Obsah (6)

§ 29§ 30§ 10§ 36§ 21§ 45

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Tsiviilasja number 2-16-1195 Määruse tegemise aeg ja koht 13. aprill 2017, Tallinn Kohtukoosseis Indrek Soots, Liis Arrak, Krista Kirspuu Tsiviilasi Viirisepa

) § 29 lg 1 kohaselt avalduse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks. Avaldaja hinnangul on saneerimiskava võimalik täita ja ainult sellisel juhul oleks võimalik kõikide võlausaldajate nõuded rahuldada. I rühma võlausaldaja OÜ Finora Capital (hüpoteegipidaja) hääletas saneerimiskava kinnitamise vastu. See on avaldaja hinnangul tingitud sellest, et hüpoteegipidajal on võimalus saneerimismenetluse katkemisel hüpoteegiga tagatud vara kiire ja madala hinnaga realiseerimise korral oma raha ainukesena koheselt kätte saada. Võlausaldajate II rühma esindajad hääletasid suures enamuses saneerimiskava kinnitamise poolt. Saneerimiskava kinnitamata jätmisel on II rühma võlausaldajatel suur tõenäosus oma nõuetest ilma jääda. Harju Maakohtu 20.05.2016 määrus ja selle põhjendused 6. Harju Maakohus võttis 20.05.2016 määrusega menetlusse avalduse võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks ning määras saneerimiskava hindamiseks finants- ja majandusekspertiisi. Maakohus tegi avaldaja saneerimiskava hindamise ülesandeks vandeadvokaadile Kaido Ehasoole ja Kärdla kohtutäiturile Igor Prigodale. Maakohus määras arvamuse esitamise tähtajaks 27.06.2016. 7. Maakohus asus seisukohale, et taotlus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks on esitatud tähtaegselt ja vastab

§ 29

ja

§ 30lg 1 nõuetele.

Avaldus esitati

§ 10

lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 29

lg 3 kohaselt on tsiviilasja toimikus saneerimiskava, hääletusprotokoll koos lisadega, saneerimisnõustaja arvamus ja tõendid saneerimiskava projekti ning

§-s 23 nimetatud teate või üleskutse kättetoimetamise kohta. Ettevõte on Lõuna-Hiiumaa suurim majutus- ja toitlustusettevõte, mis on tegutsenud Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algaastatest peale Sõru Puhkeküla kaubamärgi all. Ettevõte tegeleb majutusteenuse, Sõru kõrtsi, Emmaste Teemaja ning catering teenuse osutamisega. Tegemist on olulise tööandjaga, ettevõttel on talveperioodil 1 töötaja, 3 suveperioodil võib töötajate arv ulatuda kuni 15 töötajani. Ettevõttel on kohustusi 133 611, 43 eurot ning ettevõte oleks ilma saneerimiseta tõenäoliselt maksejõuetu. Saneerimiskava täitmise eelduseks olevateks katteallikateks on kinnistu (registriosa nr 647933) müük vabaturu tingimustel. Hindamisakti kohaselt on kinnistu väärtus 180 000 eurot. Käibevahendite puudujäägi finantseerimine on täiendavalt plaanis katta ettevõtte majandustegevusest tulenevast rahavoost. Ettevõtte jätkusuutlik majandamine on pärast saneerimist tõenäoliselt võimalik. Kohustuste täitmise ajatamine, nõuete tähtaja pikendamine ja võlasummade vähendamine annaks ettevõttele võimaluse kohustused olulisel määral täita. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 31.12.

1. Menetluse vahepealne käik
2. Eksperdid Kaido Ehasoo ja Igor Prigoda toetasid 27.06.2016 menetlusdokumentides saneerimiskava kinnitamist.
3. 27.06.2016 esitas OÜ Inotex Grupp kohtule taotluse, milles palus lisada avaldaja võlausaldajate nimekirja nõude põhisummaga 28 300 eurot, mis tuleneb 02.04.2015 sõlmitud rendilepingust. Avaldaja esitas 10.07.2016 seisukoha, milles ei nõustunud esitatud nõudega ja leidis, et tegemist on näiliku tehinguga. Harju Maakohus jättis 19.07.2016 määrusega OÜ Inotex Grupp taotluse rahuldamata. Harju Maakohtu 19.07.2016 määrus ja selle põhjendused
4. Harju Maakohus kinnitas 19.07.2016 määrusega võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava. Maakohus määras saneerimisnõustaja saneerimiskava täitmise üle järelevalvet teostama. Maakohus kohustas avaldajat saneerimiskava kehtivuse ajal mitte koormama talle kuuluvat vara mistahes õigustega (välja arvatud igapäevase majandustegevuse käigus sõlmitavad lepingud) ning mitte võõrandama talle kuuluvat vara ilma saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta. Samuti kohustas maakohus avaldajat saneerimiskava kehtivuse ajal mitte võtma täiendavaid laenukohustusi ja mitte andma täiendavaid laene, garantiisid ega käendusi saneerimisnõustaja kirjaliku nõusolekuta. Maakohus määras saneerimisnõustaja tasuks 3942 eurot, millest 3000 kuulub tasumisele kohtu deposiiti kantud tagatise arvelt ning mõistis avaldajalt saneerimisnõustaja kasuks välja 942 eurot. Eksperdi Kaido Ehasoo tasu suuruseks määras maakohus 2475 eurot ja Igor Prigoda tasuks 1637,17 eurot.
5. Maakohtu hinnangul on avaldaja saneerimismenetluse abinõude rakendamise tagajärjel tõenäoliselt jätkusuutlik. Saneerimiskava kinnitamisel arvestas maakohus mh sellega, et avaldaja on laiendanud oma catering-tegevust ja sõlminud uusi lepinguid. Arvestades, et ettevõtte juhtkonnal on pikaajaline kogemus oma tegevusvaldkonnas, on tõenäoline, et ettevõtte majanduslik seisund tervendamise tagajärjel paraneb. Saneerimiskavas esitatud majanduslik seisund võimaldab järeldada, et saneerimiseta ei ole ettevõtte tegevus jätkusuutlik. Seega on saneerimine võlausaldajate huvides. Seda leiavad ka mõlemad eksperdid. Saneerimiskava finantsanalüüsist nähtub, et avaldaja omakapital on
6. a lõpu seisuga positiivne. Ettevõtte maksejõuetust näitab eelkõige olukord, kus netovara on negatiivne. Avaldaja puhul on tegemist tõenäolise maksejõuetusega just käibevara puudumise tõttu, kuid netovara jääb positiivseks. Kasuminäitajad perioodil 2011-2015 on järgmised: 2568 eurot
7. a-l; 1115 eurot
8. a-l; 981 eurot 2013.a-l; 833 eurot
9. a-l; 1071 eurot
10. a-l. Ettevõttel oli
11. a lõpuks 69 022 eurot jaotamata kasumit. Kuigi avaldaja maksejõuetuse teke on tulevikus tõenäoline, pole avaldaja praegu püsivalt maksejõuetu. Käibekapitali puuduse tõttu ei ole võimalik võlausaldajate nõudeid avaldaja senist tegevust jätkates rahuldada ning maksejõudlus taastub saneerimismenetluse käigus. 4
12. Saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega. Põhinõuded täidetakse täielikult. Hüpoteegipidajale makstakse kuni saneerimismenetluse algatamiseni intressi.
13. Avaldaja on kohtu hinnangul Hiiumaa regioonis oluline ettevõte, arvestades töötavate isikute hulka. Aastaringselt töötajaid on ettevõttel 1-3, suvekuudel ehk turismihooajal on töötajate arv suurem, ulatudes ca 15-ni.
14. Saneerimiskava välised Inotex Grupp OÜ ja OÜ Alliku Grupp nõuded pole saneerimiskava kinnitamise ajaks jätkuvalt selged. Seetõttu kohus nende nõuetega saneerimismenetluses ei arvestanud. Kuna ettevõtte vara hinnanguline väärtus on 150 000 kuni 180 000 eurot, siis peaksid müügi tagajärjel võlausaldajate nõuded olema igal juhul tagatud. Saneerimiskava täitmise tähtaeg on 31.12.
15. Võlausaldaja OÜ Finora Capital määruskaebused
16. 08.06.2016 esitas võlausaldaja OÜ Finora Capital Harju Maakohtu 20.05.2016 määruse peale määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saneerimismenetlus lõpetada. 01.08.2016 esitas OÜ Finora Capital määruskaebuse Harju Maakohtu 19.07.2016 määruse peale, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue määruse, millega saneerimismenetlus lõpetada.
17. Määruskaebuste põhjenduste kohaselt pole maakohus ei 20.05.2016 määruses ega 19.07.2016 määruses arvestanud

§ 10lg 2 p-s 3, lg-s 3 ja § 29 lg-s 2 sätestatud tähtaegadega.

