Obsah (10)

§ 65§73§ 163§ 146§ 66§ 150§ 651§ 162§ 168§ 165

2-15-11555 KOHTUMÄÄRUS Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Määruse tegemise aeg ja koht Tsiviilasja number Tsiviilasi Külli Mõlder 01. detsember 2016 a, Kuressaare kohtumaja 2-15-11555 A K’i pärandvara pank

-st tulenev õigus halduri tasu vaidlustamiseks.

§ 65

lg 1 sätestab, et pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse. Praeguses asjas ei ole pankrotitoimkonda ning tulenevalt PankS §-st 74 täidab pankrotitoimkonna ülesandeid sel juhul võlausaldajate üldkoosolek. Võlausaldajate üldkoosolek (täidab valimata pankrotitoimkonna ülesandeid) ei ole kohtule pankrotihaldurile määratava tasu suhtes arvamust esitanud. Samuti puudub halduril kohustus enne kohtule tasu määramise taotluse esitamist, küsida tasu suuruse suhtes arvamust võlausaldajalt. Haldur asub seisukohale, et halduri poolt esitatud lõpparuande punktis X.Muu info all esitatud taotlus haldurile alammääras tasu määramiseks ei ole lõpparuande sisuline osa, millele saab võlausaldaja vastuväite esitada, vaid halduri taotlus kohtule alammääras tasu määramiseks. Swedbank AS ei ole pankrotimenetluse käigus kordagi taotlenud haldurilt võlausaldajate üldkoosoleku kokku kutsumist eesmärgiga teostada (

§73

„Pankrotitoimkonna pädevus“) järelevalvet halduri tegevuse üle, muuhulgas anda arvamust kohtule pankrotihaldurile määratava tasu suuruse osas. Haldur on seisukohal, et võlausaldajal puudub pankrotiseadusest tulenev alus halduri tasu taotluse vaidlustamiseks vastuväite esitamise teel lõpparuandele, palub kohtul jätta võlausaldaja vastuväide tähelepanuta ja kinnitada lõpparuanne ning määrata halduri tasuks alammääras tasu 2065, 46 eurot.

1. 26.10.2016 seisukohas leiab võlausaldaja, et halduri väited on alusetud ning põhjendamata. Pankrotihaldur ei ole endiselt pidanud vajalikus esitada ühtegi dokumenti, mis tõendaks ülesannetele kulunud aega ja asja keerukuse astet. Swedbank AS peab vajalikuks juhtida tasu määramisel kohtu tähelepanu värskele Riigikohtu lahendile nr 3-2-1-12-
2. Võlausaldaja jääb oma eelnevale seisukohale, et põhjendatud on halduri tasu summas 450 eurot + käibemaks ning palub jätta kinnitamata A K pankrotimenetluses esitatud lõpparuanne ja tagastada see haldurile.
3. 09.11.2016 on võlgniku pärija, Lääne-Saare Vallavalitsus, seisukohal, et pankrotihalduri poolt esitatud lõpparuanne tuleb kinnitada ning halduri poolt esitatud tasu suurus vastab tegelikult tehtud tööde mahule. 2 2-15-11555 Kohtumääruse põhjendused
4. Pankrotiseaduse (

) § 157 p 5 kohaselt lõpeb pankrotimenetlus lõpparuande kinnitamisega.

§ 163

lg 3 kohaselt otsustab kohus lõpparuande kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise pärast vastuväidete esitamise tähtaja möödumist, tehes selle kohta määruse. Pankrotimenetluse lõpetamise määruses märgib kohus

§ 163

lg-te 4 ja 5 kohaselt, millises ulatuses on igal võlausaldajal tunnustatud nõude osa eest jäänud raha saamata, samuti, millistele nõuetele esitas võlgnik vastuväite ja kas võlgniku maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on kuriteo tunnustega tegu, juhtimisviga või muu asjaolu. A Ki (isikukood XXXXXXXXX, surnud XXXXXXXXX) pärandvara pankrotihaldur on koostanud ning esitanud lõpparuande kohtule kinnitamiseks. Lähtuvalt

§ 163

lg 1 on teade lõpparuandega tutvumise ja vastuväidete esitamise võimaluste kohta avaldatud 30.09.2016 elektroonilises väljaandes Ametlikud Teadaanded. Lõpparuande kohaselt on pankrotivarasse laekunud kokku 9524,03 eurot (pandieseme müügist 6500.- eurot ja kogumispensioni osaku väljamaks 3024.03 eurot). Andmed

