KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 29.06.2017, Rakvere kohtumaja Kohtuasja number 1-13-4560 Kohtunik Tiit Kullerkupp Kohtuistungi sekretär Merle Kaegas Tõlk Olga Nõmmemees Kohtuasi Viru Vangla materjalid Andrei Talõzini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu Andrei Talõzin, isikukood 38410202215, viibimiskoht: Viru Vangla; vabanemisjärgne elukoht: xxxx Karistuse kandmise algus 01.12.2012 ja lõpp 01.12.2021 Kohtuasja läbivaatamise aeg 20.06.2017, videokohtuistung RESOLUTSIOON Jätta Andrei Talõzin elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Kohtumääruse väljatrükk saata Viru Vanglale, Andrei Talõzinile ja prokurörile. Asjaolud Viru Vangla esitas 30.05.2017 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Andrei Talõzini elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Viru Maakohtu 29.11.2013 otsusega kriminaalasjas nr 1-13-4560 tunnistati Andrei Talõzin süüdi KarS § 113 ja § 121 järgi ning KarS § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat vangistust. Kohus luges karistuse kandmise alguseks 01.12.
- Andrei Talõzinit on kriminaalkorras karistatud 6-l korral ning vanglas kannab isik karistust viiendat korda. Käesolevat karistust kannab isik tapmise ja kehalise väärkohtlemise eest. Kuritegu oli toime pandud alkoholijoobes, vihahoos ning konfliktisituatsioonis armukadeduse pinnal. 1 Vangistuse jooksul on Andrei Talõzin osalenud sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning selle sotsiaalprogrammi jätkutegevuses ning sooritanud riigikeele B1- ja B2-taseme eksami. Samuti määrati isik majandustöödele töötama. Kinnipeetaval on kolm kehtivat distsiplinaarkaristust Vabanemisjärgselt soovib kinnipeetav asuda elama emale kuuluvasse korterisse aadressil xxxx. Kodukülastuse käigus selgitati välja, et tingimused sobivad elektroonilise valve paigaldamiseks ning ema on andnud nõusoleku seadmete paigaldamiseks. Hariduse omandamisse suhtub kinnipeetav positiivselt – isik soovib lõpetada vanglas 12 klassi ja minna edasi õppima ülikooli arhitektiks. Varasem töökogemus on kinnipeetaval olemas. Vangistuses keeldus kinnipeetav töötamisest, sest tema väitel ei ole ta võimeline oma terviseseisundi tõttu töötama. Meditsiiniosakonna andmeil võib isik töötada istuvas asendis ja lühiajaliselt. Isikul on 08.05.2017 seisuga maksmata nõudeid 6650,43 euro ulatuses ning vabanemisfondis on 1283,01 eurot. Varasemalt elatus isik peamiselt varastamisest. Vanglas toetab isikut materiaalselt ema, kes on valmis kinnipeetavat materiaalselt toetama ka vabanemisel ja vanaema. Isikule on määratud töövõimetuspension (70% töövõimetus). Vabanemisjärgset kindlat töökohta kinnipeetaval ei ole. Andrei Talõzinile pidi töökoha garanteerima xxxx, kuid ettevõtte juhatuse liige andis kriminaalhooldusametnikule 08.05.2017 telefonivestluses teada, et tema asub hetkel välismaal ning rääkida ei saa. Andrei Talõzini lähedasteks on ema, isa ja vend. Tema tuttavate hulgas oli ka kriminaalse taustaga isikuid, kuid väidetavalt tema nendega enam ei suhtle. Alkoholi osas on risk ja ohtlikkus olemas. Kinnipeetav pani vägivallakuriteo toime alkoholijoobes ning isik on ka varasemalt alkoholijoobes pannud toime vägivaldse kuriteo. Kinnipeetav mõistab alkoholi tarvitamise kahjulikkust, kuid süüdistab olukorda või muid endast sõltumatuid asjaolusid. Ta arvab, et suudab vabaduses tarvitamisharjumusi muuta. Andrei Talõzin on riskiva ja hoolimatu elustiiliga ning ta ei hooli oma tegude tagajärgedest. Kinnipeetav väidab, et ta tegutseb impulsiivselt ning võib ägestudes kasutada vägivalda (eriti alkoholijoobes). Isik õigustab oma tegevusi. Tal on varasemalt olnud probleeme vanglaametnikega, kuid viimasel perioodil vanglaametnikega probleeme esinenud ei ole. Kinnipeetav rikkus varasemalt kontrollnõudeid ning pani katseajal toime uue vägivaldse kuriteo. Isik ei väärtusta ühiskonna toimivaid reegleid ja norme. Tema väitel ta suudab elada kuritegusid toime panemata ning väidab, et viimane tapmine oli juhuslik (ta ei soovinud seda teha). Vangla hinnangul on Andrei Talõzin kõrgohtlik avalikkusele (risk ühiskonnas). Ohustatud on alaealised lapsed (poisid), ühiskond tervikuna, vara omanikud ning isikud, kellega tekkisid lahknevused. Oht seisneb sugulise kire rahuldamises ebaloomulikul teel (ära kasutamine), varalise kahju tekitamises ning füüsilise vägivalla kasutamises. Oht on kõige tõenäolisem, kui isikul tekivad konfliktid teiste isikutega, emotsionaalse seisundi tõttu enesekontrolli kaotamisel, kindla sissetuleku puudumisel ning kui isik on alkoholijoobes.Vangla hinnangul on üldise korduva kuriteo toime panemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ja seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 % - 62 %. Arvestades kinnipeetava ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust ei toeta vangla kinnipeetava Andrei Talõzini tingimisi enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Juhul, kui kohus peab otstarbekaks Andrei Talõzini tingimisi enne tähtaega vabastada, teeb vangla ettepaneku määrata kinnipeetavale tema ohtlikkuse tasemest ja uue 2 kuriteo toimepanemise tõenäosusest käitumiskontroll pikkusega 24 kuud ja katseaeg kuni 01.12.
