Obsah (11)

§ 429§ 431§ 432§ 433§ 173§ 168§ 162§ 428§ 198§ 205§ 178

KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Ruth Sild Määruse tegemise aeg ja koht 04. juuli 2017. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Tsiviilasja number 2-17-5355 Tsiviilasi R T hagiavaldus R T vastu igakuise

) § 428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg 1 kohaselt võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse.

§ 429

lg 2 sätestab, et kui hageja loobub hagist kohtuistungil, hagist loobumine protokollitakse. Sama paragrahvi lõike 3 järgi kui hagist loobumise avaldus esitatakse väljaspool kohtuistungit, teatab kohus enne menetluse lõpetamise otsustamist kostjale avalduse esitamisest, 2 määrates kostjale vastamise tähtaja. Kui kostja soovib menetluskulude väljamõistmist hagejalt, peab ta seda vastuses märkima. Käesolevas tsiviilasjas esitas hageja kohtule avalduse hagist loobumiseks ning kohus määras kostjale tähtaja seisukoha esitamiseks hageja avaldusele. Kostja ei vaielnud hagist loobumise avaldusele vastu. 4.2. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hageja R T (lepingulise esindaja vahendusel) avalduse kostja R T vastu esitatud hagist loobumiseks ja võtab vastu hageja loobumise hagist R T vastu igakuise elatise väljamõistmise nõudes ning lõpetab tsiviilasjas menetluse. 4.3.

§ 431lg 1 järgi kohus lõpetab menetluse määrusega.

Kohus selgitab, et

§ 432

kohaselt kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 4.4.

§ 433lg 1 sätestab, et menetluse lõpetamise määruse peale võib esitada määruskaebuse.

5. Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine 5.1.

§ 173

lg 1 ja 2 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, muu hulgas määruses, millega hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus lahendatakse või hagi või hagita menetluse avaldus või teistmisavaldus jäetakse menetlusse võtmata või läbi vaatamata või asja menetlus lõpetatakse. Menetluskulude jaotus tuleb kohtulahendis märkida ka siis, kui menetlusosalised seda ei taotle.

173 lg 4 kohaselt menetluskulude jaotuses näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma, välja arvatud kulude rahalise suuruse.

§ 168

lg 4 sätestab, et kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud.

§ 162

lg 4 alusel võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Riigikohus on 28.09.2011. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 14) asunud seisukohale, et nimetatud säte kohaldub ka juhul, kui kohus lõpetab määrusega asja menetluse hagist loobumise tõttu (

§ 428lg 1 p 3, § 429 lg 1).

Kolleegium märgib, et

§ 162

lg 4 kohaldamiseks peab olema menetluskulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. 5.

1. Kostja on palunud käesolevas tsiviilasjas jätta kostja menetluskulud, summas 950 eurot, hageja seadusliku esindaja M T kanda. 5.
2. Kohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku regulatsioonist tulenevalt ei ole võimalik jätta menetluskulusid esindajate kanda, kuna menetluskulude jaotuse sätted võimaldavad menetluskulu jätta vaid poolte kanda.

§ 198

lg 1 p 1 järgi on menetlusosalised hagimenetluses – pooled ja kolmas isik.

§ 205lg 1 järgi on tsiviilkohtumenetluse pooled hageja ja kostja.

Alates 01.07.2010 kehtiva PKS § 97 p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps. Kuna sellist nõudeõigust ei ole ette nähtud alaealise lapse vanemale, siis alates nimetatud seaduse jõustumisest on ülalpidamise nõudes hagejaks alaealine laps, mitte tema seaduslik esindaja. Seega tuleks kostja menetluskulude (lepingulise esindaja õigusabikulu) hageja kanda jätmise korral

§ 168

lg 4 alusel mõista menetluskulud välja alaealiselt lapselt, mitte hageja seaduslikult esindajalt. 3 5.4. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb kohaldada

§ 162lõiget 4 ning jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Tegemist on ülalpidamisasjaga, milles hagejaks on kostja alaealine laps. Seega juhul, kui menetluskulud jääksid hageja kanda, peaks ta neid kandma selle ülalpidamise arvel, mida kostja talle annab (lapse varale täitemenetluses pööratakse sissenõue üldises korras). Ka Riigikohus 28.09.

1. a lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-63-11 (p 16) juhtinud tähelepanu asjaolule, et juhul kui kostja esitab jõustunud kohtumääruse täitmiseks kohtutäiturile täitmisavalduse, on hageja võlgnikuna ka täitemenetluse osaline (täitemenetluse seadustiku (TMS) § 5 lg 1). Täitemenetluse seadustik ega perekonnaseadus ei keela pöörata sissenõuet lapse varale ega näe ette lapse varale sissenõude pööramiseks erisätteid. Järelikult on laps võlgnikuna täitemenetluse osaliseks, kelle varale pööratakse sissenõue üldises korras (TMS
2. osa). 5.
3. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et oleks äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik jätta menetluskulud alaealise hageja kanda. Kohustatud vanema menetluskulude väljamõistmine alaealiselt lapselt on lapse suhtes äärmiselt ebaõiglane ja ebamõistlik (Tallinna Ringkonnakohtu 31.10.
4. a lahend tsiviilasjas nr 2-10-31583). 5.
5. Arvestades eeltoodut jätab kohus käesoleva tsiviilasja menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja kandnud käesoleva tsiviilasja menetlemisega seoses menetluskulu summas 950 eurot, s.o lepingulise esindaja tasu, mis jätta kostja enda kanda. Tsiviilasja materjalidest ei nähtu hageja kantud menetluskulusid. 5.7. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (

§ 178lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt) Ruth Sild kohtunik 4