Obsah (5)

§ 657§ 392§ 230§ 331§ 343

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Viivi Tomson Otsuse tegemise aeg ja koht 22. mai 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-15-12620

) § 342 lg-t 2, mille kohaselt peab kohtukutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jääma vähemalt kümme päeva. Menetlusosalised ei andnud nõusolekut lühemaks tähtajaks. Kostja

1. mai 2016 menetlusdokument tehti e-toimikus hagejale nähtavaks alles kohtuistungi toimumise päeval (
2. septembril 2016). Hagejal ei olnud võimalik oma seisukohta esitada. Hageja on algusest peale palunud kohtul välja mõista 3927 euro 70 sendi suurune võlgnevus ajavahemiku
3. jaanuar 2011 kuni
4. detsember 2015 eest 3927 eurot 70 senti. Hageja taotlus ei ole olnud eelmise perioodi võlgnevuste nõudesse „peitmine“. Arvelduse seisus olev viimane veerg „dokument“ ei tähenda kliendile esitatud arve numbrit, vaid raamatupidamisprogrammi kande numbrit. Teine veerg „nr“ kajastab kliendile esitatud arve numbrit. Kohtuotsuses viidatud arvete esitamata jätmisele ei ole kostja oma vastustes tähelepanu pööranud. Maakohus ei ole pidanud vajalikuks otsuse p-s 10 märgitud asjaolude väljaselgitamist.
5. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
6. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb rahuldada. Ringkonnakohus tühistab Viru Maakohtu
7. oktoobri 2016 otsuse olulise menetlusõiguse normi rikkumise tõttu ja saadab asja maakohtule uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumist alates (

§ 657lg 1 p 3).

3 8. Apellatsioonkaebuses esitatud väidete kohaselt on maakohus rikkunud menetlusõiguse normi, jättes läbi viimata eelmenetluse piisava põhjalikkusega. Ringkonnakohus nõustub hageja kaebuses esitatud seisukohaga. Eelmenetluse ülesanded on sätestatud

§-s 392. Eelmenetluses selgitab kohus muuhulgas välja menetlusosaliste faktilised ja õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (

§ 392

lg 1 p 3) ja tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud tõendite lubatavuse kohta (

§ 392lg 1 p 4).

Kohus peab seadusest tulenevat selgituskohustust täitma ja pooled peavad avaldama oma seisukohad üldjuhul eelmenetluses. Vajadusel teeb kohus selle kohustuse täitmiseks pooltele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid (

§ 230lg 2 teine lause).

Pool peab arvestama teise poole õigusega saada piisavalt aega oma seisukoha kujundamiseks. Kohus võib seadusest tuleneva selgitamiskohustuse täitmiseks pikendada eelmenetlust ja võtta vastu hilinenult esitatud avaldusi, taotlusi, tõendeid, väiteid või vastuväiteid (

§ 331

lg 1) või lükata erandkorras kohtuistungi edasi (

§ 331lg 2).

9. Antud juhul on maakohus jätnud läbi viimata nõuetekohase eelmenetluse ning seeläbi on täitmata ka kohtupoolne selgitamiskohustus. Asja materjalidest nähtuvalt on maakohus edastanud menetlusosalistele vastastikku esitatud menetlusdokumente ning asjas on toimunud kohtuistung 06.09.2016 (II kd tl 44). Ainuüksi poole menetlusdokumendi edastamisega teisele poolele ei ole kohtu poolt täidetud eelmenetluse ülesanded. Kohus, asudes vaidlustatud kohtuotsuses seisukohale, et hageja nõue on tõendamata, kuna ei ole esitanud tõendeid korterelamu Soo 15 soojusenergia arvestuse kohta kuude lõikes, millest hageja lähtus soojusenergia jaotamisel korteriomanike vahel ja kostja tasu suuruse arvestamisel, on jätnud välja selgitamata menetlusosaliste faktilised väited esitatud nõuete ja väidete kohta ning tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks.

§ 230

lg 2 teise lause kohaselt võib kohus teha menetlusosalistele ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid. Maakohus, leides, et hageja ei ole oma nõuet põhjendanud, oleks pidanud selgitamiskohustuse täitmise raames tegema hagejale ettepaneku esitada täiendavaid tõendeid.

1. Maakohus ei ole kõrvaldanud eelmenetluse läbiviimisel esinenud puudusi ka asjas toimunud kohtuistungil 06.09.
2. Kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole maakohus kohtuistungil piisavalt välja selgitanud asjas tähtsust omavaid asjaolusid ega uurinud vastuvõetud tõendeid ning käsitlemata on jäänud kostja poolt esitatud aegumise vastuväide. Siinkohal märgib ringkonnakohus, et nõustub hageja väitega maakohtu poolt menetlusnormi rikkumise kohta, kuna kutse kättetoimetamise ja istungipäeva vahele jäi seadusest sätestatust väiksem aeg (

§ 343lg 2).

Toimiku materjalide põhjal on hageja kätte saanud kutse 06.09.2016 istungile 31.08.2016, s.o viis päeva enne kohtuistungi toimumist. Kuna menetlusosalised ei olnud andnud nõusolekut seaduses sätestatud vähemalt kümnepäevase tähtaja lühendamiseks, siis on rikutud kohtu poolt

§ 343lg 2.

Kuna maakohus on rikkunud seadusest tulenevat selgitamiskohustust, siis saab asuda seisukohale, et maakohtu poolt

§ 343lg 2 rikkumine on tihedalt seotud selgitamiskohustuse rikkumisega.

1. Aegumise vastuväite lahendamisel on maakohus iseenesest õigesti leidnud, et kohaldamisele kuulub TsÜS § 154 lg
2. Samas aga on jätnud maakohus välja selgitamata, millises osas on hageja nõue aegunud (nõue oli esitatud võlgnevuse eest perioodil
3. jaanuar 2011 kuni
4. detsember 2015) ning, kas kostja poolt tehtud maksete osas on kohaldatav VÕS § 88 lg 1 (kostja määras, millise arve tasumiseks makse tegi) või VÕS § 88 lg 6 (hageja ja kostja ei olnud määranud, millise kohustuse täitmiseks raha arvestatakse). Ka aegumise vastuväite lahendamiseks on kohtul vaja välja selgitada asjas tähtsust omavad asjaolud ning vajaduse korral teha pooltele ettepanek esitada täiendavaid tõendeid. 4
5. Menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise otsustab maakohus asjas tehtavas lõpplahendis. /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 5 /allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson