepanu sellele, kui oluline on korralik käitumine karistuse kandmise ajal. Lisaks kõigele eelnevale negatiivsele (varasemale elukäigule ja käitumisele karistuse kandmise ajal) ei võimalda Mihhail Vassiljevi vabastamist ka tema vabanemisjärgsed elutingimused. Vabanemise korral puuduks Mihhail Vassiljevil elukoht. Kinnipeetav sooviks elama asuda oma õe juurde, kuid tegemist on Tallinna linnale kuuluva korteriga ning kinnipeetaval puudub luba seal elamiseks. Ennetähtaegse vabastamisega kaasneb käitumiskontroll, mille üheks eelduseks on alalise elukoha olemasolu. Kohus nõustub prokuröri poolt väljatooduga, et olukorras, kus isikul puudub elukoht, ei ole võimalik teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning seetõttu puudub ka võimalus isiku vabastamiseks. Kõike eelnevat arvesse võttes on kohus seisukohal, et Mihhail Vassiljev tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.