Obsah (8)

§ 65§ 66§ 150§ 651§ 162§ 163§ 165§ 68

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-15-11555 Määruse tegemise aeg ja koht 30. juuni 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi AK pärand

§ 65

lg 5 ja 651 lg 1 alusel määrata pankrotihalduri tasu alammääras summas 2065,46 eurot. Lõpparuande andmed olid järgmised: - Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta: Pankrotivarasse on laekunud kokku 9524,03 eurot (pandieseme müügist 6500 eurot ja kogumispensioni osaku väljamakse 3024,03 eurot). - Andmed pankrotiseaduse § 146 nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused puuduvad. Pankrotimenetluse kulud: ajutise halduri tasu ja kulu kokku 1269,12 eurot; halduri poolt tehtud väljamakstud vajalikud kulutused oma kohustuste täitmiseks: halduribüroo, panga, transpordi, telefoni, praamipiletite, enampakkumise ja uue omaniku kande tegemise riigilõivu kulu kokku 496,45 eurot, pandieseme koristamise kulu 168 eurot. - Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa: Swedbank AS summas 5525,00 eurot. - Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta: Pandieseme müügist laekus raha 6500 eurot. - Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saada oleva vara kohta: Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. - Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel: Pärast pankroti välja kuulutamist võttis haldur üle võlgniku pangakonto ning võlgniku pärandvara, 1-toalise korteri valduse, ning asus esmalt korterit koristama ning müügiks ette valmistama. Korter õnnetus võõrandada kolmandal enampakkumisel hinnaga 6500 eurot. - Iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud: Swedbank AS 5034 eurot. - Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide kohta, mida haldur veel kavatseb esitada: Halduri poolt hagisid esitatud ei ole ning haldur ei kavatse ka hagisid esitada. - Kohtukulud: Kohtukulusi tehtud ei ole. - Muu info: Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegu, mistõttu ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. 2

1. 06.10.2016 esitas võlausaldaja Swedbank AS lõpparuandele vastuväite. Võlausaldaja leidis, et pankrotihalduri tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ning on ebamõistlikult suur. Halduri töömaht on olnud minimaalne, kuna tegemist on olnud ajaliselt lühikese, ühe võlausaldajaga ning mitte keerulise pankrotimenetlusega. Haldur ei ole peale vara müümise teinud mingeid märkimisväärseid toiminguid. Põhjendatuks võib pidada pankrotihalduri tasu 5 töötunni eest, summas 450 eurot (5 x 90) eurot. Võlausaldaja palus jätta lõpparuande kinnitamata ja tagastada see haldurile.
2. Pankrotihaldur vaidles vastuväitele vastu ning leidis, et võlausaldajal puudub õigus halduri tasu vaidlustamiseks lõpparuandele vastuväite esitamise kaudu. Võlausaldaja ei ole esitanud kaebusi halduri tegevuse peale ega kasutanud seadusest tulenevaid võimalusi teostada pankrotihalduri tegevuse üle järelevalvet. Tasu määramine summas 2065,46 eurot (sh maksud summas 717,51 eurot) on põhjendatud. Halduri töö on olnud ajaliselt väga mahukas ja vastutusrikas vara säilitamise tagamisel ning alammäärast väiksema tasu määramisega haldur ei nõustu. Haldur selgitas, et ei ole pankrotimenetluses kasutanud kolmandate isikute teenuseid (näiteks kinnisvarabüroo teenust, millise teenuse kasutamist soovitas võlausaldaja Swedbank AS esimesel võlausaldajate koosolekul). Pankrotimenetluses ei ole võlausaldaja poolt valitud toimkonda, millest tulenevalt on haldur tegutsenud iseseisvalt. Lääne-Saare vallalt korteri valduse ja halduse ülevõtmisel selgus, et korter oli koristamata ja surnu isiklikke asju täis. Korterist surnu isiklike asjade äraviimise korraldamiseks tuli halduril leida tema sugulased. Sugulased viisid surnu isiklikud asjad korterist minema kahel korral, millest tulenevalt pidi haldur korteris käima ka asju üle andmas kahel korral. Pärast surnu isiklike asjade ära viimist, korraldas haldur korteri koristamise. Korteri koristamiseks kulus 2 päeva. Arvestades asjaolu, et panditud korteriomandis puudus püsiv küte, siis korteri säilimiseks käis haldur talveperioodil korterit oma puudega kütmas, vähemalt üks kord nädalas 3 kuu jooksul. Pandieseme (korteriomandi) võõrandamiseks korraldas haldur 3 enampakkumist ning 5 korral käis haldur korterit ostuhuvilistele ja enampakkumisel osalejatele näitamas. Haldur võõrandas korteri 6500 euro eest, võlausaldaja poolt määratud alghind oli 8000 eurot. Kõigi nende tööde teostamiseks pidi haldur sõitma Tallinnast Saaremaale, Astesse, kus asus korter. Lisaks nõudis haldur pankrotivarasse surnu pensionikindlustuse osaku summas 3024,03 eurot.
3. Avaldaja oli seisukohal, et pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada ning halduri poolt esitatud tasu suurus vastab tegelikult tehtud tööde mahule. Maakohtu määrus ja selle põhjendused
4. Pärnu Maakohus jättis 01.12.2016 määrusega rahuldamata Swedbank AS-i vastuväite lõpparuandele, kinnitas AK pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses koostatud lõpparuande ning lõpetas pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihalduri oma ülesannete täitmisest. Maakohus kinnitas pankrotimenetluse kulud summas 2065,46 eurot ning määras, et nimetatud summa tuleb pankrotivarast välja mõista pankrotihaldur Saima Laumetsa kasuks.
5. Maakohus viitas Riigikohtu 11.05.2016 lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-27-16, mille p-s 15 on selgitatud, et iseenesest on halduril

