4-17-3129 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017, Pärnu, kirjalik menetlus Väärteoasja number 4-17-3129 Kohtunik Indrek Nummert Väärteoasi Valner Säde kaebus Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Robert Tiisleri poolt 18.05.2017 tehtud kiirmenetluse otsusele väärteoasjas nr 2670,17,002364 Kaebuse esitaja Valner Säde ik 38211044213 Kaitsja vandeadvokaat Hannes Toodu Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuur r/k 70008747 aadress Pikk 18, Pärnu linn Juhindudes VTMS § 119, § 29 lg 1 p 1 kohus määras: RESOLUTSIOON Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Robert Tiisleri poolt 18.05.2017 tehtud kiirmenetluse otsus väärteoasjas nr 2670,17,002364 täies ulatuses ja lõpetada Valner Säde suhtes väärteomenetlus VTMS § 29 lg 1 p 1 alusel, so isiku teos väärteo tunnuste puudumise tõttu. Kohtuotsus saata kaebuse esitajale, tema kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse pool sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või oleks pidanud teada saama. Asjaolud ja menetluskäik 18.05.2017 on Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna patrullitalituse patrullpolitseinik Robert Tiisleri poolt tehtud kiirmenetluse otsus selle kohta, et Valner Säde 18.05.2017 kella 21.03 ajal liikudes Xxxxx teel Xxxxx ja Xxxxxx tn vahel Xxxxx tänava suunas juhtis mootorsõidukit asulasisesel teel kiirusega 99 km/h ±5 km/h, millega ületas liikluskorraldusvahendiga lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h mitte vähem kui 22 km/h. Eeltooduga rikkus V. Säde LS § 50 lg 5 p 3 ning karistati LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 20 trahviühikut s.o 80 eurot. 02.06.2017 esitas V. Säde Pärnu Maakohtule kaebuse Lääne prefektuuri 18.05.2017 otsuse tühistamiseks. 1
(3)4-17-3129 Kohtu seisukoht Kaebuses taotletakse otsuse tühistamist ja väärteomenetluse lõpetamist. Kohus leiab, et kohtuväline menetleja on rikkunud ausa menetluse põhimõtet per aspera ad fair trial, mis toob kaasa otsuse tühistamise ja väärteomenetluse lõpetamise. Kiiruse ületamist saab tõendada üksnes õiguspärane kiiruse mõõtmise toiming, käesolevas asjas see puudub, mis välistab väärteomenetluse jätkamiseks igasuguse perspektiivi. VTMS §-s 119 sätestatakse maakohtuniku pädevus kohtulikus eelmenetluses. VTMS § 119 lg 1 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata ja menetlusosalisi välja kutsumata tühistada kohtuvälise menetleja otsuse määrusega ja lõpetada väärteomenetluse üksnes kaebuse põhjal, kui ta leiab, et kohtuvälises menetluses ei ole menetlust lõpetatud väärteomenetlust välistavatel asjaoludel vastavalt käesoleva seadustiku §-le 29. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist johtuvalt on kasutatud video/helitehnikat pardakaamera näol. Järelikult tegemist on vältimatult protokolli osaga, mille alusel saab tuvastada kogu mõõtmise usaldusväärsuse ja õiguspärasuse. Kohtuvälise menetleja vastuse kohaselt ei ole videosalvestis aga säilinud. Menetlusalune isik on reeglina kiirmenetluse protokolli koostamisel politseipatrulliga üksinda ning politsei kahekesi või üksi koos video tehnikaga, siis järelikult sellises menetluses on isiku süütuse presumptsioon juba menetluse eripärast tulenevalt kitsam, sest tema ainukeses vastuväiteks saab olla eeskätt isiku enda ütlus, mida on võimalik kontrollida just politsei poolt fikseeritud toimingute kaudu ja just politsei töötajate kui tunnistajate ütluste kaudu. Kiiruse mõõtmise protsessis on praktikas niigi väga piiratud tõendite maht. Kui politseile on eraldatud maksumaksja raha eest ressurss toimingute läbi viimiseks tehnika näol ja tehtud koolitused selleks ning mõõtmise protokollist nähtub, et seda tehnikat on ka kasutatud, siis see tõend tuleb ka igal juhul säilitada õigusmenetluseks. Selge ja usaldusväärne menetluskäik tagab ka politsei autoriteedi. Mis tahes põhjusel ühe tõendi likvideerimine menetlusest on õigusvastane toiming, sealjuures sellise tulemuse seisukohast tähtsust ei oma, kas see on toimunud tahtlikult, mugavuse või lohakuse tõttu. Selline tulemus rikub otseselt kaitse õigust. Kui kiiruse mõõtmisel kasutati videotehnikat, ei ole ka nimetud mõõtmise protokoll ilmselt enam usaldusväärne, sest selles sisalduvaid väiteid ei saa kontrollida protokollis fikseeritu järgi, sest seal on ka viide videotehnikale. Antud juhul on politsei õigusvastase tegevuse kaudu võetud ära isikul enda kaitse võimaluse täies mahus ning kohtul samuti võimalus kontrollida asja kõikide tõendite järgi, mis tegelikkuses koguti. Kohus ei pea ausaks ja õiglaseks menetluseks, et antud juhtumil nimetatud fakti osas kohus saaks usaldada politsei töötajate ütlusi kiiruse mõõtmise toimingu usaldusväärsuses, kuna politsei ei ole taganud mingil põhjusel kiiruse mõõtmise kohta samuti ühe kogutud tõendi säilimist ja seeläbi ise toiminud ebausaldusväärselt. Kohus ei saa seega kohtumenetlusega kuidagi korvata nimetatud tõendi tekitamist, sest see tehti ja seda saab teha üksnes kiiruse mõõtmise ajal ning see võimalus on minetatud. Kohus leiab, et ainuüksi eeltoodud ausa menetluse rikkumise fakt peab õigusriigis kaasa tooma väärteootsuse tühistamise ja menetluse lõpetamise. Kaebuses on väidetud, et ka kiirusmõõturi kasutamise protokollil ei ole menetlusaluse isiku allkiri. Arvestades asjaolu, et kohus on juba antud väärteomenetluse jätkamist täielikult takistava olulise asjaolu tuvastanud, ei ole enam võimalik, sisuliselt ega ajaliselt põhjendatud nimetatud küsimust uurida selle väärteomenetluse raames. Eeltoodud küsimuseks on olemas ka isiku õiguste efektiivseks kaitseks kriminaalmenetlus. Kohus selgitab, et kui menetlusalune isik on oma väites täiesti kindel (teadvalt vale avalduse esitamise eest on ette nähtud ka kriminaalvastutus), saab ta pöörduda avaldusega kriminaalmenetluse alustamiseks tema allkirja võltsimise tõttu, kas politsei või prokuratuuri poole. Lääne prefektuur on taotlenud asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Kuigi kaebaja on taotlenud asja lahendamist istungimenetluses, leiab kohus, et asja on võimalik lahendada kohtuistungit korraldamata 2
(3)4-17-3129 juba kohtulikus eelmenetluses VTMS § 119 lg 1 järgi. Osundatud sätte eesmärk on ka isiku õiguste kiirem ja efektiivsem kaitse juba varases menetlusetapis, et vältida menetlusalusele isikule põhjendamatu menetluse vältamisega kaasnevat aja - ja närvikulu, olukorras, kui asjamaterjalide pinnalt on selgelt välistatud inkrimineeritud väärteokoosseisu toimepanemine. Nimetatud sätte mõte on ka mõistliku menetlusaja ja perspektiivitu menetluse jätkamise läbi põhjendamatute menetluskulude vältimine. Lähtudes eeltoodust kohus lõpetab väärteomenetluse ning tühistab kohtuvälise menetleja otsuse. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik 3
(3)