← Eesti

2-16-17559/18

Obsah (4)§ 21§ 2§ 48§ 218

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm Määruse tegemise aeg ja koht 29. juuni 2017, Tallinn Tsiviilasja number 2-16-17559 Tsiviilasi KM ka

) § 21 lg 1 mõttes, kuid antud juhul on sissenõudja kohustus täidetud, kuna kohtuotsusega on sissenõudjat juba kohustatud andma nõusolek kinnistu omanikukande muutmiseks ja sellekohase asjaõiguslepingu sõlmimiseks. MÄÄRUSKAEBUS Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja uue määrusega kaebus rahuldada. Ühtlasi palub avaldaja tühistada Pärnu Maakohtu

  1. augusti 2016 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 sissenõudja rahalise nõude täitmise tagamiseks tema kaasomandi osale seatud kohtulik hüpoteek. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole maakohus põhjendanud, miks ta avaldaja kaebuse väiteid ei arvesta. Viidates Riigikohtu
  2. veebruari 2006 otsuse tsiviilasjas nr 3-2-1-168-05 p-le 14 leiab avaldaja, et kaasomandi lõpetamisel viisil, kus ühele poolele jääb kaasomandi ainuomand koos kohustusega hüvitada teisele poolele tema osa väärtus, tekivad vastastikused kohustused. Seega rahuldatakse ühe poole nõue omandi üleandmiseks samaaegselt teise poole rahalise nõude täitmisega. Käesoleval juhul ei ole enne täitemenetluse alustamist asjaõiguslepingut omandi üleandmiseks sõlmitud ja sissenõudja kinnistusraamatuseaduse §-s 34¹ sätestatud nõusolekut andnud. Seega puudus kohtutäituril TSM § 21 lg 1 kohaselt õigus algatada täitemenetlus enne, kui sissenõudja kohustus anda nõusolek omandi üleandmiseks ja kinnistusraamatu kande muutmiseks on täidetud ning sissenõudja on esitanud kohtutäiturile

§ 21lg 2 kohaselt vastava kirjaliku dokumendi (Tartu Ringkonnakohtu 20.

jaanuari 2012 otsus tsiviilasjas nr 2-11-27381). Maakohus ei põhjendanud, miks ta ei nõustu väitega, et hüvitise nõue muutub sundtäidetavaks juhul, kui hüvitist maksma kohustatud pool on asjaõiguslepingu sõlmimisest alusetult keeldunud või muul viisil kaasomandi lõpetamisega viivitanud pärast seda, kui omandit üle andma kohustatud pool või kohtutäitur on asjaõiguslepingu sõlmimist pakkunud. MENETLUSE EDASINE KÄIK Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis puudutatud isikutele tähtaja määruskaebusele vastamiseks. Mõlemad puudutatud isikud vaidlesid määruskaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus

  1. mail
  2. Maakohus selgitas avaldajale
  3. aprilli 2017 kirjas, et määruskaebuse läbivaatamisel ei saa kohus tühistada teises menetluses seatud kohtulikku hüpoteeki. Kohtuliku hüpoteegi tühistamiseks tuleb vastav taotlus esitada tsiviilasjas nr 2-12-
  4. Pärnu Maakohtu 23 mai 2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-12-56617 jäeti rahuldamata avaldaja taotlus Pärnu Maakohtu
  5. augusti2016 määrusega kinnistust avaldaja kaasomandi osale seatud kohtuliku hüpoteegi summas 15 000 eurot tühistamiseks ja vastava kande kustutamiseks. 3

(4)RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 659 ja § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt tühistada, seonduvalt täitmisele võetud nõudega kohustada avaldajat vormistama kinnistusraamatus omanikukande muudatus. Seetõttu tuleb muuta ka menetluskulude jaotust. Ülejäänud osas jääb vaidlustatud määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt. Määruskaebus ja kaebus on edukad eespool p 2 teises lõigus märgitud nõude
(1)osas. Ringkonnakohtu otsusega ei kohustatud avaldajat esitama kandeavaldust registriosakonnale omanikukande muutmiseks (täimisteate sõnastuses „vormistama kinnistusraamatu kanne“).