Võlausaldaja hinnangul on maakohus võtnud avaldaja saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse ekslikult. Saneerimiskava esitati maakohtule 20.04.2016, s.o

§ 10lg-s 3 sätestatud tähtaega rikkudes.

Ka avaldus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks esitati 20.04.2016 ehk sama tähtaega rikkudes.

§ 10lg-s 3 sätestatud tähtaega ei saa kohus pikendada.

Maakohus pole vastuvõtmata saneerimiskava kohtule kinnitamiseks esitamisest menetlusosalisi ka õigeaegselt teavitanud, mistõttu sai puudutatud isik sellest teada 24.05.

2. Maakohus pole arvestanud puudutatud isiku vastuväiteid saneerimiskavale. Saneerimiskava põhineb lootusel, et hüpoteegiga kinnistu hoidmisel kuni 31.12.2017 on võlausaldajatel võimalus saavutada oma nõuete suuremas ulatuses rahuldamist kui selle kinnistu kohesel müügil. Sellise prognoosi tõendamiseks pole saneerimiskavas tõendeid esitatud. Saneerimiskavas pole käsitletud avaldaja kinnistu võimalikku müügihinda. Saneerimiskavas on märgitud, et kinnistu uus omanik võiks kinnistu avaldajale rentida, kuid selline lootus on avaldaja hinnangul spekulatiivne ja ebatõenäoline. Lisaks ei saa välistada, et rendile andmine vähendab kinnistu müügihinda, mis seab kahtluse alla kavandatava meetme asjakohasuse. Lisaks pole võlgnikul huvi kinnistut müüa enne 31.12.2017 kuupäeva, kuna ta saab sellel perioodil teenida tulu majutusteenuse osutamisega.
3. Hüpteegipidajat koheldakse oluliselt halvemini võrreldes võimaliku pankrotimenetlusega. Arvestades, et OÜ Finora Capital on peamine võlausaldaja, kelle nõue on tagatud hüpoteegiga, ning arvestades, et võimalik pankrotimenetlus seisneks peamiselt kinnisasja müügis, pole pankrotimenetluse eeldatavad kulud väga suured. Võimaliku pankrotimenetluse raames saaks võlausaldaja enda nõude tõenäoliselt suuremas ulatuses ning kiiremini rahuldatud. Võlgnikul on ka muud vallasvara, mida oleks võimalik 5 võõrandada ning seega ei kaetaks pankrotimenetluse kulutusi üksnes kinnisasja võõrandamisest. Kui lähtuda võimalusest, et kinnistu müüakse hinnaga 150 000 eurot, siis saaks võlausaldaja nõue rahuldatud täielikult ning seda isegi juhul, kui müügihinnast teatud osa arvestataks pankrotimenetluse kulude katteks. Saneerimine ei tohi olla meetmeks, millega pandipidaja õiguseid on võimalik eirata või jätta olulisel määral arvestamata.
4. Võlausaldaja hinnangul pole avaldaja ka oluline tööandja

§ 30lg 1 p 5 mõttes.

Seda kinnitab ka avaldaja enda hinnang, sest pankroti korral kannataks vaid 1-3 inimest ja kuni uue omaniku leidmiseni suletaks vaid üks majutusasutus (mis talvel oleks ilmselt niikuinii kinni). Maksu- ja Tolliameti kodulehel avaldatavatest avalikest andmetest nähtub, et avaldaja on

