lg 1 järgi ja karistati rahatrahviga 10 trahviühiku ulatuses, s.o summas 40 eurot. Menetlusalune isik Johannes Neiland, isikukood 36002202238, xxx Keskkonnainspektsiooni esindaja V. V. Kohtuväline menetleja RESOLUTSIOON Juhindudes VTMS 132 p 1, § 133-135 kohus OTSUSTAS: Jätta Johannes Neilandi kaebus Keskkonnainspektsiooni 30.03.2017 kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr 9400,17,000225 rahuldamata ja nimetatud otsus muutmata. Rahatrahv 40 (nelikümmend) eurot tuleb tasuda 30 päeva ehk edasikaebamise tähtaja jooksul Rahandusministeeriumi arveldusarvele EE891010220034796011 SEB pangas, kohustuslik viitenumber 4100064625. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus esitada kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest Viru Maakohtule kirjalikult teatama seitsme päeva jooksul, alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ehk hiljemalt 29.05.2017 Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kassatsioonitähtaeg peatub riigi õigusabi taotluse esitamisega Riigikohtule. 1 Kohtuotsuse terviktekst on kohtu kantseleis kättesaadav 16.06.2017 Kohtuotsus jõustub alates kohtuotsuse tervikteksti kättesaadavusest 30-päevase tähtaja möödumisel (ehk 18.07.2017) juhul kui ükski menetlusepool ei ole kassatsiooni esitanud. MENETLUSE KÄIK Keskkonnainspektsiooni vaneminspektor M. P. kohaldas kiirmenetlust ja koostas xxx kiirmenetluse otsuse xxx, mille alusel tunnistati Johannes Neiland süüdi Kalapüügiseaduse (edaspidi
) § 81 lg 1 järgi selles, et -xxx asetas ta püügile 7 unda xxx paisjärvel, lahkus kohalt ja jättis püügivahendid valveta; -xxx asetas ta püügile 2 unda xxx paisjärvel, lahkus kohalt ja jättis püügivahendid valveta. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, mille kohaselt peab harrastuskalapüügivahend olema vahendi omaniku valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. Menetlusaluse isiku tegu on kvalifitseeritud
Menetlusaluse isiku ütlused on vormistatud eraldi dokumendina – ülekuulamisprotokollile. Isik oli üle kuulatud 07.03.2017. Johannes Neiland oli menetlusaluse isikuna üle kuulatud ja andis ütlusi, et xxx asetas ta püügile 2 xxxpaisjärvel kl 06.50 ja läks koju. Kl 08.45 tuli ta tagagi ja avastas, et püügivahendeid enam ei ole. Samuti 16.01.2017 asetas ta püügile 7 unda kl 16.00-17.00 ja läks koju. Tuli tagasi kl 18.30 ja avastas, et püügivahendeid ei ole. Mõned püügivahendeid oli tähistatud nimega ja telefoni numbriga. Menetlusalune isik teab, et juures viibima ei pea. Kalapüügiload oli vormistatud tema lastele ka, kuid püügivahendid olid paigaldatud tema poolt. Kõik 9 unda kuuluvad menetlusalusele isikule. Ülekuulamisprotokollis on märge, et 9 unda on omanikule tagastatud ja märkusi ei ole. Menetlusalune isiku esitas 13.04.2017 maakohtule kaebuse kiirmenetluse otsuse peale. KAEBUSE SISU Menetlusalune isik palub tühistada tema suhtes tehtud kiirmenetluse otsus, sest tema arvates ei ole ta rikkumist toime pannud. Menetlusaluse isiku seisukohal ei nõue seadus, et harrastuskalur peab olema kogu aeg oma püügivahendite kõrval nö füüsiliselt. Ta ise elab samuti xxx ja kohale tulek võtab 3 minutit. Püügivahendid olid märgistatud telefoninumbriga, millele helistades saaks ametnik teada, kellele kuuluvad püügivahendid. Kohtuvaidlustes avaldas menetlusalune isik, et Olemas on aktiivne ja passiivne kalapüük. Unnapüük on passiivne püük. Passiivse püügi korral ei ole nõutav, et kalur viibiks unna juures. Kalur jätab unnad püügile ja hiljem tuleb kontrollida. Samuti leiab menetlusalune isik, et jää pealt korjata püügivahendid ämbrisse nagu see olid antud juhul tehtud, kas see seaduslik. 2 Kohtuväline menetleja on seisukohal, et