§ 66

lg 1 esimese lause järgi lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluse kuludeks

§ 150

lg 1 p 5 mõttes on ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 17). Kulutuste hüvitamine pankrotihaldurile on põhjendatud üksnes mõistlikus ja vajalikus 3 ulatuses. Pankrotihaldurite kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus

§ 66

lg 3 teisest lausest tulenevalt kaaluma menetluse ajalist kestust ja keerukust ning mille jaoks pankrotihaldur on kulutusi teinud, arvestades, et osa kulutusi, näiteks esindajate ja abiliste kulud, peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel. Sama lahendi p 12 kohaselt kinnitab kohus lõpparuande tervikuna ning ei ole, mh kulude osas, seotud halduri taotlusega kontrollida üksnes osa sellest. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning peab halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust kontrollima ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Käesoleval juhul on pankrotimenetluse kulud järgnevad: ajutise halduri tasu ja kulu kokku 1269,12 eurot; halduri poolt tehtud väljamakstud vajalikud kulutused oma kohustuste täitmiseks: halduribüroo, panga, transpordi, telefoni, praamipiletite, enampakkumise ja uue omaniku kande tegemise riigilõivu kulu kokku 496,45 eurot, pandieseme koristamise kulu 168 eurot. 8. Samuti viitas maakohus Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, milles Riigikohus kordas oma varasemat seisukohta, et kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (vt RKTKm tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29). Pankrotihaldur on taotlenud tasu väljamõistmist alammääras summas 2065,46 eurot. Maakohus märkis, et arvestab halduri selgitusi tasu põhjendatuse osas, sh asjaolu, et tegemist oli Saaremaal Aste alevikus asuva pärandvaraks oleva korteri võõrandamise tehinguga, sellega seoses kolme enampakkumise korraldamisega ja müügiga, korteri müügiks ettevalmistamisega, selle kütmisega, mis iseenesest tulenevalt korteri asukohast võis osutuda tavapärast keerukamaks. Käesolevas pärandvara pankrotimenetluses ei ole valitud ka toimkonda, haldur tegutses iseseisvalt ega kasutanud kinnisvara teenuseid. Eeltoodu põhjal luges kohus põhjendatuks halduri tasu suuruse summas 2065,46 eurot. Kohus arvestas sealjuures, et halduri poolt taotletava tasu suurus koos maksudega jääb

§ 651lg 1 järgi alammäära ulatusse.

Maakohus märkis, et käesolevas asjas ei ole küll hagisid ega vaidlustusi pankrotimenetluse raames esitatud, kuid arvestades eelkõige Saaremaal asuva pärandvaraks oleva korteri müügiga seonduvat (tulenevalt selle vahemaast ja asukohast) oli tegemist tavapärasemast keerulisema korteri võõrandamisega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud määrata alammäärast väiksem tasu.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Eeltoodust tulenevalt asus kohus seisukohale, et võlausaldaja Swedbank AS vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning juhindudes

§ 651lg-st 1 määras kohus pankrotihalduri tasu summas 2065,46 eurot.

4 9. Kohus leidis, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus nõustus pankrotihalduri hinnanguga, et võlgniku pärandvara maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses. Kohus leidis, et pankrotimenetlus tuleb lõpetada ja Saima Laumets pankrotihalduri kohustustest vabastada (

§ 165lg 3).

Määruskaebus

1. 15.12.2016 esitas võlausaldaja Swedbank AS Pärnu Maakohtu 01.12.2016 määruse peale määruskaebuse, millega palub maakohtu määruse tühistada ning jätta lõpparuande kinnitamata ja tagastada see haldurile.
2. Määruskaebuse kohaselt vaidlustab võlausaldaja maakohtu määruse halduri tasu kinnitamise osas.