§ 2

lg 1 sätestab, et sama seadustiku alusel täidetakse nõuded, mis tulenevad täitedokumentidest. Kuna käesolevas asjas täitedokumendiks olevast ringkonnakohtu otsusest ei tulene nõuet

(1), siis selle nõude osas on täitemenetlust alustatud ilma täitedokumendita.

§ 48

lg 1 p 7 sätestab, et kohtutäitur lõpetab täitemenetluse, kui täitemenetlust on alustatud põhjendamatult täitemenetluse tingimuste täitmata jätmise tõttu. Seega pidi kohtutäitur avaldaja kaebuse alusel nõude

(1)osas täitemenetluse lõpetama ja jättis ebaõigesti selles osas kaebuse rahuldamata. Täituril tuleb kaebus kõnealuses osas uuesti läbi vaadata. Nõude
(2)osas on nii kohtutäituri otsus kui ka vaidlustatud määrus põhjendatud ning määruskaebuse väiteid ei anna alust nende tühistamiseks. Muu hulgas ei saa käesolevas asjas otsustada hüpoteegi kustutamist. Ringkonnakohus järgib maakohtu vastavaid põhjendusi ega korda neid. Vastuseks määruskaebusele tuleb märkida järgmist. Ringkonnakohtu otsusest tuleneb avaldajale kohustus maksta sissenõudjale kaasomandi osa kaotuse eest 15 000 eurot. Kohus ei ole selle väljamaksmise kohustust seadnud sõltuvusse omandiosa üleminekust avaldajale või omanikukande muudatuseks kandeavaluse esitamisest. Kõnealuse kohtuotsusega on avaldajale TsÜS § 68 lg 5 kohaselt juba sisuliselt antud sissenõudja nõusolek omanikukande muudatuseks. Seega puudub sissenõudjal avaldaja ees

§ 21

lg 1 järgne täimisest keeldumise õigust andev kohustus, mistõttu selles osas kaebuse rahuldamiseks ja täitemenetluse lõpetamiseks puudub alus. Küsimus ei ole ka kinnisasja valduse üleandmises, vaid vaidlus taandub küsimusele, kes on õigusmuudatuse saavutamiseks kohustatud esitama kinnistusregistrile sellekohase kinnistamisavalduse. Kinnistamisavalduse esitamine ei ole kohustus, küll aga võib kohustuseks olla õigusmuudatuse tegemiseks vajaliku nõusoleku andmine. Seega võiks avaldajal olla õigus keelduda kaasomandi lõpetamisest tuleneva rahalise kohustuse täitmisest seni, kuni sissenõudja ei ole andnud nõusolekut omanikukande muudatuseks kinnistusraamatus, kuid antud juhul on see juba antud. Ainult avaldajast endast oleneb kinnistamisavalduse esitamine. Määruskaebuse ja kaebuse osalise rahuldamise tõttu jäävad nii maa- kui ka ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi kanda (TsMS § 172 lg 1 teine lause). Kuna nõude

(1)esitas täitmisele sissenõudja, kuigi sellist nõuet ringkonnakohtu otsusest ei tulenenud, siis on põhjendatud, et ka tema kannab ise oma menetluskulud.

§ 218lg 3 teine lause võimaldab esitada määruskaebuse käesoleva määruse peale. Juhindudes Ts

MS § 654 lg-st 2² ja §-st 659 esitab ringkonnakohus määruse resolutsiooni juures kohtumääruse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse. / allkirjastatud digitaalselt / Mati Maksing / allkirjastatud digitaalselt / Gaida Kivinurm / allkirjastatud digitaalselt / Ulvi Loonurm 4

(4)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.