Obsah (6)

§ 44§ 121§ 4§ 5§ 255§ 256

MÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Agu Timmi, Tiina Pappel, Maili Lokk Määruse tegemise aeg ja koht 6. juuni 2017, Tartu Haldusasja number 3-17-717 Haldusasi Kalle Kekki kaebus Ida-Viru m

) § 121 lg 1 p 1 alusel halduskohtu pädevuse puudumise tõttu, märkides muuhulgas määruse põhjendustes, et vaidlustatud maavanema korralduse p 2 ei saa rikkuda vallavolikogu liikme ja volikogu esimehe subjektiivseid õigusi (

§ 44

lg 1).

§ 121

lg 1 p 1 kohaselt tagastab kohus kaebuse selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses.

§ 121

lg 2 p 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus, eeldades, et tema faktilised väited on tõendatud. 7.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus rõhutab, et halduskohtu pädevust ei tohi segi ajada kaebuse lubatavuse muude eeldustega, nt kaebeõigusega (

§ 44

). See, et kohtusse on pöördunud vale isik, ei tähenda, 2 et kohus ei oleks põhimõtteliselt pädev asja lahendama (P. Sarv, I. Pilving. Kohus. – K. Merusk, I. Pilving (koost). Halduskohtumenetluse seadustik. Kommenteeritud väljaanne. Juura, 2013, lk 36).

1. Ida-Viru maavanem on vaidlustatud korralduse p-ga 2 lugenud 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevuse seadusevastaseks ning vastu võetud ja K. Kekki poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja 176 tühisteks haldusaktideks.
2. Maavanema järelevalvepädevus kohalike omavalitsuste tegevuse üle on sätestatud VVS §-s
3. VVS § 85 lg 1 kohaselt on maavanemal õigus teostada haldusjärelevalvet maakonna kohalike omavalitsusüksuste haldusaktide õiguspärasuse üle. VVS § 85 lg 3 kohaselt võib maavanem, kui ta leiab, et kohaliku omavalitsusüksuse haldusakt või selle andmata jätmine on õigusvastane ja rikub avalikku huvi, teha 30 päeva jooksul haldusakti andmisest või sellest keeldumisest teadasaamisest arvates kirjaliku ettepaneku tunnistada haldusakt kehtetuks, viia see õigusnormidega vastavusse või anda nõutav haldusakt välja.
4. Seega on käesolevas asjas vaidlustatud korralduse puhul tegemist VVS § 85 lg-s 3 nimetatud ettepanekuga kohalikule omavalitsusele tunnistada vastavad haldusaktid kehtetuks või viia need õigusnormidega vastavusse, kuigi maavanem on vaidlustatud korralduse p-ga 2 lugenud seal nimetatud Narva-Jõesuu Vallavolikogu otsused tühisteks haldusaktideks. Riigikohus on asjas nr 3-3-1-61-08 leidnud, et olenemata sellest, kuidas maavanem on järelevalvemenetluse käigus kohalikule omavalitsusele tehtud ettepanekut nimetanud, ei muuda see ettepaneku õiguslikku tähendust ning selle sisuks ongi üksnes VVS §-s 85 sätestatud ettepanek.
5. VVS § 85 lg 4 sätestab, et kui kohalik omavalitsusüksus ei ole 30 päeva jooksul pärast maavanema kirjaliku ettepaneku saamist haldusakti kehtetuks tunnistanud, seda õigusnormidega kooskõlla viinud, nõutavat haldusakti andnud või haldusakti tagajärgede kõrvaldamist otsustanud, võib maavanem esitada protesti halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud tingimustel ja korras.
6. Kuigi maavanem on vaidlusaluses korralduses märkinud, et ta loeb 08.02.2017 omaalgatuslikult kokku tulnud, volikogu istungi läbi viinud ja haldusaktid vastu võtnud Narva-Jõesuu volikogu liikmete tegevuse seadusevastaseks ja vastu võetud ning K. Kekki poolt allkirjastatud otsused nr 171, 172, 173, 174 ja 176 tühisteks haldusaktideks, on haldusmenetluse seaduse § 63 lg 4 kohaselt haldusakti tühisuse kindlakstegemise õigus üksnes haldusakti andnud organil või

§ 5lg 1 p 6 kohaselt halduskohtul.

Seda, et maavanemal ei ole endal võimalik kohaliku omavalitsuse üksuse haldusakti tühisust kindlaks teha, kinnitab ka VVS § 85 lg-st 4 ja

§ 255

p-st 5 tulenev maavanema õigus pöörduda haldusakti tühisuse kindlakstegemiseks halduskohtu poole. Asja materjalidest ei nähtu, et maavanem on selles asjas protestiga halduskohtu poole pöördunud.