1. a II kvartalis (aprill-juuni) tasunud riiklikke makse 11,79 eurot ja tööjõumakse 0 eurot. Seega, vaatamata aktiivsele suvisele turismihooajale, puudub ettevõttel palgakulu ja tööjõumakse ei tasuta. Need andmed ei kinnita väiteid suure töötajate hulga kohta. Ka ekspert Kaido Ehasoo ei pidanud avaldajat oluliseks tööandjaks saneerimisseaduse mõttes.
2. Avaldaja võime täita saneerimiskava on puudutatud isiku hinnangul küsitav. Seda kinnitab saneerimisnõustaja hinnang. Saneerimisnõustaja on leidnud, et saneerimiskava täitmine võib olla võimalik, kuid seda pole võimalik hinnata, kuna ettevõtte kohustused on ebaselged. Avaldaja jaotamata kasum 69 022 eurot
3. a lõpu seisuga on raamatupidamislik ja põhineb eeldatavalt varade ebaõigel hindamisel. Eksperdid ja kohus pole võtnud põhjendatud seisukohta ettevõtte kinnistute tegeliku väärtuse osas. Avaldaja pole suutnud ka tasuda saneerimismenetlusega seotud kulusid. Avaldajal puudub tegelikkuses majandustegevus ja saneerimismenetlus on algatatud vaid aja võitmiseks ja vältimatu pankrotimenetluse edasilükkamiseks.
4. Võlausaldajate kohustuse täitmise peamise rahalise allikana nähakse ette üksnes kinnistu võõrandamine, millele on OÜ Finora Capital kasuks seatud hüpoteek. Seejuures on võimalik plaanitud müügitulu kasutada võlausaldajate nõuete rahuldamiseks üksnes seetõttu, et on otsustatud OÜ Finora Capital nõuet vähendada. Sisuliselt võrdsustakse seeläbi tagamata nõuetega võlausaldajad pandiõigust omava võlausaldajaga, mis on vastuolus pandiõiguse eesmärgiga.
5. OÜ Finora Capital nõude käsitlemine nii saneerimiskavas kui vaidlustatud määrustes on vastuoluline ning samuti ei selgu, millises ulatuses on võlausaldaja nõudeid saneerimisel vähendatud. Saneerimiskava ei vasta seetõttu täitedokumendile esitatavatele nõuetele. Saneerimiskava ei sea avaldajale kohustusi seoses kinnistu müügiga. Saneerimiskavas ei nähta ette ka võlgade tasumise kohustuslikku kuupäeva. Saneerimiskavast ei selgu ka seda, mis saab siis, kui kinnistu võõrandatakse suurema hinnaga, kui on nõudeid saneerimisel. Ei saa pidada lubatavaks võimalust, et teatud hinnapiiri ületades ei pea võlausaldajatele enam kava kohaselt midagi maksma. Vastused määruskaebustele
6. Avaldaja vaidles 08.06.2016 määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Osaühing Allabi, Swedbank AS ja osaühing Kier Ehitus toetasid määruskaebuse rahuldamist. Teised võlausaldajad määruskaebusele ei vastanud.
7. Avaldaja vaidles 01.08.2016 määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata. Osaühing Allabi, Swedbank AS ja Paldiski Linnavalitsus toetasid määruskaebuse 6 rahuldamist. Teised võlausaldajad määruskaebusele Saneerimisnõustaja leidis, et saneerimine on võimalik. vastust ei esitanud. Edasine menetluse käik
8. Maakohus jättis määruskaebused rahuldamata ning edastas need TsMS § 663 lg 5 alusel läbivaatamiseks ja lahendamiseks ringkonnakohtule. Ringkonnakohtu seisukoht
9. Ringkonnakohus, tutvunud asja materjaliga, leiab, et määruskaebuste väited ei anna alust Harju Maakohtu 20.05.2016 ja 19.07.2016 määruste tühistamiseks. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus maakohtu määrused muutmata ning määruskaebused rahuldamata. Vastusena määruskaebuste väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.
10. Harju Maakohtu 20.05.2016 määrus on tehtud avaldaja

§ 29

lg 1 järgse vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse alusel.

§ 30

lg 1 järgi rahuldab kohus käesoleva seaduse §-s 29 nimetatud avalduse, kui: 1) saneerimisteade on võlausaldajale, kelle nõuet soovitakse saneerimiskavaga ümber kujundada, kätte toimetatud; 2) käesoleva seaduse §-s 23 nimetatud teade või üleskutse on võlausaldajale kätte toimetatud; 3) saneerimiskava vastab käesoleva seaduse § 21 nõuetele; 4) saneerimisnõustaja hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoline; 5) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga; 6) on täidetud käesoleva seaduse §-s 29 esitatud tingimused. 19.07.2016 määrusega kinnitas maakohus võlausaldajate poolt vastuvõtmata saneerimiskava.