- Lisaks on vangla hinnangul otstarbekas kohustada isikut täitma KarS § 75 lg 2 pdes 2, 3, 7, 8, 9 sätestatud lisakohustusi. Elektroonilise valve kestvuseks soovitab vangla 10 kuud. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas avaldab prokurör, et ei soovi osa võtta Andrei Talõzini tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokurör nõustub kinnipeetava kohta Viru Vangla poolt 08.05.2017 koostatud iseloomustuses toodud seisukohtadega ega toeta samuti nagu vangla Andrei Talõzini ennetähtaegset vangistusest vabastamist. Kohtutel on õigus jätta süüdlane vabastamata ka vaid kuriteo raskuse motiivil. Andrei Talõzin tunnistati süüdi Viru Maakohtu 29.11.2013 kohtuotsusega KarS § 113, § 121 järgi ning liitkaristuseks mõisteti 9 aastat vangistust. Isikut on varasemalt korduvalt kriminaalkorras karistatud ning vangistust kannab isik viiendat korda. Isikut on varasemalt karistatud füüsilise vägivalla kasutamise ja seksuaalkuriteo eest. Kuritegude toimepanemise soodusteguriks on olnud alkohol. Vangistuses on kinnipeetaval kolm kehtivat distsiplinaarkaristust. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul ei ole see tingimus täidetud. Isik, kes on paigutatud kinnisesse asutusse, peab käituma vastavalt seal kehtivatele reeglitele ning vältima distsiplinaarrikkumiste toimepanemist. Olukorras, kus kinnipeetav ei ole aru saanud oma kuritegude tõsidusest ja sellega kaasnevatest tagajärgedest ning ei ole ka vangistuses üles näidanud tõsist tahet seaduskuulekaks eluks, tema vabastamise korral oleks ühiskonna heaolu ohustatud. Prokuratuur ei pea võimalikuks vabastada Andrei Talõzinit vangistusest ligikaudu 4 aastat ja 6 kuud enne karistusaja lõppu olukorras, kus isik on korduvalt kriminaalkorras karistatud, tema kuritegusid iseloomustab vägivaldsus ning tema kuritegude laad on muutunud raskemaks. Lisaks ei saa vähetähtsaks pidada sedagi, et Andrei Talõzini uue kuriteo riskitegurina on vaadeldav alkoholi kuritarvitamine. Tõsi, kinnipeetav on käesoleva vangistuse ajal teinud pingutusi oma käitumise muutmiseks, kuid karistuse eesmärkide täidetust selle pinnalt järeldada veel ei saa. Ehk siis ohtu, et Andrei Talõzin vabaduses vana harjumuse tagasi pöördub, välistada kindlasti ei saa. Kuna süüdlane kannab karistust I astme vägivaldse isikuvastase kuriteo toimepanemise eest, tema ennetähtaegse vabastamise korral saaks ühiskonna õiglustunne tugevalt riivata, kuna karistuse üldpreventsiooni eesmärgiks on näidata ühiskonnale, et teise inimese tapmine ei ole tolereeritav ning toob endaga kaasa tugeva riigipoolse sanktsiooni, mis võib väljenduda pikaajalises vangistuses ning eelduslikult selle täiel määral ära kandmises. Ei saa jätta tähelepanuta vangla materjalides märgitut, mille kohaselt on Andrei Talõzin kõrgohtlik avalikkusele ja ohtlik lastele (risk ühiskonnas). Kinnipeetava iseloomustuse kohaselt on süüdlase poolt uue üldise kuriteo ja vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus järgmise 2 aasta jooksul vastavalt 47 % ja 47 %, mis on väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Lisaks on Andrei Talõzini poolt seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 % 62 %, mis on samuti väga kõrge retsidiivsusnäitaja. Andrei Talõzini vabastamine enne tähtaega ei oleks kooskõlas karistuse mõistmise üldiste eesmärkidega (hoida ära uute kuritegude toimepanemisest) ega tekitaks ühiskonnas usaldust karistuse mõistmisesse. Teiste inimeste turvalisuse tagamiseks – nende isikupuutumatuse ja vara kaitseks on põhjendatud jätta käesoleval juhul süüdimõistetu vangistusest vabastamata. 