KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 17. mail 2017 Jõhvi kohtumajas Kohtuasja number 1-16-3855 Kohtukoosseis kohtunik Inna Kirsipuu Kohtuistungi sekretär, tõlk Merike Erisalu, tõlk Valentina Michelson-Ipbüker Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andres Männiste tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamise otsustamiseks Asja läbivaatamise kuupäev 17.05.2017 avalikul videokohtuistungil Süüdimõistetu Andres Männiste, isikukood 38106082265, xxx Kaitsja RESOLUTSIOON Vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello Kohus, juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432 , määras: Jätta Andres Männiste vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Rahuldada vandeadvokaadi abi Gerda-Johanna Pello taotlus ja määrata tema poolt Andres Männistele osutatud õigusabi tasu suuruseks kohtulikus menetluses osalemise eest 145,20 eurot (s.h kohtulikus kriminaalmenetluses osalemise eest 121 eurot, käibemaks 24,20 eurot). Välja mõista Andres Männistelt kriminaalmenetluse kulud: 145,20 eurot kaitsjatasu kohtuistungil osutatud õigusabi eest. Andres Männistel tasuda kriminaalmenetluse kulud 12 kuu jooksul alates kohtumääruse jõustumisest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Danske Bank nr EE873300333499990003 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99916700042722 ning selgitus „Andres Männiste 116-3855 kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt 1
(6)tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile Täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Määruse peale võib esitada määruskaebuse Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada. Asjaolud Viru Vangla esitas 02.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andres Männiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks elektroonilise järelevalve alla. Andres Männiste tunnistati süüdi Harju Maakohtu 06.06.2016 kohtuotsusega KarS § 424 järgi ja KarS § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel karistati vangistusega 2 aastat 9 kuud 26 päeva. Karistuse kandmise algus 06.12.2015 ja lõpp 02.10.
- Elektroonilise valve alla tingimisi ennetähtaegse vabanemise võimaluse avanemine 03.05.
- Andres Männiste andis oma nõusoleku tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks elektroonilise valve kohaldamisega (isiklik toimik lk 42). Kinnipidamisasutusest Andres Männiste kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on 1 kehtiv distsiplinaarkaristus. Vangistuses on osalenud xxx taseme kursustel, kuid jättis need pooleli seoses üleviimisega Viru Vanglasse. Käesoleval ajal osaleb xxx. Vabanemisel soovib elama asuda aadressil xxx. Korter on 2-toaline ja kuulub kinnipeetava emale, kus elab ema üksi. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Ema on nõus seadme kohaldamiseks oma elukohta. Isik on lõpetanud xxx lõpetas Murru Vanglas
- kl. Kinnipeetava enda sõnul on tal töövõimetus 50% ja ta sai vabaduses ka pensionit. Ametlikult töötanud erinevates firmades. Eriala ei oma, omab tööoskusi, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. K-Raha andmetel on rahalisi nõudeid summas 1322,56 eurot. Isiku majanduslikku toimetulekut on mõjutanud sõltuvusainete tarvitamine. Vabanedes on olemas garanteeritud töökoht xxx-s. Ema on nõus isikut materiaalselt toetama. Lähedased on ema ja vend, suhted ema ja vennaga on head head. Kinnipeetaval on alaealine tütar. Meditsiooni osakonna andmetel on Andres Männiste narkosõltlane. Arvestades kinnipeetava varasemat karistatust, on uue üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 48%. Uue vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 49%. Viru Vangla toetab kinnipeetava vabanemist tingimisi ennetähtaega elektroonilise järelevalve alla. Kriminaalhooldaja arvamuse kohaselt on Andres Männiste lähedasteks ema ja tütar. Ema sõnade kohaselt on Andres Männistel head ja toetavad suhted lähedastega. Karistuse kandmise ajal suhtleb ema ja tütrega telefoni teel. Kinnipeetava ema on valmis teda igati toetama. Suhetes elukaaslasega on olnud probleeme. Ema sõnade kohaselt esines Andres Männistel enne vangistust probleeme narkootikumide tarvitamisega. Arvestades kinnipeetava korduvat kriminaalkorras karistatust võib eeldada, et tema tutvusringkonda kuuluvad kriminaalse taustaga ja narkootikume tarvitavad isikud. Andres Männiste on taotlenud vabastamist elektroonilise järelevalve alla elukohta aadressil xxx oma ema juurde. Kodukülastuse käigus ilmnes, et tegemist on 2- toalise korteriga. Korteri omanik on kinnipeetava ema. Antud elamispinnal elab ema üksi. Teostatud elukoha kontrolli põhjal 2
(6)vastab Andres Männiste elukoht elektroonilise valve kohaldamise nõuetele ja seal leidub sobiv koht koduvalveseadme paigaldamiseks. Kirjaliku nõusoleku toetamaks kinnipeetava vabastamist ning elektroonilise valve kohaldamist andis kinnipeetava ema, kellele on selgitatud elektroonilise valve olemust. Kinnipeetava ema on nõus Andres Männiste vanglast vabanemisel toetama materiaalselt ja moraalselt. Andres Männistel on ennetähtaegse vabanemise korral olemas garanteeritud töökoht xxx-s. ja tal on võimalus taastada töövõimetuspension, kuna enne vangistust oli temale määratud töövõimekaotus. Karistusregistri andmetel on Andres Männiste korduvalt kriminaalkorras karistatud nii tingimisi kui reaalse vangistusega. Andres Männiste on karistatud kriminaalkorras ka rahalise karistusega. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest. Andres Männiste on varasemalt karistatud tingimusliku karistusega, kuid katseajal on korduvalt rikkunud alkoholikeeldu ning ei suutnud hoiduda uue kuriteo toimepanemisest, mille tulemusena oli reaalne karistus pööratud täitmisele. Seega kriminaalhooldus osutus Andres Männiste suhtes ebarahuldavaks. Kinnipeetaval on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Prokurör selgitas kirjalikus seisukohas, et toetab isiku ennetähtaegset vabastamist. Kuigi isik on varasemalt 6 korda karistatud ja olnud korduvalt kriminaalhoolduse all ja vangistuses ka, kuigi tal on kehtiv distsiplinaarkaristus, on järjekordne kriminaalhooldus seliine meede, mis kogumis elektroonilise järelevalvega suunab isiku seadusekuulekale elule. Andres Männiste selgitas, et ta ei ei hakka enam uusi kuritegusid toime panema. Kaitsja selgitas, et isik oli vangistuse ajal hõivatud kasuliku tegevusega, mis on oluline faktor ja aitab suunata isikut vabaduses seadusekuulekale elule. Kohtu põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega, ära kuulanud süüdimõistetu, tema kaitsja ning arvestades prokuröri kirjalikku seisukohta, leiab, et Andres Männiste tuleb jätta tingimisi enne tähtaega vangistusest elektroonilise järelevalve alla vabastamata. Kohtu hinnangul ei ole kinnipeetava ennetähtaegne vangistusest vabastamine põhjendatud. KarS § 76 lg 4 alusel katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus võtab taotluse läbivaatamisel arvesse kõik süüdimõistetu isikut iseloomustavad andmed – tema käitumine nii kuriteole eelnenud ajal, kuriteo toimepanemise ajal ning sellele järgnenud perioodil. Süüdimõistetu on vangistuses osalenud xxx taseme kursustel, kuid jättis need pooleli seoses üleviimisega Viru Vanglasse. Käesoleval ajal osaleb xxx. Isik on xxx. lõpetas Murru Vanglas 8. kl. Kinnipeetava enda sõnul on tal töövõimetus 50%, ja ta sai vabaduses ka pensionit. Ametlikult töötanud erinevates firmades. Eriala ei oma, omab tööoskusi, mis aitavad kaasa töökoha leidmisele. Vabanedes on olemas garanteeritud töökoht xxx Karistusregistri väljavõttest nähtub, et süüdimõistetu on korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi kokku on 4. Vanglakaristust kannab kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Varem on teda karistatud varguste eest, 3
