) § 121 lg 1 p 4 alusel. Halduskohtu väitel kinnitavad vastustajalt saadud dokumendid, et kaebaja pole esitanud vanglale seoses oma habemeajamismasina kadumisega vaiet ega kahju hüvitamise nõuet. 08.03.2017 esitas ta vanglale venekeelse kaebuse, milles palus asja uurimist ja masina tagastamist, kuid sellele jättis vangla märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise seaduse (MSVS) § 5 lg 9 p-st 5 lähtuvalt vastamata. Vastav säte näeb ette, et märgukirja või selgitustaotluse saanud asutus või organ võib vastamisest loobuda, kui kiri või taotlus pole eesti keeles ja keeleseaduse (KeeleS) § 12 kohaselt pole adressaat kohustatud sellele vastama. KeeleS § 10 lg-s 1 ja § 12 lg-s 1 kehtestatu kohaselt toimub riigiasutuste asjaajamine eesti keeles ning võõrkeelse avalduse või muu dokumendi puhul on õigus nõuda selle tõlget. Eeltoodud järeldustel ei ole kaebus kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav, seda ei saa menetlusse võtta ja kaebus tuleb tagastada. Kaebuse väidetest ja kohtu järeleparimise peale vastustajalt saadud isikukonto väljavõttest nähtuvalt on kaebajal käesoleval hetkel veel olemas võimalused selleks, et esitada vastustajale tähtaegne kohustamisnõudega vaie või kahju hüvitamise taotlus ning paluda vajaduse korral ka rahaliste vahendite puudumisele viidates selle vangla sisekorraeeskirja (VSkE) § 49’ lg 4 kohast vangla kulul eesti keelde tõlkimist. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED
§-d 203 lg 2 ja 201 lg 4). Seoses määruskaebusega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida järgmist. 6.
lg 1 sätestab, et seadus võib mõnda liiki nõude lahendamiseks ette näha kohustusliku vaidemenetluse või muu kohustusliku kohtueelse menetluse. Sellisel juhul võib kaebuse esitada üksnes siis, kui isik on pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud korrast, ning üksnes ulatuses, milles tema nõuet ei ole selles korras tähtaegselt rahuldatud.
lg 1 p 4 näeb ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena ette olukorra, kus kaebaja ei ole kinni pidanud nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. Kinnipeetavate puhul näeb kohustusliku kohtueelse menetluse ette VangS § 1¹ lg-d 5 ja 8, mille kohaselt on kinnipeetaval õigus esitada halduskohtule kaebus vangla haldusakti või toimingu peale või vangla tekitatud kahju hüvitamiseks tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse või vaide vanglale ning vangla on selle tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud. Seega tuleneb vangistusseadusest kinnipeetavale vangla tekitatud kahju hüvitamise nõude ning haldusakti vaidlustamise korral kohustusliku kohtueelse 2 menetluse läbimise kohustus, mille järgimata jätmisel ei ole kaebuse lubatavuse eeldused täidetud ning kohtul on alus kaebus tagastada. Ringkonnakohtu hinnangul leidis halduskohus õigesti, et D. Tsajuni kaebus ei ole kohustusliku kohtueelse korra läbimata jätmise tõttu lubatav, mistõttu ei saanud halduskohus seda menetlusse võtta ja kaebus kuulus
Asja materjalidest nähtub, et kaebaja küll esitas kaebuse vanglale, kuid vangla keeldus kaebuse lahendamisest, kuna see oli venekeelne. Seega ei läbinud kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust.
lg 4 kohaselt lahendatakse määruskaebus kirjalikus menetluses, kui kohus ei pea vajalikuks kohtuistungit korraldada. Ringkonnakohus ei pidanud vajalikuks kohtuistungit korraldada ja lahendas D. Tsajuni 29.03.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.