3 Lähtudes eeltoodust on prokuratuur Andrei Talõzini vangistusest tingimisi ennetähtaegsele vabastamisele vastu. Maakohtu istung 20.06.2017 toimunud videokohtuistungil avaldas Andrei Talõzin, et ta läheks vabanemise korral õppima ning ta saaks töövõimetuspensioni. Distsiplinaarkaristuste kohta selgitas isik, et 13.10.2016 oli kambris läbiotsimine, mille käigus leiti katkised küünetangid, lõikelaud ja mingid juhtmed ning iga asja kohta tehti eraldi noomitus. Maakohtu määruse põhjendused Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Kohus, kuulanud ära süüdimõistetu ning tutvunud prokuröri seisukoha ja Viru Vangla poolt esitatud materjalidega, leiab, et süüdimõistetu Andrei Talõzin ei kuulu elektroonilise valve kohaldamisega vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Kõnealuse eelduse olemasolu saab KarS § 76 lg 4 kohaselt hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärke. Kinnipeetava iseloomustusest nähtub, et vangistuse jooksul osales Andrei Talõzin sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ ja „Viha juhtimine“ ning selle sotsiaalprogrammi jätkutegevuses. Samuti sooritas isik riigikeele B1- ja B2-taseme eksami. Kohus hindab positiivselt, et kinnipeetav on vangistuse jooksul läbinud erinevaid individuaalses täitmiskavas ette nähtud tegevusi. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks on aga ka vangistatu õiguspärane käitumine. Käesoleval juhul on see tingimus täitmata, sest isikul on 3 kehtivat distsiplinaarkaristust. Sealjuures ei pea kohus niivõrd oluliseks, kui tõsised need rikkumised olid, sest vabaduses tuleb isikul pidada kinni kõikidest kehtivatest reeglitest. Kui süüdimõistetu ei ole isegi kinnipidamisasutuses suutnud järgida seal kehtivaid reegleid, siis puudub kohtul alus arvata, et isiku käitumine vabaduses saab olema seaduskuulekas. Kinnipeetava vabanemisjärgseid elutingimusi saab pidada rahuldavaks. Kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne kindel elukoht, kuhu on võimalik kohaldada elektroonilist valvet. Elukoha omanik on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve paigaldamiseks ning ka kinnipeetav ise on nõus elektroonilise valve kohaldamisega tema tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel. Positiivseks tuleb pidada sedagi, et kinnipeetava ema valmis Andrei Talõzinit vabanemise korral materiaalselt toetama. Vangla materjalidest nähtub, et vabanemisjärgselt kindlat töökohta kinnipeetaval siiski ei ole, sest kriminaalhooldusametnik ei saanud rääkida ettevõtte juhatuse liikmega, kes pidi Andrei Talõzinile töökoha garanteerima. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et kinnipeetaval on 4 kehtivat kriminaalkaristust ning ka vanglas ei kanna isik karistust esimest korda. Andrei Talõzinit on varasemalt üritatud õiguskuulekale teele suunata eriliigiliste mõjutusvahenditega, kuid süüdlane ei ole teinud temale mõistetud karistustest õigeid järeldusi ning jätkas kuritegude toimepanemist. Eeltoodu viitab isiku kuritegelike hoiakute ja väärtushinnangute juurdumisele. Kohus on seisukohal, et kinnipeetava käitumine viitab, et isiku suhtes varem kohaldatud karistused ei ole täitnud KarS § 56 lg 1 sätestatud karistuse eesmärki – mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude 4 toimepanemisest. Uute kuritegude toimepanemise riski suurendab ka alkohol, sest Andrei Talõzin saab ka ise aru, et tema käitumine muutub alkoholi tarvitamisel, mille tagajärjel võib ta muutuda vägivaldseks. Kohus on seisukohal, et Andrei Talõzinit ei saa käesoleval ajal elektroonilise valve kohaldamisega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, sest risk, et kinnipeetav paneb vabanedes toime uue kuriteo on suur. Nimelt on vangla hinnangul üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 %, vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 47 % ning seksuaal- ja vägivalla kuriteo toimepanemise tõenäosus 5 aasta jooksul 41 % - 62 %, milliste näol on tegemist väga kõrgete riskidega. Nii vangla kui ka prokurör on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Käesoleval juhul ei kaalu süüdimõistetu võimalused vabanemisel (elukoha olemasolu ja lähedaste toetus) üles tema käitumist enne vangistusse sattumist ja karistuse kandmise ajal (distsiplinaarkaristused). Eeltoodust tulenevalt ei nõustu kohus süüdimõistetu Andrei Talõzini vabastamisega tingimisi enne tähtaega elektroonilise järelevalve alla. Maakohus juhindus KarS § 751 ning KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 ja § 387 sätteist. Kohtunik /digitaalselt allkirjastatud/ Tiit Kullerkupp 5