(6)narkootilise või psühhotroopse aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest ning süüteo toimepanemise tulemusena saadud vara omandamise, hoidmise või turustamise eest. Kehtivaid väärteokaristusi süüdimkõistetul käesoleval ajal pole. Kohus leiab, et isiku varasemad karistused ja määratud kriminaalhooldus ei ole süüdimõistetu puhul täitnud eesmärki, kuna ta pole neist järeldusi teinud ega hoidunud uute süütegude toimepanemisest. Andres Männistet on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Sellest hoolimata on isik jätkanud süütegude toimepanemist. Kohtu arvates ei ole usutav, et süüdimõistetu hakkaks vabaduses õiguskuulekalt käituma. Andres Männistel puudub kehtiv isikut tõendav dokument, kuid see asjaolu iseenesest ei ole määrav kinnipeetava ennetähtaegse vangistusest vabastamise otsustamisel. Vabanemise korral soovib Andres Männiste elama asuda xxx Korter on 2-toaline ja kuulub kinnipeetava emale, kus elab ema üksi. Korter vastab elektroonilise järelevalve kohaldamise nõuetele. Ema on nõus seadme kohaldamisega. Andres Männiste lähedasteks on on ema ja vend, suhted ema ja vennaga on head head. Kinnipeetaval on alaealine tütar. Ennetähtaegse vabanemise korral on ema nõus poega materiaalselt ja moraalselt toetama. Kinnipeetaval on vabaduses olemas garanteeritud töökoht ettevõttes xxx Kohus loeb positiivseks, et kinnipeetaval on vabanemise korral olemas toetav lähivõrgustik. Vähetähtis pole ka see, et süüdimõistetul on olemas vabanemisjärgne elukoht ja töökoht, mida tuleb arvestada kui asjaolusid, mis maandavad teatud määral uue kuriteo toimepanemise riske. Samas, arvestades kinnipeetava poolt toimepandud kuritegude asjaolusid ja korduvaid karistusi, ei ole kohtu hinnangul Andres Männiste tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine elektroonilise valve alla õigustatud ja oleks liialt ennatlik. Kohtul puudub alus arvata, et süüdimõistetu puhul, kes on korduvalt kriminaalkorras karistatud ja kes on juba varasemalt määratud kriminaalhooldusele, oleks uue kuriteo toimepanemise risk madal. Kuna isik on jätkanud kuritegelikku eluviisi olenemata asjaolust, et ta on ka varasemalt vabastatud karistuse kandmisest tingimuslikult, leiab kohus, et kriminaalhooldus ei osuta isikule piisavat mõju ja oleks ebaotstarbekas. Oleks kergemeelne arvata, et varasemalt korduvalt karistatud isik hakkaks nüüd kriminaalhooldaja kontrolli all uut, seadusekuulekat elu elama. Vähetähtis pole seegi, et K-Raha andmetel on kinnipeetaval rahalisi nõudeid summas 1322,56 eurot. Nimetatud asjaolu võib suurendada uue kuriteo toimepanemise riski. Kohus peab vajalikuks viidata kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt on isiku hea käitumine vanglas üheks oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Kuna aga see tingimus ei ole täidetud (Andres Männistel on 1 kehtiv distsiplinaarkaristust), näitab see, et isik ei ole ka kinnipidamisasutuses suutnud järgida üldkehtivaid reegleid. Kõik see iseloomustab kohtu hinnangul asjaolu, et süüdimõistetu ei olegi motiveeritud oma käitumist muutma õiguskuulekamaks. Kohus on seisukohal, et isiku tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamisega saaks ühiskonna õiglustunne oluliselt riivatud. Kohus leiab, et isiku kogu eelnev käitumine ja toimepandud viimase kuriteo asjaolud näitavad, et tema puhul on uue kuriteo toimepanemise risk vähemalt oluline või enamgi veel. Kohus ei näe põhjuseid, miks selline isik tuleks vabastada enne tähtaega ning kuidas kriminaalhooldus, mille reegleid süüdimõistetu on varasemalt rikkunud, saaks nüüd maandada uue kuriteo toimepanemise riski. Lisaks leiab kohus, et varasemat käitumist ilmestab asjaolu, et süüdimõistetu ei suuda väärtustada ühiskonnas toimivaid reegleid ja norme. 4