lg 3 rikkumise puhul on vaja tõendada, et tegemist on unnapüügiga ja teiseks, et püügivahendid oli jäetud omaniku valveta. Kohtuvälise menetleja seisukohal on mõlemad asjaolud on kohtuliku arutamisega kinnitust leidnud. Kalapüügiseadus ei näe ette erisusi unnapüügi puhul. Püügivahendi omanik peab olema püügivahendi juures ja seda valvata.. kohtuväline menetleja leidis et karistus 40 eurot on piisav, et isikut mõjutada. KOHTU TUVASTATUD ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED Kohtuistungil ülekuulatud menetlusalune isik avaldas, nagu kohtueelse uurimise käigus, et xxx asetas ta püügile 7 unda ja 01.03.2017 – 2 unda. Ta on püügivahendite omanik, samuti maksis ta harrastuskalapüügiloa eest. Ta ei viibinud püügivahendite juures, kuid 7-st 5-l unnal oli küljes lipik nime ja telefoninumbriga ja 2 unda olid mõlemad küljes lipik telefoninumbriga. Tunnistaja M. P. selgitas kohtuistungil, et nii xxx kui ka xxx oli tegemist kodanike kaebusega, et püügile on asetatud püügivahendid aga valveta. Ta sotis kohale ja tõepoolest püügivahendite juures ei olnud kedagi ja kedagi polnud läheduses, kes võiks olla omanik. Esimesel korral koostas ta objekti kontrollimise protokolli ja teisel korral oli koostatud sündmuskoha vaatlusprotokoll. Tunnistaja selgitas, et mõlemal korral olid püügivahendid varustatud lipikutega, millel olid nimed ja telefoninumber. Tunnistaja selgitas, et harrastuskaluril on õigus omada 3 püügivahendit, seega peabki omanik juures olema, et tuvastada veekogul või kaldal, mis kellele kuulub. Tunnistaja selgitas, et konkreetse menetlusaluse isikuga ka varasemalt sellest räägitud näiteks 2015. aastal ja talle oli selgitatud suuliselt kuidas harrastuskalapüügil käituda. Tunnistaja selgitas, et näiteks võrkudega kalapüügi korral ei olegi vaja isiku juuresolek, sest võrkude puhul on teada isikukood. Menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütlused on kinnitatud sündmuskoha vaatlusprotokolliga 01.03.2017, millest nähtub, et xxx paisjärvel on avastatud 2 unda, varustatud liuga, mille küljes on telefoninumber. Püügivahendid on ära võetud ja pitseeritud kilekotti, plommi number 0527492. Objekti kontrollimise protokollist 16.01.2017, millest nähtub, et xxxpaisjärvel on avastatud 7 unda, mis on ära võetud ja pitseeritud, plommi number 00317597. Maakohus märgib, et antud väärteoasja puudub vaidlus, kas menetlusalune isik püüdis 16.01.2017 ja 01.93.2017 kala harrastuskalapüügiloa alusel, püügivahendiks on esimesel korral 7 unda ja teisel – 2 unda. Vaidlus puudub ka faktilises asjaolus, et mõlemal korral olid püügivahendid varustatud lipikutega, millel on menetlusalune isik näidatud oma kontaktandmed, konkreetselt telefoninumber.
lg 3 näeb ette, et harrastuskalapüügivahend peab olema kalapüügil püügivahendi omaniku valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. See nõu ei kehti püügil nakkevõrgu, vähimõrra, õngejada, ja kadiskaga, mis peavad olema tähistatud
lg 2 p 5 kohaselt.
