TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS kaebuse tagastamise kohta Kohtuasja number Määruse kuupäev ja koht Kohtunik Kohtuasi 3-17-527 16.06.2017 Mare Priks N.L. kaebus Tartu Vangla vastu mitteva

) § 11 lg 8 kohaselt on kinnipeetaval või vahistatul õigus vangla tekitatud kahju hüvitamiseks pöörduda halduskohtu poole tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud riigivastutuse seaduses sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse tagastanud või rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata jätnud.

§ 11

lg 81 järgi kui vaie või taotlus tagastatakse põhjusel, et vaide või taotluse esitaja ei ole määratud tähtajaks vaides või taotluses puudusi kõrvaldanud, ei ole kinnipeetaval ja vahistatul õigust pöörduda kaebusega sama vaidemenetluse eseme või kahju hüvitamise taotluse osas halduskohtu poole.

1. Tartu Vangla jättis 29.03.2017 otsusega nr 1-13/32-5 N. L.i kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata. Kaebuse esitamine kohtule on lubatav vaid juhul, kui kahju hüvitamise taotlus on vangla poolt läbi vaatamata jäetud ebaõigesti.
2. Tartu Vangla jättis N. L. kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) § 15 lg 2 alusel ning luges sellega menetluse HMS § 43 lg 4 p 4 alusel lõppenuks. Vangla põhjendas, et N. L. ei kõrvaldanud kahjunõudes esinevaid puuduseid, mistõttu ei ole taotluse sisuline läbi vaatamine vangla poolt võimalik.
3. Kohus nõustub vangla põhjenduste ja lõppjäreldusega. Kuna kaebaja ei kõrvaldanud kahju hüvitamise taotluses esinevaid puuduseid, oli vangla poolt kahju hüvitamise taotluse läbi vaatamata jätmine õiguspärane. Vanglal puudub õigus kaebaja asemel taotluses esitatud nõude aluseks olevaid asjaolusid ning nendega kaasnenud tagajärgi ise sisustada. Vangla võimaldas kaebajal täiendavalt selgitada, milles seisnes vangla õigusvastane tegevus (millega kaasnes kaebaja diskrimineerimine), milles seisnes

§ 30

rikkumine, milline mittevaraline kahju kaebajale tekkis, milles kahju konkreetselt väljendus, milline on põhjuslik seos vangla õigusvastaste tegevuste ja saabunud tagajärgede vahel ning millele tuginedes on kaebaja hinnanud kahju suuruseks 2000 eurot. Kohus selgitab, et kui kaebaja ei käitu kohtueelses menetluses nõuetekohaselt ja menetlus lõpetatakse seetõttu õiguspäraselt taotluse tagastamisega, ei ole hilisem kaebus kohtule

§ 11lg 81 järgi lubatav.

Kuivõrd kaebaja ei kõrvaldanud kaebuses esinevaid puuduseid, ei ole kaebaja kohustuslikku kohtueelset menetlust nõuetekohaselt läbinud ning kaebus ei ole kohtus menetletav. Kohus rahuldab kaebaja taotluse ja võtab asja materjalide juurde kaebaja poolt 29.05.2017 kohtusse saabunud materjalid. Kohus peab vajalikuks märkida, et kohus võtab nimetatud materjalid asja juurde seetõttu, et nimetatud materjalidest nähtub, et kaebaja ei ole läbinud kohtueelset kohustuslikku menetlust, sest on vanglale kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamise avalduse esitanud hilinenult (31.03.2017), see on pärast seda, kui vangla oli juba kahju hüvitamise taotluse kaebajale tagastanud. 29.05.2017 kohtusse saabunud kaebaja avalduses on märgitud, et kaebaja hinnangul on tal läbitud kohustuslik kohtueelne menetlus. Kohus selgitab kaebajale, et nii kohtumenetluse kui kohtueelse menetluse korraldamiseks on seatud kindel reeglistik, millest menetlusosalised peavad kinni pidama. Kui vangla on andnud tähtaja kahju hüvitamise taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, on taotluse esitaja kohustatud selle tähtaja jooksul vanglale vastama, esitama mõjuva põhjuse olemasolul vastamistähtaja pikendamise taotluse või tähtaja mööda laskmisel ja mõjuva põhjuse olemasolul, vastamistähtaja ennistamise taotluse. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et 10.03.2017 andis vangla kaebajale tähtaja 10 päeva jooksul kõrvaldada kahju hüvitamise taotluses esinevad puudused. Nimetatud kirjaga anti kaebajale teada, et tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks hakkab kulgema kirja 3 kättesaamisest alates ning selgitati, et puuduste kõrvaldamata jätmise korral on vanglal õigus jätta taotlus läbi vaatamata. Materjalidest nähtub, et kõnealuse kirja sai kaebaja kätte 14.03.2017 ja seega oli kahju hüvitamise nõudes esinevate puuduste kõrvaldamise viimane päev 24.03.2017. Tartu Vangla tagastas kahju hüvitamise nõude 29.03.2017, see on viis päeva peale taotluses esinevate puuduste kõrvaldamise viimast päeva. 16. Ühe imperatiivse kaebuse tagastamise alusena näeb HKMS § 121 lg 1 p 4 ette olukorra, kus kaebaja ei ole pidanud kinni nõude kohtueelseks lahendamiseks ettenähtud kohustuslikust korrast. 17. Eeltoodust tulenevalt saab järeldada, et vangla on N. L. kahju hüvitamise taotluse (kokku summas 2000 eurot) tagastanud õiguspäraselt ja kahju hüvitamise taotluse osas on N. L.il kohustuslik kohtueelne menetlus (HKMS § 47 lg 1 ja

