Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.03.2017 kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17,001703.
lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus Suren Saakyani suhtes liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. Edasikaebamise kord Kaebaja advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal on õigus esitada kassatsioonikaebus Riigikohtule Viru Maakohtu kaudu 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse kättesaamisest. Kassatsiooni esitamise soovist tuleb Viru Maakohtule kirjalikult teatada 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamisest. Asjaolud ja menetluse käik 09.04.2017.a saabus Viru Maakohtule Suren Saakyani kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.03.2017.a kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2330,17,
lg 1 p 1 või
Kaebuse esitaja leiab, et otsuses on väärteo lühikirjeldus arusaamatu ja menetlusalusele isikule süüksarvatud tegu on konkretiseerimata. Kaebuse esitaja on nõus kirjaliku menetlusega. Ta ei soovi kaitsja osavõttu menetlusest. Kohtuväline menetleja on esitanud kohtule kirjaliku seisukoha kaebuse suhtes. Kohtuväline menetleja nõustus väärteoasja lahendamisega kohtus kirjalikus menetluses ning palus jätta kohtuvälise menetleja 29.03.2017.a otsus nr 2330,17,001703 muutmata ning Suren Saakyani kaebus rahuldamata. Kohtuväline menetleja leiab, et otsus on koostatud õigesti ja vastab Väärteomenetluse seadustiku nõuetele täies ulatuses ja menetlus ei kuulu lõpetamisele. Kohtu seisukoht ja põhjendused Kohus, tutvunud Suren Saakyani kaebusega, kontrollinud väärteoasja materjale ning lähtudes kohtuvälise menetleja seisukohast leiab, et kaebuse võib vastavalt väärteomenetluse seadustiku (
) § 120 lg 1 lahendada kirjalikus menetluses, samuti tuleb tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna 29.03.2017.a kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2330,17,001703.
lg 1 p 1 alusel lõpetada otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetlus Suren Saakyani suhtes liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi.
lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja kaebemenetluses täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. Suren Saakyan palub oma kaebuses tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Ida prefektuuri Narva politseijaoskonna otsus väärteoasjas nr 2330,17,001703 ja lõpetada menetlus
lg 1 p 1 või
Kohus leiab, et enne, kui asuda kaaluma, kas lõpetada menetlus
lg 1 p 1 või
S § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuriga tuvastada teo koosseisupärasus, õigusvastasus ja süü. Nendest kasvõi ühe elemendi puudumisel tuleb väärteomenetlus
Väärteomenetluse seadustiku § 30 lg 1 p-de 1 ja 2 kohaldamiseks sellisel juhul alust ei ole. Alles seejärel, kui kohus on tuvastanud teo koosseisupärasuse, õigusvastasuse ja süülisuse, on võimalik võtta seisukoht väärteomenetluse lõpetamiseks otstarbekuse kaalutlusel (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
§-ga 57. Kohus, vahetult uurinud asjas esitatud tõendeid ja siseveendumuse kohaselt hinnanud tõendeid nende kogumis, on seisukohal, et Suren Saakyani süü temale esitatud süüdistuses on tõendamist leidnud ning tema poolt toimepandu on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. Liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi süüteokoosseisu objektiivne koosseis seisneb turvavöö nõuetekohaselt kinnitamata jätmises. Oli tuvastatud, et sõidu ajal turvavöö oli kinnitatud ebaõigesti: turvavöö oli vasaku käe all ning oli kinnitatud. Seega esinevad Suren Saakyani tegevuses koosseisu objektiivsed tunnused. KarS § 15 lg 3 kohaselt on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et Suren Saakyan pani väärteo toime ettevaatamatusest. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. KarS § 18 lg 2 sätestatu kohaselt isik paneb teo toime kergemeelsusest, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Suren Saakyan pani väärteo toime kergemeelsusest, sest Suren Saakyan väitis ise, et tõepoolest tema 29.03.2017.a juhtis s/a Land Cruiser xxx Narva linnas Rohelisel tänaval, sõidu ajal oli turvavöö kinnitatud ebaõigesti. Rikkumisega oli ta nõus. Kohus arvab, et Suren Saakyan pani teo toime kergemeelsusest, kuna ta peab võimalikuks süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid tähelepanematuse või kohusetundetuse tõttu loodab seda vältida. Kohus loeb tõendatuks Suren Saakyani käitumises liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 sätestatud väärteo objektiivsete ja subjektiivsete tunnuste esinemise. Seega kohtul ei ole alust lõpetada menetlus
lg 1 p 1 järgi.
lg 1 sätestab, et menetleja võib väärteomenetluse lõpetada otstarbekuse kaalutlusel. Menetluse otstarbekuse kaalutlusel lõpetamise kriteeriumid saab tuletada kriminaalmenetlusõigusest (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-105-09, p 11). KrMS §-s 202 kriminaalasja menetlejale antud õigus lõpetada menetlus otstarbekuse tõttu on käsitatav kaalutlusõigusena, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomiale ka proportsionaalsuse põhimõttest tuleneva vajaduse välistada karistuse kohaldamine juhtudel, mil see ei oleks teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mõõdukas (vt nt RKKKo asjas nr 3-1-1-9-07, p 9.3). 3
lg 1 p 1 alusel lõpetab kohus otstarbekuse kaalutlusel väärteomenetluse Suren Saakyani suhtes liiklusseaduse § 239 lg 1 p 1 järgi. /allkirjastatud digitaalselt/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.