§ 36

kohaselt kinnitab kohus võlausaldajate poolt vastu võtmata saneerimiskava, kui: 1) ei ole rikutud käesolevast seadusest tulenevaid nõudeid; 2) ekspertide hinnangul on ettevõtte saneerimine tõenäoliselt edukas; 3) saneerimiskava alusel ei kohelda mõnda võlausaldajat oluliselt halvemini võrreldes teiste võlausaldajatega või võrreldes teiste samasse rühma kuuluvate võlausaldajatega; 4) tegemist on olulise ettevõtjaga, ka olulise tööandjaga. Võlausaldaja OÜ Finora Capital on vaidlustanud mõlemad maakohtu määrused. 28. Ringkonnakohus leiab, et määruste tühistamiseks ei anna alust võlausaldaja väited

§ 10

lg-s 3 ja § 29 lg-s 2 sätestatud tähtaegade rikkumiste kohta.

§ 10

lg 2 p 3 kohaselt märgitakse saneerimismääruses tähtaeg, mille jooksul saneerimiskava tuleb esitada kohtule kinnitamiseks. Sama paragrahvi lõike 3 kohaselt ei või nimetatud tähtaeg olla pikem kui 60 päeva.

§ 29

lg 2 kohaselt esitatakse avaldus vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamiseks

§ 10lg 2 p-s 3 nimetatud tähtaja jooksul.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt algatas Harju Maakohus 09.02.2016 määrusega saneerimismenetluse ning määras, et saneerimiskava tuleb vastu võtta ja esitada kohtule hiljemalt 08.04.

1. 05.04.2016 määrusega pikendas maakohus saneerimisnõustaja taotluse alusel saneerimiskava esitamise tähtaega kuni 20.04.
2. Iseenesest on õige võlausaldaja seisukoht, et kohus saab saneerimiskava esitamise tähtaega pikendada üksnes

§ 10

lg-s 3 sätestatud tähtaja piires (vt Riigikohtu 18.11.2009 määrus tsiviilasjas nr 32-1-90-10, p 21). Samas on Riigikohus tsiviilasja nr 3-2-1-28-10 p-s 15 asunud seisukohale, et juhul, kui kohus ei järgi

§ 10

lg-s 3 sätestatut, s.o määrab pikema tähtaja kui 60 päeva, siis tuleb seda lugeda menetlusnormi rikkumiseks, millele saab esitada vastuväite TsMS § 333 lg 1 järgi. TsMS § 333 lg 2 järgi tuleb nimetatud vastuväide esitada kohtule esimesel võimalusel rikkumise teadasaamisel ja kui seda ei tehta, siis hiljem ei saa vastuväidet esitada. Saneerimiskava esitamise tähtaja seadusega sätestatud piirtähtaja ületamist ei ole põhjust pidada tsiviilkohtumenetluse olulise põhimõtte rikkumiseks, mis välistaks TsMS § 333 lg 2 ja 3 kohaldamist. 7

1. Ringkonnakohus ei nõustu OÜ-ga Finora Capital selles, et ta sai rikkumisest teadlikuks alles siis, kui talle edastati 20.05.2016 kohtumäärus. Praegusel juhul pidid võlausaldajad saneerimiskava esitamise tähtajast saama teada hiljemalt 05.04.2016 saneerimisnõustaja poolt edastatud üleskutsest esitada saneerimiskava vastuvõtmiseks kirjalik seisukoht. Üleskutsele oli lisatud saneerimiskava, milles on märgitud, et saneerimiskava kohtule esitamise tähtaega on 05.04.2016 määrusega pikendatud kuni 20.04.2016 (I kd lk-d 103, 140). Võlausaldaja OÜ Finora Capital on kinnitanud üleskutse kättesaamist 06.04.2016 (I kd lk 147) ning on esitanud oma vastuväited saneerimiskavale 11.04.2016 (I kd lk 98). Vastuväiteid saneerimiskava esitamise tähtaja pikendamisele võlausaldaja ei esitanud. Seega ei ole kolleegiumi hinnangul võlausaldaja OÜ Finora Capital tähtaja pikendamisele õigeaegselt vastuväidet esitanud ja seetõttu ei saa võlausaldaja TsMS § 333 lg 3 järgi tugineda kohtu veale ka määruskaebustes.
2. Vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse võtmise otsustamisel kontrollib kohus üksnes

§ 30lg-s 1 sätestatud avalduse menetlemise eeldusi, aga mitte kava sisulist õigsust.