§ 11lg 8) läbimata ning kaebuse kohtule esitamine ei ole lubatav.

Seega, kohus tagastab N. L. kahju hüvitamise taotluse HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel. II

1. Kaebaja on esitanud kohtule nõude, milles soovib, et kohus kohustaks Tartu Vanglat väljastama kaebajale venekeelset perioodikat ja kõrvaldama seoses sellega õigusvastaseid tagajärgi. Kaebaja on kaebuses märkinud, et ta on alates
2. aasta oktoobrist nõudnud, et ta saaks vene keeles lugeda ajalehti ja ajakirju. Nii kaebusest kui kaebuse puuduste kõrvaldamise avaldusest nähtub, et kaebaja ei käsitle õigusvastaste tagajärgede kõrvaldamise nõuet (st heastamisnõuet) eraldiseisvalt, vaid käsitleb seda osana kohustamisnõudest. Eeltoodust tulenevalt ei ole kohtu hinnangul olnud põhjendatud suunata kaebajat heastamisnõude suunas, kuna kohus tõlgendas, et heastamisnõue on hõlmatud kohustamisnõudega, mis annab võimaluse kohustada andma venekeelseid ajalehti ja ajakirju. 19.

§ 11

lg 5 kohaselt on kinnipeetaval ja vahistatul õigus esitada vangla haldusakti või toimingu peale kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud alustel ja korras tingimusel, et kinnipeetav või vahistatu on eelnevalt esitanud vaide vanglateenistusele või Justiitsministeeriumile ning vanglateenistus või Justiitsministeerium on vaide tagastanud, osaliselt rahuldanud, rahuldamata või tähtaegselt lahendamata jätnud.

1. Kaebaja on kohtule esitatud kaebuses märkinud, et on vanglale esitanud 16.02.2017 vaide, mida vangla ei võtnud õigusvastaselt menetlusse ja registreeris nr-ga 6-24/1325-
2. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et N. L. on 16.02.2017 vanglale esitanud taotluse väljastada talle venekeelset perioodikat (registreeritud vanglas 17.02.2017 nr 6-24/1325-1 all). Kaebaja on nimetatud taotluse pealkirjastanud „возражение“, mis on eesti keelde tõlgitav kui vaie. Kohtu hinnangul on Tartu Vangla kaebaja kõnealuse 16.02.2017 avalduse õiguspäraselt kvalifitseerinud taotluseks, sest N. L. pöördumise sisust nähtub, et kaebaja ei ole rahul sellega, et alates
3. aasta oktoobrist kuni avalduse esitamiseni ei ole ta saanud venekeelseid ajalehti ja nõuab, et vangla täidaks viivitamata

§ 30lg-t 1.

Tartu Vangla on 20.03.2017 vastusega nr 6-24/1325-2 selgitanud N. L. venekeelse perioodika lugemisvõimalustega seonduvat ning jätnud taotluse (väljastada kaebajale venekeelset perioodikat) läbi vaatamata ja selle tagastanud, kuna N. L. on juba kohtusse pöördunud. Tartu Vangla 12.04.2017 kohtule esitatud vastusest nr 1-10/96-4 nähtub, et vangla on kõnealuse venekeelse perioodika väljastamise taotluse tagastanud kohtuvaidlusele nr 3-17-68 viidates. Tartu 4 Vangla 14.06.2017 kohtule esitatud vastusest nr 1-10/96-6 nähtub, et N. L. ei ole vanglale venekeelse perioodika väljastamise taotluse tagastamise vastusele (20.03.2017 nr 6-24/1325-2) esitanud vaiet. 21. Kohus selgitab, et kohustamisnõudega kohtusse ei saa pöörduda enne, kui kaebaja on samasuguse nõudega pöördunud vangla poole ning on läbinud ka vaidemenetluse. Vaidemenetluse läbimine on kohustuslik enne kohtu poole pöördumist (

§ 11lg 5 ja HKMS § 47 lg 1).

