← Eesti

2-17-6922/13

Obsah (8)§ 13§ 22§ 31§ 171§ 55§ 23§ 65§ 1

2-17-6922 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Kohtunik Ifret Mamedguseinov Määruse tegemise aeg ja koht Rakvere, 28. juuni 2017 kell 16.00 Tsiviilasja number 2-17-6922 Tsiviilasi Marina Karp pankrotiavald

§ 13

, § 31 lg 1, § 171 lg 11 alusel kuulutada välja enda pankrot ja algatada kohustustest vabastamise menetlus. MENETLUSE KÄIK 5. Viru Maakohtu 11.05.2017 kohtumäärusega võeti avaldus menetlusse, nimetati ajutine haldur ja anti haldurile tähtaeg võlgniku varade ja kohustuste ning võimaliku maksejõuetuse ja selle põhjuste kohta kohtule

§ 22lg 5 sätestatud aruande esitamiseks.

AJUTISE HALDURI ARUANNE

  2. juunil 2017 esitatud aruande kohaselt võlgnik on abielus A K’iga alates 15.07.1995 a. Abikaasade vara on jagamata ning sellele laieneb varaühisuse režiim. Võlgniku seletuse kohaselt on ka A K andnud sisse pankrotiavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks ning võlgnevused on solidaarkohustused. Pankrotimenetluses on vajalik välja selgitada ühisvaraga seonduv ja vajadusel ühisvara jagada. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks. 2

(5)2-17-6922
  1. Võlgnikul varad puuduvad. Kinnistusraamatus võlgniku nimele kinnistuid registreeritud ei ole. Ehitisregistris ehitisi registreeritud ei ole. Liiklusregistris ei ole võlgniku nimele sõidukeid ega väikelaevu registreeritud. Võlgniku nimele on Swedbank AS-is avatud konto xxxx, mille jääk on 73.02 eurot, kontol on broneeringud kaardi hooldustasudest 72.96 eurot. Eesti väärtpaberite keskregistri pidaja andmetel ei ole võlgniku nimel väärtpaberikontot avatud. Võlgniku nimel on avatud pensionikonto nr xxxx, saldo 1547,759 Swedbank Pensionifond K3 osakut. Osakud ei lähe pankrotivara hulka. Muud vara võlgnikul ei ole. Võlgnikuga seotud äriühing xxxx (registrikood xxxx) on kustutatud äriregistrist 07.12.2015.a. Võlgniku seletuse kohaselt oli äriühing varatu ning likvideeriti majandamisraskuste tõttu.
  2. Võlgnikul on kohustusi 13 288.08 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud. Kohtutäiturite juures on täitmisel AS Kiviõli Soojus nõue 4 086.20 eurot (kohtutäitur Tatjana Afanasieva), AS Kiviõli Soojus nõue 4 866.83 eurot (kohtutäitur Natalja Malahhova), Bigbank AS nõue 772.15 eurot (kohtutäitur Risto Kütt), Bigbank AS nõue 3 562.90 eurot (kohtutäitur Risto Kütt). Täpsem võlgade koosseis selgub pankrotimenetluse käigus nõuete kokkukogumisel, läbitöötamisel ja kaitsmisel.
  3. Ajutine haldur ei ole leidnud tagasivõitmise või tagasinõudmise aluseid. Võlgniku pankrotimenetluses võivad ilmneda ja esineda vara tagasivõitmise või tagasinõudmise alused või vajadus ühisvara jagamiseks.
  4. Ajutise halduri arvates on võlgniku maksejõuetus tekkinud 2008.a, sellest ajast on sundtäitmisel nõuded, mida ei ole õnnestunud sisse nõuda. Maksejõuetuse tekke põhjuseks on võlgniku poolt kohustuste võtmine ja nende tagamine tingimustes, kus puuduvad tagasimakse võimalused ja perspektiivid. Ei ole andmeid, et pankrot on tekitatud kuriteo tunnustega teoga. Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu

§ 22lg 5 tähenduses.

Haldur leidis, et võlgniku maksejõuetus on täielikult välja kujunenud ja alalise iseloomuga, esineb pankrotisituatsioon. Võlgnikul puuduvad vahendid võla tasumiseks, võlgniku kohustused ületavad oluliselt tema sissetulekuid. Võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks ning rakenduvad pankrotiseaduse § 171 lg 1-1 sätted. Ajutine haldur ei näe aluseid, mis takistaksid kohustustest vabastamise menetluse algatamist pärast pankrotimenetluse lõppemist.

  1. Ajutine haldur palus kuulutada välja võlgniku pankrot. KOHTUISTUNG
  2. Kohtuistungil võlgnik jäi avalduse juurde.
  3. Ajutine haldur jäi aruande juurde. Haldur teatas, et võlgniku varade puudumise tõttu soovib saada tasu riigi eelaravest. KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
  4. Kohus tutvunud pankrotiavalduse ja ajutise pankrotihalduri aruandega, kuulanud ära võlgniku ja ajutise halduri seletused ning uurinud pankrotiasja toimikus olevaid dokumentaalseid tõendid, leidis, et pankrotiavaldus on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele Pankroti väljakuulutamine
  5. Pankrotiseaduse (

) § 1 lg 2 esimese lause kohaselt võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja nõudeid ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt 3

(5)2-17-6922 ajutine.