§ 146

nimetatud väljamaksete kohta: Vara välistamise ja tagasivõitmise tagajärgedest tulenevad nõuded puuduvad. Massikohustused puuduvad. Andmed jaotise alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa (eurodes): Swedbank AS - summas 5525,00 eurot. Pandieseme müügist laekus raha 6500.- eurot. Müümata pankrotivara ja teistelt isikutelt saadaolevat vara ei ole. Pärast pankroti välja kuulutamist võttis haldur üle võlgniku pangakonto ning võlgniku pärandvara, 1-toalise korteri valduse ning asus esmalt korterit koristama ning müügiks ette valmistama. Korter õnnestus võõrandada kolmandal enampakkumisel hinnaga 6500.- eurot. Võlausaldaja tunnustatud nõuete osa, mille ulatuses võlausaldaja ei ole raha saanud ja mille osas käesolev määrus on täitedokumendiks: Swedbank AS - 5034,00 eurot. Halduri poolt hagisid esitatud ei ole ning haldur ei kavatse ka hagisid esitada. Kohtukulusid tehtud ei ole. Pankrotimenetluse käigus ei ole haldur tuvastanud kuriteo tunnustega tegu, mistõttu ei ole haldur esitanud ka avaldust kriminaalmenetluse algatamiseks. Võlgniku pärandvara maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu Pankrotiseaduse tähenduses. 7. Lõpparuandele on esitanud vastuväite võlausaldaja Swedbank AS, kes ei nõustu pankrotihalduri tasu suurusega. Võlausaldaja märgib, et pankrotihaldur ei ole lõpparuandes selgitanud, millest tulenevalt ja miks tuleks lugeda põhjendatuks halduri tasu summas 2065.46 eurot. Võlausaldaja hinnangul võib pidada põhjendatuks pankrotihalduri tasu summas 450 eurot (5 x 90) eurot. Riigikohus on 11.05.2016 lahendis nr 3-2-1-27-16 p 15 leidnud, et iseenesest on halduril

§ 66

lg 1 esimese lause järgi lisaks tasule õigus nõuda oma kohustuste täitmiseks tehtud vajalike 3 2-15-11555 kulutuste hüvitamist. Pankrotimenetluse kuludeks

§ 150

lg 1 p 5 mõttes on ka halduri mõistlikud bürookulud ja need kantakse pankrotivara arvel (vt ka nt Riigikohtu

1. märtsi
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-16, p 17). Kulutuste hüvitamine pankrotihaldurile on põhjendatud üksnes mõistlikus ja vajalikus ulatuses. Pankrotihaldurite kulutuste vajalikkuse ja põhjendatuse hindamisel peab kohus

§ 66

lg 3 teisest lausest tulenevalt kaaluma menetluse ajalist kestust ja keerukust ning mille jaoks pankrotihaldur on kulutusi teinud, arvestades, et osa kulutusi, näiteks esindajate ja abiliste kulud, peaks pankrotihaldur katma oma tasu arvel. Sama lahendi p 12 kohaselt kinnitab kohus lõpparuande tervikuna ning ei ole, mh kulude osas, seotud haldurite taotlusega kontrollida üksnes osa sellest. Kohus ei ole seotud menetlusosaliste esitatud taotluste, asjaolude ega nendele antud hinnanguga ning peab halduri kohustuste täitmiseks tehtud kulutuste vajalikkust ja põhjendatust kontrollima ka juhul, kui selle kohta ei ole esitatud vastuväiteid (TsMS § 477 lg-d 5 ja 7). Sealjuures ei saa kohtu roll olla üksnes konstateeriv. Kohus saab toetuda arvamuse kujundamisel dokumentidele ja halduri seisukohtadele, kuid lahendisse peab kohus märkima enda seisukoha, tuvastatud asjaolud ja põhjendused, mille alusel kohus järeldusteni jõudis (TsMS § 442 lg 8, § 463 lg 2, § 465 lg 2 p 8). Käesoleval juhul esitatud lõpparuande kohaselt pankrotimenetluse kulud: ajutise halduri tasu ja kulu kokku 1269,12 eurot; halduri poolt tehtud väljamakstud vajalikud kulutused oma kohustuste täitmiseks: halduribüroo, panga, transpordi, tel., praamipiletite, enampakkumise ja r/l uue omaniku kande tegemise kulu kokku 496,45.- eurot, pandieseme koristamise kulu 168.-eurot. Pankrotihaldur on palunud halduri tasuks kinnitada tasu 2065,46 eurot. Samas on võlausaldaja poolt viidatud lahend nr 3-2-1-12-16 ka alammäärast väiksemat tasu puudutavas osas, mille kohaselt kolleegium on varasemas praktikas leidnud, et kohtu pädevus määrata haldurile tasu sisaldab ka kohtu õigust hinnata tasu määramise aluseks olevaid asjaolusid ja vajadusel taotletavat tasu vähendada (Riigikohtu

