2-17-7329/5

2-17-7329 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Liis Arrak, Gaida Kivinurm ja Indrek Soots Määruse tegemise aeg ja koht

1. juuli 2017, Tallinn Kohtuasja number 2-17-7329 Kohtuasi OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUSE hagi EM vastu kohustuse puudumise tuvastamiseks Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
2. mai
3. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUSE määruskaebus Menetlusosalised ja nende esindajad määruskaebuse menetlemisel Hageja OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS (registrikood 10027431), lepinguline esindaja Kerstin Malberg Kostja EM (isikukood xxxxxxxxxx) Menetluse liik Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON:
4. Tühistada Harju Maakohtu
5. mai
6. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-7329 ja saata asi samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
7. Rahuldada OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUSE määruskaebus. Kohtu selgitused: Määruse peale ei saa esitada määruskaebust. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
8. OÜ BALTI REALISEERIMISKESKUS (hageja) esitas
9. mail 2017 Harju Maakohtule EM (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada, et hageja ei ole kohustatud tasuma kostjale 5000 eurot. Hagiavalduse kohaselt müüs hageja
10. juulil
11. a müügilepingu nr EE-2016/4643 alusel kostjale sõiduauto xxxxxxx hinnaga 65 000 eurot. Kuna hageja keeldus kostjale tagastamast kostja nõutud osa müügihinnast, esitas kostja Eesti tarbijavaidluste komisjonile kaebuse ning 2-17-7329 tarbijavaidluste komisjon mõistis
12. aprilli
13. a otsusega asjas nr 8-1-011394-179-17 hagejalt kostja kasuks välja 5000 eurot. Tarbijavaidluste komisjoni otsus on seadusega vastuolus. Esimese astme kohtu määrus
14. Harju Maakohus keeldus
15. mai
16. a määrusega tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 75 lg 1 ja § 70 lg-te 1–4 alusel hagi menetlusse võtmast. Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt võib teine lepingupool algatada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1215/2012 kohtualluvuse ning kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise kohta tsiviil- ja kaubandusasjades (Brüssel I määrus) art 18 lg 2 järgi tarbija vastu menetluse üksnes selle liikmesriigi kohtutes, kus on tarbija alaline elukoht. Hagiavalduses esile toodud asjaolude kohaselt on kostja tarbija, kelle elukoht on xxxxxxx Vabariigis. Seega tuleb hagejal pöörduda oma nõudega xxxxxxxx Vabariigi pädeva kohtu poole. Määruskaebus
17. Hageja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ja saata tsiviilasja hagi menetlusse võtmise otsustamiseks samale maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei ole praegusel juhul täidetud Brüssel I määruse art 17 lg 1 p-des a–c sätestatud eeldused, mistõttu ei saa lähtuda tarbijalepingute kohtualluvuse sättest (Brüssel I määruse art 18 lg-st 2). Hageja ei sõlmi interneti teel lepinguid ning tema müügitegevus ei ole suunatud xxxxxxx. Kostjaga sõlmitud leping ja hageja müügitegevus ei ole seotud xxxxxxxga. Hagejal on õigus esitada hagi Harju Maakohtule valikulise kohtualluvuse järgi (Brüssel I määruse art 7 lg 1), kuna müügilepingu esemeks olev sõiduk anti kostjale üle Tallinnas. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
18. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada ja maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada. Asi tuleb saata samale maakohtule hagi menetlusse võtmise otsustamiseks.
19. Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga selles, et kohtualluvuse kindlakstegemisel tuleb lähtuda asjaolust, et kostja on tarbija, kelle elukoht on xxxxxxx Vabariigis, ning seetõttu tuleb kohtualluvus määrata Brüssel I määruse art 18 lg 2 järgi.