Ringkonnakohus leiab, et maakohus on võtnud õigesti vastuvõtmata saneerimiskava kinnitamise avalduse menetlusse. Ringkonnakohus ei nõustu võlausaldaja väidetega, mille kohaselt ei ole käesoleval juhul täidetud

§ 30

lg 1 p-s 4 nimetatud eeldus, mille kohaselt peab saneerimisnõustaja hinnangul olema ettevõtte saneerimine tõenäoline. Kuigi saneerimisnõustaja on 20.04.2016 esitatud arvamuses leidnud, et saneerimine on võimalik juhul, kui vara müügist laekub vahendeid vastavalt prognoosile ning kohustuste maht ei suurene, võib ringkonnakohtu hinnangul arvamusest järeldada, et saneerimisnõustaja hinnangul on saneerimine tõenäoline. Saneerimisnõustaja on toonud välja, et saneerimiskava väliselt on esitanud nõude Inotex Grupp OÜ (28 300 eurot) ning et OÜ Alliku Grupp on avaldanud, et tema nõue on suurem kui ettevõtte poolt esitatud andmete kohaselt (vastavalt 1446,54 euro asemel 6225,74 eurot). Avaldaja on nimetatud nõuetele vastu vaielnud. Maakohus on 19.07.2016 määruses leidnud, et kuna saneerimiskava välised Inotex Grupp OÜ ja OÜ Alliku Grupp (täiendav) nõuded ei ole selged, ei saa nimetatud nõuetega saneerimismenetluses arvestada. Määruskaebuse väidete pinnalt ei ole alust asuda selles osas maakohtust teistsugusele seisukohale. Lisaks on ka saneerimiskavale hinnangu andnud eksperdid olnud seisukohal, et ettevõtte saneerimine on põhjendatud ja vajalik. Sealjuures on ekspert Kaido Ehasoo leidnud, et isegi olukorras, kus teadaolev nõue on suurem, ei ole tegemist sellise suurusjärguga, mis võiks saneerimiskava elluviimist oluliselt mõjutada (II kd lk 42). 31. Ringkonnakohtu arvates on maakohus leidnud põhjendatult, et avaldajat võib pidada Hiiumaa regioonis oluliseks ettevõtjaks ning määruskaebuste väited ei anna alust asuda selles osas maakohtust erinevale seisukohale. Maakohus on toonud välja, et ettevõte on Hiiumaa turismi- ja toitlustusettevõttena tegutsenud alates Eesti Vabariigi taasiseseisvumise algaastatest Sõru Puhkeküla kaubamärgi all, olles Lõuna-Hiiumaa suurim majutus- ja toitlustusettevõte. Ettevõte tegeleb majutusteenuse, Sõru kõrtsi, Emmaste Teemaja ning catering teenuse osutamisega. Ettevõttel on talveperioodil 1 töötaja, suveperioodil võib töötajate arv ulatuda kuni 15 töötajani. Ringkonnakohus leiab, et ettevõtja olulisust saab hinnata ka tulenevalt tema tegevuse spetsiifikast (nt turismi hooajalisus) ning samuti on põhjendatud arvestada piirkonna, kus ettevõte tegutseb, regionaalseid iseärasusi. Käesoleval juhul on ka saneerimiskavale hinnangu andnud eksperdid leidnud, et Hiiumaa mastaabis on tegemist olulise ettevõttega ning arvestades, et Hiiumaal ei ole lihtne tööd leida, on avaldaja oluline tööandja oma praegustele töötajatele. Sealjuures on ekspert Igor Prigoda oma arvamuses välja toonud, et ettevõttel on saarel oma 8 kindel sotsiaalne koht ning see on praktikabaasiks paljudele teenindussektoris tööle asuvatele noortele. Lisaks on ettevõte paljude suveürituste organiseerija, andes selliselt tööd ka teistele saare ettevõtjatele. 32.