§ 65

lg-st 5 tulenevalt võib kohus määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta pankrotihalduri töö mahule ja vastutusele. Käesoleval juhul on pankrotihalduri tasu kujunenud ebamõistlikult suureks, sest tegemist ei olnud pika ega keeruka menetlusega. AK pankrot kuulutati välja 28.08.

1. Aasta hiljem, s.o 30.09.2016, esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpparuande. Nimetatud perioodil seisnes pankrotihalduri töö järgmistes toimingutes: nõudeavaldustega tutvumine (võlausaldajaid vaid üks); 19.02.2016 nõuete kaitsmise koosoleku läbiviimine; 3 enampakkumist; võlausaldajate üldkoosoleku läbiviimine; jaotusettepaneku koostamine; lõpparuande koostamine ja teate avaldamine väljaandes Ametlikud Teadaanded. Võlausaldaja hinnangul ei ole põhjendatud nõuda eelnimetatud toimingute läbiviimise eest 2065,46 eurot.
2. Lisaks oli võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli kohaselt pankrotihalduril korteri klientidele näitamiseks lubatud sõlmida kinnisvarabüroo Pindi maakleriga vastav leping, kus maakleri tasu on 2% korteriomandi maksumusest ehk antud juhul 130 eurot. Seeläbi ei oleks tekkinud pankrotihalduril kulusid ega vajadust sõita pidevalt Saaremaale seda huviliste näitama. Arusaamatuks jääb ka asjaolu, et pankrotihaldur tasus uue omaniku kande tegemise riigilõivu. Tavapäraselt tasub riigilõivu see isik, kelle huviks on omanikuks saada. Kulude kokkuhoiu eesmärgil olnud mõistlikum kasutada maakleri teenust. Seevastu valis pankrotihaldur kulukama variandi, mis aga ei tohiks kaasa tuua olukorra, kus võlausaldaja nõuded jäävad suuremas ulatuses rahuldamata, kui nad oleks jäänud olukorras, kus pankrotihaldur oleks mõistlikke ning kulusid kokkuhoidvamaid valikuid teinud.
3. Võlausaldaja ei nõustu kohtu hinnanguga, et korteri asukoha tõttu oli tegemist tavapärasemast keerulisema korteri võõrandamisega, mistõttu ei ole põhjendatud määrata alammäärast väiksem tasu. Maakohus on jätnud arvestamata asjaolu, et pankrotihalduril oli võimalus kasutada maakleri teenust, mida viimane aga ei teinud. Samuti väitis pankrotihaldur võlausaldajate üldkoosolekul, et ta käib niikuinii tihti Saaremaal lähikondseid külastamas ning selgitas, et seetõttu ei too see tema jaoks kaasa lisakulusid. Eeltoodust lähtudes ei ole põhjendatud kõikvõimalike kulude tasumine pankrotivara arvelt. Lisaks ei ole pankrotihaldur pidanud vajalikuks tõendada tehtud kulutuste suurust (nt praamipiletite hinnad, missugused olid bürookulud, kuidas on arvestatud telefoni kulu), vaid on oma parema äranägemise järgi määranud kulude suuruseks kokku 496,45 eurot ja pandieseme koristamise kuluks 168 eurot. Seejärel jättes kõrvale eelnevalt märgitud kulud, on pankrotihaldur palunud kinnitada tasu 2065,46 eurot. Maakohus pidanuks igakülgselt hindama pankrotihalduri tasu põhjendatust ja vajalikkust. Arvestades eeltoodud töö mahtu ja asjaolu, et tegemist ei olnud keeruka vaidlusega, on pankrotihalduri tasu summas 2065,46 5 eurot ebamõistlikult suur, mistõttu pidanuks maakohus jätma lõpparuande kinnitamata ning tagastama selle pankrotihaldurile pankrotimenetluse jätkamiseks. Vastus määruskaebusele
4. Pankrotihaldur ja avaldaja vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta määruskaebuse rahuldamata. Edasine menetluse käik
5. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ning edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
6. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuse väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. 17.

§ 65lg 1 järgi on halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 sätestab, et halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata.

§ 65

lg 5 kohaselt määrab kohus haldurile tasu käesoleva seaduse § 651 lõikes 1 nimetatud alammääras. Alammäärast suurema tasu võib kohus määrata põhjendatud juhul. Kohus võib määrata alammäärast väiksema tasu, kui tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. 18. Riigikohus on 08.02.2017 tsiviilasjas nr 3-2-1-155-16 tehtud määruse p-s 14 selgitanud, et tulenevalt

§ 65

lg 5 esimesest lausest määrab kohus üldjuhul pankrotihaldurile tasu

§ 651lg-s 1 sätestatud alammääras.