Kaebaja on kohustamisnõudega pöördunud vangla poole. Vangla on kaebaja kohustamisnõude väljastada venekeelset perioodikat tagastanud. Selleks, et kaebajal oleks õigus kaebusega (kohustada vanglat väljastama venekeelset perioodikat) pöörduda kohtu poole, oleks kaebaja pidanud Tartu Vanglale esitama vangla 20.03.2017 vastusele nr 6-24/1325-2 vaide. Kaebaja ei ole vangale esitanud vaiet. Seega ei ole kaebaja täitnud

§ 11

lg-s 5 ja HKMS § 47 lg-s 1 nimetatud nõuet, et enne kaebusega kohtu poole pöördumist tuleb vanglale esitada vaie. Seega puudub kaebajal õigus kohustamisnõudega kohtu poole pöördumiseks ja kohus tagastab HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel N. L. kaebuse osas, milles N. L. nõuab vangla kohustamist väljastada talle venekeelset perioodikat. 22. Kohus peab vajalikuks kaebajale selgitada, et isegi juhul, kui kaebaja läbib nõuetekohaselt kohtueelse menetluse (st esitab vanglale taotluse venekeelse perioodika väljastamiseks ja vangla keelduvale vastusele vaide) on kohtu hinnangul kaebaja samasisuline nõue, nagu käesolevas asjas, väljastada venekeelset perioodikat, väga väikeste edulootustega kaebus.

§ 30

lg 1 järgi tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Nimetatud sätte järgi on kinnipeetaval õigus lugeda vanglas olemasolevaid, need on vangla poolt tellitud ja kinnipeetavatele lugemiseks välja pandud ajalehti ja ajakirju. Ajalehtedest on vanglal kohustus tagada vaid üleriigiliste päevalehtede olemasolu. Ajakirjade valik on vanglateenistuse otsustada. Kuigi Tartu Vangla on N. L. venekeelse perioodika väljastamise taotluse läbi vaatamatult 20.03.2017 tagastanud, on vangla N. L. siiski selgitanud, et alates 03.10.2016 lõpetasid Den za Dnjom ja Postimees venekeelse ilmumise. Vangla selgituse kohaselt ainus venekeelne ajaleht, mis on vanglasse tellitud, on Venemaa poolt väljaantav Novaja Gazeta, mida on vanglal kahe osakonna peale üks eksemplar ja mis on üldkasutuses. Lisaks nimetatud ajalehele on Tartu Vangla kinnipeetavatel võimalik vangla raamatukogu vahendusel lugeda ajalehti ja ajakirju. Kohus märgib, et

§ 30

lg 2 järgi on kinnipeetaval lubatud vanglateenistuse vahendusel tellida mõõdukuse piires isiklike vahendite arvel ajalehti, ajakirju ja muud kirjandust, kui see ei ohusta vangistuse täideviimise eesmärke või vangla julgeolekut või korda. Juhul, kui kinnipeetav ei ole rahul vangistuses vene keeles ilmuva perioodika kättesaadavusega ega ole suuteline oma majandusliku seisundi tõttu tellima vangla poolt lubatud ja talle meelepärast venekeelset perioodikat, on isikul võimalik asuda õppima eesti keelt ja lugeda eesti keelseid üleriigilisi päevalehti ja ajakirju. Viimati nimetatut on ka vangla kaebajale soovitanud. III

1. Kaebaja on 06.03.2017 Tartu Halduskohtusse saabunud kaebuses esitanud kohtule taotluse vabastada ta riigilõivu tasumise kohustusest ja anda talle menetlusabi.
2. 16.05.2017 kohtumääruses palus kohus, et kaebaja täpsustaks, mida ta on menetlusabi andmise all silmas pidanud. 30.05.2017 saabus kohtusse kaebuses esinevate puuduste kõrvaldamise avaldus, milles kaebaja ei ole kohtule vastanud, mida ta menetlusabi taotluse all on silmas pidanud. Kuivõrd kaebaja on pikaajalise kohtusse pöördumise ja kohtule vastamise kogemusega ning kohtu hinnangul on kaebaja võimeline aru saama nii riigi õigusabi kui riigilõivu vabastamise taotluse erinevustest, ei ole kohtu hinnangul põhjendatud kaebuse teist korda käiguta 5 jätmine, et kaebajalt veel kord üle küsida, mida on kaebaja menetlusabi andmise all silmas pidanud. Eeltoodust tulenevalt tõlgendab kohus, et kaebaja on menetlusabi andmise all silmas pidanud riigilõivu tasumise kohustusest vabastamist.
3. Kuivõrd käesoleva määrusega tagastab kohus N. L. kahju hüvitamise taotluse ja taotluse kohustada vanglat väljastama venekeelset perioodikat, puudub vajadus kaebaja esitatud menetlusabi taotluse lahendamiseks.
4. HKMS § 43 lg 2 kohaselt ei võta kaebuse tagastamine selle esitajalt õigust seadusega sätestatud korras pöörduda uuesti halduskohtusse. Kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. (allkirjastatud digitaalselt) Mare Priks kohtunik 6