§ 31

lg 4 tulenevalt, kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, eeldatakse, et ta on maksejõuetu. 16. Võlgnik on Töötukassas töötuna arvel. Võlgniku seletuste kohaselt on tema sissetulekuks sotsiaalabi ja lastetoetused, viimati sai ta raha kokku 590 eurot kuus. Võlgnikul on neli last, kellest kolm on alaealised. Ajutise halduri aruande kohaselt võlgnikul on kohustusi vähemalt 13 288.08 eurot (lisanduvad viivised ja kohtutäituri tasud) ulatuses. Varasid võlgnikul ei ole. Kuigi sellega on tuvastatud, et võlgniku kohustused 100%-lt ületavad tema vara, käesolevas asjas puudub alus menetluse raugemisega lõpetamiseks, sest võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

§ 171

lg 11 alusel, kui esineb sama seaduse § 29 lõigetes 1 ja 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on esitanud kohtule kohustustest vabastamise avalduse, kuulutab kohus pankroti välja, kui ei esine sama paragrahvi lõikes 2 sätestatud aluseid. Et võlgniku suhtes esinevad

§ 171

lg 2 sätestatud kohustustest vabastamise menetluse algatamist välistavad alused, ei ole ajutine haldur tuvastanud. Sellpärast kohus ei lõpeta pankrotimenetlust raugemisega. Võlgniku ja võlausaldajate huvide kaitsmise ja võimaliku pankrotivara moodustamise ning pankrotihalduri poolt

§ 55

lg 3, § 108, § 109, § 124, § 126, § 127 sätestatud toimingute tegemise tagamiseks, kohus rahuldab avalduse ja kuulutab välja võlgniku pankroti. 17. Võlgnikul ei ole vastuväiteid ajutise halduri pankrotihalduriks nimetamisele, mistõttu kohus nimetab teda võlgniku pankrotihalduriks. Kohus, kooskõlastanud menetlusosalistega,

§ 31

lg 5 alusel määrab võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks 14.07.2017 kell 09.00. Ajutise halduri tasu 18.

§ 23

lg 1 alusel ajutisel halduril on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse.

§ 65

lg 11 kohaselt, kui kohus on kuulutanud pankroti välja sama seaduse § 171 lõike 11 alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks võib kohus määrata menetlusabi andmise. Menetlusabi taotluse võib esitada haldur. 19. Tulenevalt TsMS § 475 lg 1 p 122 pankrotimenetluse algatamine, pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetlusega seotud asjad, mida ei saa lahendada hagimenetluses on hagita asjad.

§ 23

lg 4 järgi, kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 397 eurot (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). Pankrotiseadus ega tsiviilkohtumenetluse seadustik otseselt ei reguleeri ajutise halduri tasu saamiseks menetlusabi taotluse esitamist. Samas leiab kohus, et seaduse analoogiat kasutades on võimalik ka määrata ajutise halduri tasu riigi vahenditest, kui kohus

§ 171lg 11 alusel kuulutab välja füüsilise isiku pankroti.

20. Ajutine haldur on esitanud taotluse tasu määramiseks 7 tunni eest summas 455 eurot, s.o 65 eurot tunnis menetlusabi korras riigituludest. Kohtuistungil teatas ajutine haldur, et nõustub tasu määramisega minimaalmääras, s.o 397 eurot, millele lisandub käibemaks. Ajutine haldur taotleb 4

(5)2-17-6922 ajutise halduri tasu 476.40 eurot (397 + 20%) hüvitamist OÜ-le Reet Reviku Õigusbüroo, mille kaudu ajutine pankrotihaldur tegutseb. 21. Ajutise halduri tunnitasu ei ületa

§ 65lg 3 sätestatud ülemmäära 96 eurot tunnis. Ts

MS § 183 lg 2 analoogia ja

§ 65

lg 3 alusel määrab kohus ajutisele haldurile riigi vahenditest tasu 476.40 eurot, s.h ilma käibemaksuta 397 eurot ja käibemaks 79.40 eurot. Ajutisele haldurile riigi eelarvest tasu määramisel lähtub kohus ka sellest, et väljaandes Ametlikud Teadaanded 12.06.2016 avaldatud teatega tegi kohus võlgniku võlausaldajatele ettepaneku kohtu deposiitarvele pankrotimenetluse kulude katteks 1 000 eurot ettetasumiseks. E-riigikasse andmetel ei ole võlausaldajad ega kolmandad isikud raha ette tasunud.

§ 23

lg 6 alusel kohus võib ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. Kohus rahuldab halduri taotluse ja määrab ajutise halduri tasu ning menetluse kulud büroole, mille kaudu haldur tegutseb. 22. Kohtumäärus on tehtud eelpooltoodud põhjendustel ja õiguslikel alustel

§ 1lg 2, § 23 lg 1- lg 3, § 31 lg 1, lg 4- lg 7, § 32, § 33 lg 1 - lg 3, §78 lg 1 sätete kohaselt. /digitaalselt allkirjastatud/ Ifret Mamedguseinov Kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.