lg 2 näeb ette, et harrastuskalapüügil on keelatud kasutada samal ajal rohkem kui kolme sama või eri liiki püügivahendit. 3 Maakohu märgib, et
ei näe ette aktiivset ega passiivset kalapüüki ega tee unnapüüki kohta erisusi. Iseenesest mõistetavalt ei tee
erisusi kalapüügile veekogul, mis asub püügivahendite omaniku elukohast läheduses ehk konkreetse harrastuskalapüügi nõudeid ei sõltu püügivahendite omaniku elu- või püsivat viibimiskohast. Antud väärteoasjas tuleb lahendada, kas seaduse nõue, et kalapüügil peab püügivahend olema valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha, tähendab seda, et kalapüügil püügivahendite omanik peab püügivahendite kohast viibima sellises läheduses, mis annab talle reaalse ja piisava võimaluse püügivahendeid valvata. Ei saa jätta tähelepanuta, et nõudel on ka teine pool- omaniku valve peab olema veel selline, et võimaldada omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. Seega, tuleb arvestada, et seaduse normil on mitu eesmärki - üks eesmärk tagada, et püügivahendi üle oleks piisav ja tõhus kontroll püügivahendi omaniku poolt ( siin on aktuaalne kalapüügi turvalisus, kuna kalapüük võib olla teostatav avalikul veekogul), teine eesmärk on riikliku järelevalve võimaldamine ( harrastuskalapüük on võimalik üksnes
alusel, tasu eest ja arvestades nõudeid ja piiranguid- vt
lg 1) Maakohus on kindlal seisukohal, et püügivahendi lipikuga ( millel on nimi ja telefoninumber) varustamise kaudu ei ole tagatud omaniku valve
Fakt, et lipikul on telefoninumber ja nimi, ei taga kuidagi, et omanik valvab püügivahendeid. Pigem tähendab see fakt seda, et omanik loodab kergemeelselt, et keegi tema asemel valvab püügivahendeid ja vajadusel helistab telefoninumbrile ja annab probleemist teada. Maakohus on arvamusel, et menetlusaluse isiku tegutsemisviis harrastuskalapüügil ei olnud nõuetekohane, sest püügivahendite lipikutega varustamine ja järgnev kalapüügilt lahkumine ei tähenda
Seega menetlusaluse isiku käitumise puhul ei ole täidetav
lg 3 üks eesmärk – püügivahendite valve Maakohus selgitab, et
lg 3 nõude täitmiseks peab isik viibima püügivahenditest sellises läheduses, (kusjuures pole vahet, kas isik viibib ehitise sees, kui ehitis on kaldal ja püügivahenditest läheduses, et tal on reaalne võimalus neid valvata, või kaldal lõkke juures, või jääl telgis), mis annab tall reaalse ja piisava võimaluse püügivahendeid valvata ja vajadusel kalapüüki protsessi sekkuda. Samuti on maakohus seisukohal, et menetlusaluse isiku käitumisel ei ole võimalik saavutada
lg 3 järgmist eesmärki, nimelt tõhusat ja piisavat riiklikku järelevalvet, mis antud juhul annaks võimaluse teha omanik kindlaks veekogul või kaldal. Lipikule nime ja telefoninumbri näitamine ei taga kuidagi seda, et vajadusel järelevalvel oleks omanik tuvastatav veekogul või kaldal. Maakohus on seisukohal, et seaduse sätte nii grammatiline kui ka eesmärgipärane tõlgendamine annab aluse jõuda seisukohale, et norm on täidetud juhul, kui järelevalve teostaja teeb omaniku kindlaks ilma viivitusteta mõistliku aja jooksul kas kaldal või veekogul ehk jällegi- selleks peab isik olema läheduses. Maakohtu sellist mõttekäiku kinnitab kohtu arvates
lg 3 teise lause sõnastus ja tähendus, mille kohaselt valve nõue ei kehti teatud püügivahendite kohta ( loetletud), mis omakorda peavad olema tähistatud, seda aga seaduses ettenähtud viisil ja korras.
