lg 1 ja 2 sätestatud korras 15 päeva jooksul pankrotimenetluse lõpetamise teate avaldamisest arvates. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Š. pankrotimenetluses ei jätku pankrotivarast vahendeid massikohustuste ja pankrotimenetluse läbiviimise kulude katteks. Haldur tegi
Š. pankrotimenetlus raugemise tõttu. 2 3. Lõpparuande kohaselt: 3.1 Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta Pankroti väljakuulutamise seisuga 13.10.2016.a. oli võlgnikul rahalisi vahendeid 0,00 eurot. Rahaliste vahendite suurus on jooksvalt muutunud, kuna võlgnik on menetluse kestel saanud sissetulekuid, kuid neid ei saa arvata pankrotivara koosseisu. Väljamakseid pankrotimenetluses ei ole tehtud rahaliste vahendite puudumise tõttu. Pankrotimenetluse käigus laekumisi pankrotivarasse ei ole toimunud. 3.2 Andmed
väljamaksete kohta Taotlusi vara välistamiseks ei ole esitatud ning seetõttu vara välistamise tagajärgedest (
Samuti ei ole tehtud tagasivõitmise tagajärgedest tulenevaid väljamakseid.
Massikohustusi
Pankrotimenetluse kulud (sh ajutise halduri ja halduri tasud)
lg 1 p 4 alusel on kokku 1 170, 00 eurot ning kulud on osaliselt hüvitatud riigi vahenditest summas 476,
6. Vastavalt
lg 11 kui kohus on kuulutanud pankroti välja
lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu
Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. Pankrotimenetluse raugemise korral otsustab kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt (
MS § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast ning ei saa eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas pankrotivõlgniku pärijad, liikmed, osanikud, aktsionärid, juhtorgani liikmed või pankrotivõlausaldajad. Pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud menetlusabi, mida ei mõisteta riigi tuludesse välja, ei või olla suurem kui 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Kuivõrd võlgniku varast ei piisa pankrotimenetluse kulude katmiseks ja N. Š. (pankrotis) pankrot on välja kuulutatud
lõike 11 alusel, siis määrab kohus võlgnikule pankrotihalduri taotlusel ning
MS § 183 lg 2 alusel halduri tasu hüvitamiseks menetlusabi 397 eurot, millele lisandub käibemaks ja mida ei mõisteta riigi tuludesse välja. 7. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes
Š. pankrotimenetluse pärast pankroti väljakuulutamist raugemise tõttu. 8. Koos pankrotiavaldusega esitas N. Š. kohtule taotluse ka kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Vastavalt
lg 1 otsustab kohus
lg 4 sätestatud juhul võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise.
lg 2 sätestab ammendava loetelu, millistel juhtudel võib kohus jätta kohustustest vabastamise menetluse algatamata. Kohus on seisukohal, et käesoleval juhul
lg 2 tulenevaid eeldusi kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmiseks ei ole. Vastavalt
lg 1 kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb
Pankrotihaldur on aruandes märkinud, et ükski võlausaldajatest ei ole ettepanekuid esitanud usaldusisiku nimetamise osas. 9. Tulenevalt
lg 6 võib kohus mõjuval põhjusel, eelkõige juhul, kui usaldusisiku määramine tooks ilmselt kaasa põhjendamatuid kulutusi ja kohus on veendunud, et võlgnik suudab usaldusisiku kohustusi ise täita, jätta usaldusisiku määramata ja kohustada võlgnikku ennast täitma usaldusisiku kohustusi. Sel juhul kontrollib kohus, kas võlgnik oma kohustusi täidab. Eeltoodust tulenevalt kohustab kohus võlgnikku N.Š.t ennast täitma usaldusisiku ülesandeid enda kohustustest vabastamise menetluses. Kohus juhib võlgniku tähelepanu sellele, et kogu kohustustest vabastamise menetluse vältel tuleb võlgnikul juhinduda
Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima (
Võlgnik peab mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta (§ 173 lg 2). Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule, tulust peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra (§ 173 lg 3 ja 4) Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet (§ 173 lg 5). 5 Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle andma (§ 173 lg 6). Usaldusisiku kohustused võlgniku kohustustest vabastamise menetluses sätestab
, muuhulgas peab usaldusisik võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma (§ 172 lg 2). Kohus kohustab N. Š.t usaldusisikuna esitama üks kord aastas aruande usaldusisiku ülesannete täitmise kohta (sh maksete tegemise kohta võlausaldajatele). /allkirjastatud digitaalselt/ Piret Raik Kohtunik 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.