(6)Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 02.10.2018, ärakandmiseni on enam kui 1 aastat 4 kuud aega, mis on piisavalt pikk aeg. Kohus leiab, et isiku vabastamisel ei oleks kohtul veendumust, et karistuse eesmärgid on saavutatud, muuhulgas, et isik ei pane enam uusi kuritegusid toime, mistõttu oleks isiku tingimisi ennetähtaegne vabastamine liialt ennatlik. Sealjuures on järelejäänud vangistuse jooksul võimalik teha järeldusi oma varasemast käitumisest, osaleda täiendavates sotsiaalprogrammides ja võimaluse korral ka tööhõives. Kohus peab vajalikuks viidata Riigikohtu varasemale praktikale, mille kohaselt on vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise näol tegemist süüdimõistetu subjektiivse õigusega nõuda seaduses toodud tähtaegade saabumisel enda tingimisi ennetähtaegse vabastamise avalduse menetlemist. (RKKKo 3-1-1-18-11 p 9.1) See aga ei tähenda, et isiku vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine oleks reegliks. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu ((RKKKo 3-1-1-12-17 p 20). Nimetatud kohtupraktikast nähtub sedagi, et kuigi isiku käitumisel vangistuses ja tema võimalustel vabaduses on oluline tähendus, võib kohus siiski jõuda seisukohale, et vaatamata sellele, et isiku käitumine on hea ja võimalused vabaduses on head, ei ole isiku ennetähtaegne vabastamine põhjendatud, arvestades muid asjaolusid. Asjaolusid hinnatakse siiski kogumis. Kohus märgib, et isiku varasem elukäik on näidatud piisavalt kindlalt, et tema suunamine seadusekuulekale elule on raske ja pikaajaline protsess ja see ei pea toimuma ilmtingimata ennetähtaegne vabastamise kaudu. Isik võib alustada seadusekuulekat elu ka pärast karistuse ärakandmist. Isik on olnud allutatud kriminaalhooldusele, kuid vaatamata sellele suundus mitte seadusekuulekale elule vaid jätkas uute kuritegude toimepanemisega. Isik on muulgigas karistatud narkokuriteo toimepanemise eest, mis kujutab ennast täiendavat riski, et isik võib toime panna narkokuritegusid. Seega hetkel ei tekkinud kohtul veendumust, et nüüd krimminaalhooldus kogumis elektroonilise järelevalve kohaldamisega on see meede, mis suunab isiku seadusekuulekale elule. Isik, kes pani toime kuriteo, peab arvestama asjaoluga, et tal tuleb ära kanda kogu temale mõistetud karistus ning riik ei loo tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamise korra kehtestamisega isikutele õiguspositsioone, millele need hiljem võiksid toetuda. Süüdimõistmisel ei ole ennetähtaegne vabastamine isikule garanteeritud. Kui isik ei ole suutnud alluda varasemale kriminaalhooldusele, ilmestab see asjaolu, et isik ei võta talle tingimisi mõistetud karistust piisava tõsidusega, et edaspidi käituda seadusekuulekalt. Kriminaaltoimiku materjalidest nähtuvalt osutab vangistus süüdimõistetule paremat mõju kui vabaduses viibimine. Seega on kohus veendumusel, et süüdimõistetu puhul ei ole kriminaalhoolduslike vahenditega võimalik korrigeerida tema käitumist õiguskuulekuse suunas ning tal tuleb jätkata karistuse kandmist vangistuses. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426, § 432, jätab kohus süüdimõistetu Andres Männiste temale Harju Maakohtu 06.06.2016 kohtuotsusega mõistetud vangistuse kandmisest tingimisi ennetähtaegselt elektroonilise järelevalve alla vabastamata. 5
(6)/allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 6
(6)