§ 30

lg-st 5 tulenevalt annab kohus määruses, millega rahuldab vastuvõtmata saneermiskava kinnitamise avalduse, hinnangu

§-s 29 nimetatud võlausaldaja avaldusele saneermiskava kinnitamata jätmiseks. Kuigi käesoleval juhul ei ole maakohus 20.05.2016 määruses OÜ Finora Capital 11.04.2016 esitatud vastuväidetele hinnangut andnud, ei ole ringkonnakohtu arvates tegemist sellise menetlusõiguse normi rikkumisega, mis tooks kaasa maakohtu määruse tühistamise. Ringkonnakohus saab nimetatud puuduse kõrvaldada, vastates määruskaebuste väidetele.

1. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole võlausaldaja toonud 11.04.2016 vastuväidetes ja määruskaebustes esile selliseid asjaolusid, mille tõttu tuleks saneerimiskava jätta kinnitamata. Ettevõtte peamiseks varaks on kinnistu asukohaga Emmaste vald, Pärna küla, Viirisepa, mis on koormatud hüpoteegiga OÜ Finora Capital kasuks. Võlausaldaja on leidnud, et tema kasuks seatud hüpoteegiga tagatud vara realiseerimise kaudu on tema huvid paremini kaitstud kui saneerimiskava kaudu ning et saneerimiskavaga koheldakse teda oluliselt halvemini kui pankrotimenetluses. Saneerimiskavast nähtuvalt oli OÜ Finora Capital nõue koos kõrvalnõuetega saneerimismenetluse algatamise seisuga 115 335,61 eurot (sh põhinõue 91 00 eurot, intress 15 940,86 eurot ja viivised 8394,75 eurot). Saneerimiskavaga pikendatakse võla tasumise tähtaega kuni kinnistu müügini hiljemalt 31.12.
2. Võlausaldajale makstakse intressi kuni saneerimismenetluse algatamiseni. Viiviste ja muude kõrvalnõuete arvestamine lõpetatakse alates saneerimismenetluse algatamise kuupäevast ja sama kuupäevani arvestatud viivised ja muud kõrvalnõuded (peale intressinõude) kuuluvad 100% ulatuses vähendamisele.
3. Riigikohus on leidnud, et saneerimismenetluse regulatsiooniga on ette nähtud, et võlausaldaja huve võidakse saneerimismenetluses kahjustada ning saneerimismenetluses ongi ettevõtja huvid mõnevõrra olulisemad kui võlausaldaja huvid. Määravaks tuleb võlausaldaja huvide ja õiguste kaalumisel lugeda seda, kas võlausaldaja huve on oluliselt rikutud. Tähtsam on kavas võrrelda olukorda, mis saaks nõuetest saneerimiskava kinnitamata jätmisel, st mis võimalused oleks nende rahuldamisel võimalikus pankrotimenetluses (vt Riigikohtu 18.11.2009 määrus nr 3-2-1-122-09, p 19). Ringkonnakohtu hinnangul ei saa määruskaebuse väidetest järeldada, et pankrotimenetluses koheldaks pandipidajat oluliselt paremini. Vastavalt pankrotiseaduse (PankrS) §-le 136 toimub pankrotivara müük enampakkumisel täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. PankrS § 140 kohaselt müüb haldur koormatud kinnisasja aga nelja kuu jooksul arvates ajast, millal haldur võis alustada pankrotivara müüki, arvestades §-des 133 ja 134 sätestatut. Ekspert Kaido Ehasoo on oma arvamuses leidnud, et saneerimine on kõigile võlausaldajatele oluliselt kasulikum. Pankrotimenetluses rahuldataks kõigepealt esimesel järjekohal oleva hüpoteegipidaja OÜ Finora Capital nõue ning tõenäoliselt müüdaks kinnistu oluliselt madalama hinnaga kinnisvara spetsialistide määratud hinnast. Ülejäänud võlausaldajate nõuded jääksid rahuldamata (II kd lk 43). Saneerimisnõustaja on 02.09.2016 vastuses määruskaebusele selgitanud, et PankrS §-s 140 sätestatud tähtaja jooksul ei pruugi, arvestades Hiiumaa kinnisvara turgu, varale ostjat leiduda ning vara nii lühikese aja jooksul müümiseks tuleks selle hinda vähendada. Lisaks on saneerimisnõustaja viidanud sellele, et pankrotimenetluse kulude katteks võib pandieseme müügist toimunud laekumistest kasutada kuni 15% ning väljamakse suuruseks jääks seega 85% laekumistest. 9