Alammäärast väiksema tasu saab kohus

§ 65

lg 5 kolmanda lause järgi pankrotihaldurile määrata juhul, kui alammääras tasu suurus ei vasta halduri tehtud töö mahule ja vastutusele. Seega peab kohus haldurile alammäärast väiksema tasu määramiseks olema tuvastanud, et halduri ülesanded pankrotimenetluses olid tavapärasest lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis seab kahtluse alla halduri õiguse saada alammääras tasu. 19. Käesoleval juhul määras maakohus pankrotihaldurile tasu

§ 651lg 1 järgses alammääras.

Ringkonnakohus märgib, et haldurile tasu määramine ülem- ja alammäära raames on kohtu diskretsiooniotsustus, millesse kõrgema astme kohus saab sekkuda vaid juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus piisavas ulatuses haldurile alammääras tasu määramist põhjendanud, sealjuures on maakohus võtnud arvesse pankrotihalduri töö mahtu ja pankrotimenetluse asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa käesoleval juhul väita, et pankrotihalduri ülesanded olid tavapärasest oluliselt lihtsamad või esineb muu eriline asjaolu, mis seaks kahtluse alla halduri õiguse saada tasu alammääras. Eeltoodut ei muuda ka määruskaebuse väide, mille kohaselt oleks pankrotihaldur saanud korteri ostjatele näitamiseks sõlmida AS-iga Pindi Kinnisvara maaklerilepingu summas 130 eurot. Võlausaldaja ei ole põhistanud, et maaklerilepingu sõlmimisel oleks pankrotihalduri töö maht olnud oluliselt väiksem. Kuigi 6 pankrotihaldur on käinud viiel korral Saaremaal asuvat korterit võimalikele ostjatele näitamas, ei ole tema tegevus seisnenud üksnes selles. Arvestades pankrotimenetluses tehtud töö mahtu on halduril ringkonnakohtu hinnangul õigus saada tasu alammääras. Alammääras tasu ei ole pankrotihalduri panust arvestades ebamõistlikult suur. Arvestada tuleb ka sellega, et

§ 65lg 11 järgi sisaldab halduri tasu seaduses ettenähtud makse.

20. Ringkonnakohus leiab, et pankrotihalduri tasu vähendamiseks ei anna alust ka asjaolu, et pankrotivara arvelt on kantud halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutused.

§ 66

lg 1 järgi on halduril lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Lõpparuandes on haldur selgitanud, et lisaks ajutise halduri tasule ja kulule, on haldur kandnud kulusid summas 664,45 eurot. Maakohus on lõpparuande kinnitanud ega ole pidanud vajalikuks nõuda haldurilt kuludokumentide ja täiendavate andmete esitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust väita, et haldur on oma ülesannete täitmiseks teinud pankrotivara arvel põhjendamatuid kulutusi. Pankrotimenetluse kestust ja asjaolusid arvestades võib kulutusi pidada mõistlikeks. Ka omanikukande muutmisega seotud riigilõivu tasumist ei saa pidada selgelt põhjendamatuks, kuna eelduslikult oli kande muutmine ka võlgniku huvides. 21. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata. 22. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja kodulehelt nähtuvalt on Saima Laumetsa pankrotihaldurina tegutsemise õigus peatatud alates 31.10.2016 kuni 31.10.2017. Kuigi

§ 68

lg 2 teise lause kohaselt tuleb haldur vabastada, kui tal ei ole õigust haldurina tegutseda, ei anna see siiski alust maakohtu määruse tühistamiseks ja asja maakohtule saatmiseks uue halduri nimetamiseks. Saima Laumets esitas lõpparuande 30.09.

1. 01.12.2016 määrusega lõpetas maakohus pankrotimenetluse ja vabastas pankrotihaldur Saima Laumetsa oma ülesannete täitmisest pankrotimenetluse lõpetamisel. Määruskaebuses on vaidlustatud pankrotihalduri tasu. Pankrotihalduri tasu küsimuses oleks Saima Laumets määruskaebuse menetlusosaline ka juhul, kui ta selle asja haldur enam ei oleks. Ringkonnakohus jätab määruskaebuse rahuldamata. Arvestades eeltoodut ei ole käesolevas menetlusstaadiumis halduri vahetamine menetluslikult põhjendatud.
2. Vastavalt TsMS § 171 lg-le 1 jäävad määruskaebuse menetlemisest tingitud menetluskulud võlausaldaja Swedbank AS kanda. Avaldaja ja pankrotihaldur ei ole menetluskulude väljamõistmise taotlust esitanud. Seega puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 7