20. Kolleegium juhib tähelepanu, et Brüssel I määruse art 4 lg 1 järgi esitatakse hagi isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, üldjuhul selle sama liikmesriigi kohtutesse, sõltumata isikute kodakondsusest. Isikute vastu, kelle alaline elukoht on liikmesriigis, võib Brüssel I määruse art 5 lg 1 järgi esitada hagi teise liikmesriigi kohtusse üksnes II ptk 2.–
21. jaos sätestatud korras.
22. Tarbijalepingute erandlikku kohtualluvust on reguleeritud Brüssel I määruse II ptk
23. jaos. Sellest tulenevalt määratakse Brüssel I määruse 17 p 1 järgi kohtualluvus kindlaks
24. jao sätete alusel asjades, mis puudutavad lepinguid, mille isik on tarbijana sõlminud oma 2 2-17-7329 majandustegevusest või kutsealast sõltumatul eesmärgil. Eeltoodu kehtib aga viidatud sätte järgi üksnes juhul, kui tegemist on a) järelmaksuga kaupade müügilepinguga, b) osamaksetena tasutava laenulepinguga või muud liiki krediidilepinguga, mis sõlmiti kaupade müügi rahastamiseks, või c) muudel juhtudel lepinguga, mis on sõlmitud isikuga, kes tegeleb tarbija alalise elukoha liikmesriigis äri- või kutsetegevusega või kelle selline tegevus on mis tahes vahenditega suunatud nimetatud liikmesriiki või mitme liikmesriigi hulgas ka nimetatud liikmesriiki, ning kui leping kuulub sellise tegevuse raamesse. Seega ei saa kõigi tarbijat puudutavate vaidluse kohtualluvust määrata Brüssel I art 18 lg 2 järgi, kuna määruses on sätestatud kitsalt juhtumid, mille puhul
25. jao sätted kohalduvad.
26. Praeguses asjas esitas hageja koos hagiga müügilepingu, millest nähtub, et see sõlmiti Tallinnas ning kogu ostuhind on tasutud (tl 7–8). Samuti esitas hageja sõiduki üleandmisevastuvõtmise akti, millest nähtub, et sõiduk anti üle Tallinnas (tl 9). Seega ei ole kohtule esitatud andmeid, millest saaks järeldada, et hagi aluseks on Brüssel I määruse art 17 lg 1 p-des a, b või c nimetatud tunnustele vastav leping. Sellest tulenevalt ei saa ka asja kohtualluvust määrata kindlaks Brüssel I määruse
27. jao tarbijalepingute erandliku kohtualluvuse järgi vastavalt Brüssel I art 18 lg-le 2, vaid lähtuda tuleb määruse üldistest kohtualluvuse sätetest.
28. Kuigi Brüssel I määruse art 4 lg 1 järgi tuleb hagi esitada üldjuhul kostja alalise elukoha riigi kohtusse, võib Brüssel I määruse art 5 lg 1 järgi määruses sätestatud juhtudel esitada hagi ka teise liikmesriigi kohtusse. Seejuures näeb Brüssel I määruse II peatüki
29. jagu ette ka valikulise kohtualluvuse. Mh võib Brüssel I määruse art 7 lg 1 p-de a ja b järgi esitada hagi lepinguid puudutavates asjades selle paiga kohtusse, kus tuli täita asjaomane kohustus ning kui ei ole kokku lepitud teisiti, käsitatakse käesoleva sätte kohaldamisel asjaomase kohustuse täitmise kohana müügi puhul kohta liikmesriigis, kus lepingu kohaselt kaubad üle anti või kus need oleks tulnud üle anda.
30. Kuna hagis esiletoodud asjaolude kohaselt sõlmisid pooled sõiduki müügiepingu Tallinnas ja hageja andis sõiduki kostjale üle samuti Tallinnas, oli hagejal õigus esitada Brüssel I määruse art 7 p 1 a järgi Eesti kohtule ja maakohus jättis ekslikult Brüssel I määruse art 18 lg 2 alusel hagi menetlusse võtmata. /allkirjastatud digitaalselt/ Liis Arrak /allkirjastatud digitaalselt/ Gaida Kivinurm /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Soots 3