4. Ringkonnakohtu arvates ei anna saneerimiskava kinnitamata jätmiseks alust võlausaldaja etteheited kinnistu müügihinna prognoosimise kohta. Saneerimiskava kohaselt on kinnistu hinnanguline väärtus 180 000 eurot. Selline hinnang on võimalikule ostu-müügihinnale antud ka avaldaja poolt esitatud Arco Vara 2014.a ekspertarvamuses (I kd lk 33). Võlausaldaja on viidanud Pindi Kinnisvara poolt 2016.a märtsi lõpus antud hinnangule, mille kohaselt võib kinnistu hinnanguline väärtus olla 150 000 eurot. Ekspert Igor Prigoda on leidnud, et kinnistu müük hinnaga 150 000-180 000 eurot tagab, et kõik nõuded saavad tasutud ja ettevõte saab jätkata majandustegevusega. Ka maakohus on kava kinnitamisel tuginenud sellele, et vara hinnanguline väärtus on 150 000-180 000 eurot. Võlausaldaja ei ole toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et kinnistu hinnanguline väärtus võiks olla oluliselt väiksem kui 150 000 eurot. Samuti leiab ringkonnakohus, et saneerimiskavas on põhjendatult lähtutud sellest, et kinnisvara müümisel vabaturu tingimustes saneerimiskavas antud tähtaja jooksul on tõenäolisem, et kinnistu suudetakse müüa kõrgema hinnaga kui vara müümisel enampakkumisel.
5. Saneerimiskava kinnitamata jätmiseks ei anna alust võlausaldaja väited, mille kohaselt lõppeb kinnistu müügiga ka ettevõtte majandustegevus ning seetõttu ei ole saneerimisel sisulist erinevust pankrotimenetlusega. Ringkonnakohus leiab, et kinnistu müügiga võib lõppeda ettevõtte majutustegevus, kuid muude ettevõtte tegevusalade (nt toitlustus ja catering) osutamine ei ole otseses sõltuvuses müüdavast kinnisvarast. Saneerimiskavast nähtuvalt ei ole avaldaja välistanud ka võimalust jätkata tulevikus tegevust kinnistu üürnikuna. Lisaks märgib ringkonnakohus, et võlausaldaja poolt esile toodud asjaolust, et avaldaja eest on saneerimismenetluse seotud kulusid tasunud teised isikud, ei anna alust pidada avaldajat püsivalt maksejõuetuks. 02.09.2016 vastuses määruskaebusele on saneerimisnõustaja toonud välja, et avaldaja on seda põhjendanud sellega, et tema arvelduskonto oli arestitud.
6. Ringkonnakohus leiab, et saneerimiskava vastab

§ 21

nõuetele ning selles on piisava põhjalikkusega analüüsitud ettevõtte saneerimiseks olulisi asjaolusid. Ringkonnakohtu hinnangul on kavast arusaadav, millises ulatuses on OÜ-l Finora Capital õigus nõuda täitmist saneerimismenetluse raames. Saneerimiskava punktis VIII on välja toodud, et saneerimiskava täitmise tähtaeg on 31.12.2017.

§ 45

lg-st 5 tulenevalt on võlausaldajal võimalik kohustuste täitmata jätmisel algatada kava alusel täitemenetlus.

§ 21

ei tulene, et saneerimiskavas oleks tulnud käsitleda ka olukorda, kus saneerimiskava järgselt jääb kinnistu müügist rahalisi vahendeid üle.

1. Ülaltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata.
2. Määruskaebuste esitamisest tingitud menetluskulud tuleb TsMS § 171 lg 1 alusel jätta määruskaebuse esitaja kanda. Ringkonnakohtu menetluses puuduvad menetluskulud, mida rahaliselt kindlaks määrata. (allkirjastatud digitaalselt) Indrek Soots (allkirjastatud digitaalselt) Liis Arrak (allkirjastatud digitaalselt) Krista Kirspuu 10