lg 3 ei näe ette unnapüügi korral püügivahendite tähistamist lipikuga, millel oleks omaniku nimi ja telefoninumber ega tee unnapüügile erisusi. 4 Maakohus on seisukohale, et menetlusaluse isiku ja tunnistaja P. ütluste, sündmuskoha vaatlusprotokolli ja objekti kontrollimise protokolliga on tõendatud et: -xxx asetas menetlusalune isik püügile 7 unda xxx vallas xxx paisjärvel, lahkus kohalt ja jättis püügivahendid valveta; -samuti 01.03.2017 asetas ta püügile 2 xx paisjärvel, lahkus kohalt ja jättis püügivahendid valveta. Nimetatud tegevusega rikkus menetlusalune isik
lg 3 nõuet, mille kohaselt peab harrastuskalapüügivahend olema vahendi omaniku valve all, et võimaldada selle omanikku veekogul või selle kaldal kindlaks teha. Menetlusaluse isiku tegu on õigesti kvalifitseeritud
S § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et menetlusalune isik tegutses väärteo toimepanemisel tahtlikult KarS § 16 lg 3 mõttes – ta teadis, et jätab püügivahendid valveta, mis ei võimalda püügivahendite omaniku kindlakstegemist veekogul või kaldal ja vähemalt mooni seda ehk soostus sellega, et püügivahendid on jäetud valveta ja nende omaniku kindlakstegemine veekogul või kaldal on võimatu, sest omanik ei valva püügivahendeid ega viibi veekogul või kaldal. Õigusvastasust välistavaid asjaolusid KarS
lg 1 p 2 alusel, et keskkonnainspektsioon võib korrakaitseseaduse § 52 sätestatud korras eemaldada püügivahendid paiknemiskohast ja võtta vallaasjana hoiule, kui püügivahendeid on seaduse alusel tuleb märgistada seaduses näidatud viisil ja märgistus puudub või ei võimalda kuuluvust tuvastada. 5 Maakohus selgitab, et püügivahendite äravõtmise seaduslikkuse seisukohalt ei oma tähtsust asjaoludel, mis anumisse äravõetud püügivahendid hoiule pannakse- kott, ämber vms. KARISTUS KarS § 56 lg 1 alusel on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Kohtupraktikas on välja kujunenud seisukoht (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahend nr. 3-1-158-13 p.7), et karistuse mõistmisel tuleb võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. KarS § 58, 57 tulenevaid karistust raskendavaid ega kergendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohtul ei ole andmeid, et isik oleks varasemalt karistatud, mis on isiku suhtes positiivne faktor karistuse määramisel.
lg 1 sanktsiooni kohaselt on karistusena ette nähtud rahatrahv kuni 300 trahviühikuni ehk kuni 1200 eurot. Seega keskmine määr on 600 eurot ehk 150 trahviühikut. Menetlusaluse isiku tegu ei tekitanud kahju ega ohustanud olulisel määral keskkonda. Seega on mõistetav, et isiku süü on keskmisest väiksem ja karistuse määr peabki olema keskmisest väiksem. Menetlusalusele isikule on karistuseks määratud 10 trahviühikut summas 40 eurot, mis on keskmisest määrast 15 korda väiksem. Karistuse määrast nähtub, et kohtuvälise menetleja eesmärgiks oligi mitte karistada karistamise pärast, vaid pigem anda isikule signaali käitumise korrigeerimiseks ja suunata menetlusalune isiku seadusekuulekale käitumisele kalapüügi valdkonnas. Selline lähenemine on kohtu poolt tervitatav ja seda tuleb heaks kiita. Karistuse määr ei riiva isikut väga oluliselt ( arvestades, et isik on pensionär ja tema ülalpidamisel on ka alaealisi lapsi), samas kaitseb õiguskorda ja võib mõjutada isikut hakata oma käitumist korrigeerima. Seda enam, et tunnistaja P. ütluste järgi tehti isikuga 2015.a preventiivset hoiatus- ja selgitustööd. KarS § 56 kohaselt tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada ka eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid (Riigikohtu Kriminaalkolleegiumi lahendid nr.3-1-1-76-12 p.7 ; nr.31-1-52-13 p.19). Kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus vastab karistuse eesmärkidele ja on määratud vastavalt seadusele ja kohtupraktikat arvestades. KOHTU MEETMED 6 Johannes Neilandi kaebus keskkonnainspektsiooni vaneminspektor M. P. xxx kiirmenetluse otsuse peale väärteoasjas nr. 940017000225tuleb jätta rahuldamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Inna Kirsipuu kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.