KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kai Kullerkupp, Kersti Kerstna-Vaks, Triin Uusen-Nacke Määruse tegemise koht ja aeg Tartu, 12. juuni 2017 Tsiviilasja number 2-17-4194 Tsiviilasi M

132 (Riigikohtu tsiviilkolleegiumi

1. aprilli 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-36-10, p 13;
2. märtsi 2008 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-3-08, p 11).
3. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et maakohus on rikkunud uurimisprintsiipi avaldaja töötasu ning rahaliselt hinnatava hüvitise väärtuse kindlaks tegemisel. TsMS § 477 lg 7 teise lause kohaselt nõuab kohus vajaduse korral avaldajalt tõendite esitamist või kogub neid omal algatusel. Kohtutäitur on avaldanud, et võlgniku sissetulekuks on tööandaja poolt makstav netotöötasu 614 eurot 17 senti (tl 29), millele ei ole avaldaja vastu vaielnud. Käesolevalt oli kohtutäituril kohustus järgida TMS §

§ 132

sätestatud piiranguid sissetuleku arestimisele, mistõttu ei oma sissetuleku arestimisel tähtsust kui suur on avaldaja tegelik sissetulek, sest arestimisele kuulub avaldaja kogu sissetulek, mis ületab TMS §

§ 132sätestatud piiranguid.

Maakohus on õiguspäraselt tuvastanud avaldaja mittearestitava sissetuleku suuruse kuus. Ringkonnakohus leiab, et TMS § 132 lg 1 kohaldamisel tuleb arvestada kõiki avaldaja sissetulekuid, sh TMS § 130 lg-s 11 märgitud rahaliselt hinnatavaid soodustusi, kuid kohtutäituril on kohustus tõendada, kuidas on kujunenud sissetuleku arestimisel arvestatud mitterahalise soodustuse väärtus summas 500 eurot ning miks ei ole mitterahalise soodustuse 6 väärtus mingi muu summa.

1. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldusest ei nähtu, millele tuginedes on kohtutäitur vähendanud mittearestimisele kuuluvat sissetulekut. Kohtutäitur on piirdunud vaid selgitusega et täitetoimiku materjalidest nähtub, et võlgniku sissetuleku arestimise tingimused ei vasta enam täitemenetluse seadustikust tulenevatele võlgniku sissetuleku arestimise nõuetele (tl 6). Kohtutäituri
2. märtsi 2017 otsuse kohaselt hindab kohtutäitur avaldaja saadavate soodustuse ja muude hüvitiste suuruseks vähemalt 500 eurot kuus (tl 12). Põhjendustena on kohtutäitur välja toonud, et avaldaja elab oma õele kuuluvas majas ning on märgitud mitme sõiduauto ja kahe mootorsaani ja ühe väikelaeva kasutajaks. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et kohus peab ise koguma tõendeid, et tuvastada, kas kohtutäituri poolne hinnang mitterahalise soodustuse väärtus 500 eurot on põhjendatud või mitte. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituriga, et käesolevalt tuleb avaldaja sissetuleku arestimisel lähtuda avaldaja summaarse sissetuleku hinnangulisest suurusest. Kohtutäituril on kohustus järgida TMS §

§ 132sätestatud arestimise piiranguid, mh arvestada avaldaja ülalpeetavate arvu.

11. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et põhjendatud ei ole kohtutäituri viited avaldaja võimalikule elukohale või spordiklubi tegevuses osalemisele. Avaldaja on vaidlustanud sissetuleku arestimise akti muutmise korralduse, kus on vaidluse esemeks, et kohtutäitur on arestinud valesti avaldaja sissetuleku, s.o ei ole järginud TMS §-e

1. Minimaalse sissetuleku tagamine arvestades ülalpeetavate arv ei ole seotud avaldaja elukoha või spordiklubi tegevuses osalemisega. Maakohus on õigesti viidanud, et kui kohtutäitur tuvastab, et avaldajal on vara, millest ta ei ole kohtutäiturit teavitanud, tuleb see vara arestida TMS § 64 alusel.
2. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus jättis põhjendamatult läbi vaatamata avaldaja taotluse tühistada kohtutäituri
3. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus. Riigikohus on
4. juuni 2016 määruse tsiviilasja 3-2-1-36-16 p-s 23 selgitanud, et kuigi formaalselt saab menetlusosaline TMS § 218 lg 1 järgi kohtus vaidlustada otsuse, mille kohtutäitur tegi menetlusosalise kaebuse kohta, on menetlusosalise kohtusse esitatud kaebuse eesmärk tavajuhul saavutada ka algse otsuse tühistamine. Seetõttu hõlmab menetlusosalise TMS § 218 lg 1 alusel kohtule esitatud kaebus ka kohtutäituri algse otsuse, seda vähemalt juhul, kui menetlusosaline on kaebuses niimoodi taotlenud. Kohtul on seega kaebuse rahuldamise korral õigus tühistada nii kohtutäituri poolt kaebuse kohta tehtud otsus kui ka algne otsus. Küll ei saa kohus algse otsuse tühistamise korral ise kohtutäituri asemel uut otsust teha. Kuna käesolevalt on avaldaja esitanud koos kaebusega ka taotluse tühistada kohtutäituri
5. detsembri 2016 sissetuleku arstimise akti muutmise korraldus ja maakohus tühistas kohtutäituri
6. märtsi 2017 otsuse, tuleb maakohtul läbi vaadata ka avaldaja taotlus tühistada kohtutäituri
7. detsembri 2016 sissetuleku arestimise akti muutmise korraldus.
8. Asjas kantud menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause kohaselt maakohus vastavalt asja uue läbivaatamise tulemusele. /allkirjastatud digitaalselt/ Kai Kullerkupp /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks 7 /allkirjastatud digitaalselt/ Triin Uusen-Nacke