1. Järelikult ei kaasne VVS § 85 lg-s 3 sätestatud ettepanekuga kohalikule omavalitsusüksusele vahetult õiguslikke tagajärgi, samuti ei saa maavanem nimetatud ettepanekuga ise vaidlusaluste haldusaktide kehtivust ega õiguslikke tagajärgi muuta. Järelevalveorgan võib järelevalve alla kuuluva organi tähelepanu pöörata tema veale, kuid 3 tühistama või muutma peab akti järelevalvealune organ ise (Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.
2. a määrus asjas nr 3-3-1-61-08, p 12). 14.

§ 4

lg 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluse lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda. Kuna vaidlustatud korralduse puhul oli tegemist üksnes Narva-Jõesuu Linnavolikogule tehtud ettepanekuga, siis ei olnud Narva-Jõesuu Linnavolikogul kohustust maavanema ettepanekuga nõustuda. Kui Narva-Jõesuu Linnavolikogu oleks selle ettepaneku jätnud täitmata, oleks maavanemal vastavalt VVS § 85 lg-le 4 ning

§ 256

lg-le 1 olnud õigus pöörduda protestiga halduskohtusse Narva-Jõesuu Linnavolikogu haldusaktide tühistamiseks või tühisuse kindlakstegemiseks. Seega näeb VVS § 85 lg 4 ette teistsuguse menetluskorra, kui kohaliku omavalitsuse üksus, kellele maavanem on järelevalvemenetluses teinud ettepaneku haldusaktide õigusnormidega vastavusse viimiseks, ei nõustu maavanema ettepanekuga. Järelikult ei oleks halduskohtul käesoleva asja lahendamisel pädevust teistsuguse menetluskorra olemasolu tõttu juhul, kui kaebajaks oleks Narva-Jõesuu vald (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi 17.12.2008. a määruse asjas nr 3-3-1-61-08, p 13). 15. Kaebaja rõhutab määruskaebuses, et ta ei ole esitanud kaebust Narva-Jõesuu Linnavolikogu nimel, vaid soovib kaebusega kaitsta oma subjektiivset õigust olla valitud volikogu esimeheks ning arengu- ja planeeringukomisjoni esimeheks.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguste kaitseks. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas vaidlustatud maavanema korralduse p 2 ei saanud kaebaja subjektiivseid õigusi rikkuda, kuna tegemist oli üksnes ettepanekuga Narva-Jõesuu Linnavolikogule selles nimetatud haldusaktide õigusnormidega kooskõlla viimiseks. Asja materjalidest nähtub, et Narva-Jõesuu Linnavolikogu on maavanema ettepaneku alusel vaidlusalused otsused uuesti vastu võtnud. Seega on Narva-Jõesuu Linnavolikogu vaidlusalust maavanema korraldust ka ise käsitanud ettepanekuna korralduses osundatud õigusvastase olukorra kõrvaldamiseks ning on ettepaneku kohaselt vabatahtlikult uued otsused vastu võtnud.

1. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohus seisukohal, et kuna vaidlusalune maavanema korraldus ei saanud selles nimetatud Narva-Jõesuu Linnavolikogu haldusaktide kehtivust muuta, siis ei saanud see rikkuda ka kaebaja subjektiivseid õigusi.
2. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et halduskohtu seisukohad, mis puudutavad viiteid Riigikohtu lahendile asjas nr 3-3-16-01 on käesolevas asjas asjakohatud. Riigikohtu lahendis asjas nr 3-3-1-6-01 oli tegemist maa erastamise menetluses tekkinud vaidlusega. Kuna maa erastamisel teeb kohalik omavalitsus üksnes erastamise eeltoiminguid ja maa erastamist korraldab maavanem, siis loetakse Riigikohtu praktika kohaselt maa erastamisel riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevus ühtseks menetluseks, milles riigi ja kohaliku omavalitsuse vahel tekkinud eriarvamused tuleb lahendada kohases haldusmenetluses, mitte halduskohtumenetluses. Käesolevas asjas ei olnud kohaliku omavalitsuse otsuste puhul, mille osas maavanem seisukoha võttis, tegemist maa erastamise ega muude sarnaste otsustega, kus kohaliku omavalitsuse ja maavanema vahel moodustuks ühtne menetlus. Käesolevas asjas oli tegemist volikogu esimehele ning arengu ja planeerimiskomisjoni esimehele umbusalduse avaldamise, uue volikogu esimehe ning arengu- ja planeerimiskomisjoni esimehe valimise ning revisjonikomisjoni
3. a tööplaani kinnitamise otsustega. Ükski nimetatud otsustest ei puuduta haldusmenetlust, kus kohaliku omavalitsuse üksus teeks maavanema poolt läbiviidavas haldusmenetluses eeltoiminguid. 4
4. Ringkonnakohus leiab, et halduskohus on ebaõigesti kaebuse tagastanud halduskohtu pädevuse puudumise tõttu. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb kaebus tagastada

§ 121lg 2 p 1 alusel kaebeõiguse puudumise tõttu.

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tiina Pappel Agu Timmi Maili Lokk 5