1. oktoobri
2. a määrus tsiviilasjas nr 3-21-71-11, p 13). Kolleegium kordab oma varasemat seisukohta, et kuigi seaduse järgi on halduri tasu määramisel orientiiriks eelkõige pankrotivara suurus, ei saa haldurile tasu määramisel lähtuda üksnes sellest, vaid eelkõige tuleb lähtuda halduri töö mahust ja keerukusest. Lisaks peab kohus arvestama, et ka tasu alammäär on pigem orienteeruv summa ja kui halduri töömaht ei ole suur ja vara võõrandamisel või tagasivõitmisel ei ole saadud oodatust märksa paremaid tulemusi, siis on alust määrata ka alammäärast väiksem tasu, sest vastasel korral võiks halduri tasu kujuneda ebamõistlikult suureks (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi
3. novembri
4. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-34-15, p 29).
5. Praegusel juhul on pankrotihaldur taotlenud tasu väljamõistmist alammääras summas 2065,46 eurot. Vastuseks võlausaldaja vastuväitele on haldur oma 26.10.2016 seisukohas ka selgitanud, millest tulenevalt tuleks põhjendatuks lugeda halduri tasu summas 2065.46 eurot. Halduri selgituste kohaselt: - haldur ei ole pankrotimenetluses kasutanud kolmandate isikute teenuseid (näiteks kinnisvarabüroo teenust, millise teenuse kasutamist soovitas võlausaldaja Swedbank AS esimesel võlausaldajate koosolekul); - pankrotimenetluses ei ole võlausaldaja poolt valitud toimkonda, millest tulenevalt on haldur tegutsenud iseseisvalt; - võlgniku esindajalt, Lääne Saare vallalt korteri valduse ja halduse ülevõtmisel selgus, et korter oli koristamata ja surnu isiklikke asju täis. Korterist surnu isiklike asjade äraviimise korraldamiseks, tuli halduril leida tema sugulased. Sugulased viisid surnu isiklikud asjad korterist minema kahel 4 2-15-11555 korral, millest tulenevalt pidi haldur korteris käima ka asju üle andmas kahel korral. Pärast surnu isiklike asjade ära viimist, korraldas haldur korteri koristamise. Korteri koristamiseks kulus 2 päeva. Arvestades asjaolu, et panditud korteriomandis puudus püsiv küte, siis korteri säilimiseks ja kooskõlas maja ekspluatatsiooni nõuetega, käis haldur talveperioodil korterit oma puudega kütmas, vähemalt üks kord nädalas 3 kuu jooksul. - pandieseme (korteriomandi) võõrandamiseks korraldas haldur 3 enampakkumist ning 5 korral käis haldur korterit ostuhuvilistele ja enampakkumisel osalejatele näitamas. Haldur võõrandas korteri 6500.- euro eest ( võlausaldaja, pandipidaja) poolt määratud alghind oli 8000.- eurot. Kõige nende tööde teostamiseks pidi haldur lugematul kordadel sõitma Tallinnast Saaremaale, Xsse, kus asus korter. - haldur nõudis pankrotivarasse surnu pensionikindlustuse osaku summas 3024,03 eurot.
6. Kohus arvestab halduri selgitusi tasu põhjendatuse osas, sh asjaolu, et tegemist oli Saaremaal X alevikus asuva pärandvaraks oleva korteri võõrandamise tehinguga, sellega seoses kolme enampakkumise korraldamisega ja müügiga, korteri müügiks ettevalmistamisega, selle kütmisega, mis iseenesest tulenevalt korteri asukohast võis osutuda tavapärast keerukamaks. Käesolevas pärandvara pankrotimenetluses ei ole valitud ka toimkonda, haldur tegutses iseseisvalt ega ei kasutanud kinnisvara teenused. Eeltoodu põhjal loeb kohus põhjendatuks halduri tasu suuruse summas 2065,46 eurot. Kohus arvestab sealjuures ka, et halduri poolt taotletav tasu suurus koos maksudega jääb

§ 65` lg 1 kohaselt järgi alammäära ulatusse.

Käesolevas asjas ei ole küll hagisid ega vaidlustusi pankrotimenetluse raames esitatud, kuid arvestades eelkõige Saaremaal asuva pärandvaraks oleva korteri müügiga seonduvat tulenevalt selle vahemaast ja korteri asukoha tõttu, oli tegemist tavapärasemast keerulisema korteri võõrandamisega, mistõttu ei ole kohtu hinnangul antud juhul põhjendatud määrata alammäärast väiksem tasu.

§ 65lg 1 kohaselt on halduril õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest.

Pankrotihalduri tasu määrab kohus pankrotimenetluse lõpparuande kinnitamisel, olles ära kuulanud halduri, võlgniku ning pankrotitoimkonna arvamuse.

§ 65

lg 2 kohaselt halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Halduri tasu arvestamisel ei võeta arvesse raha, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal või mis on saadud halduri tegevusest sõltumata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et võlausaldaja Swedbank AS vastuväide tuleb jätta rahuldamata ning samuti juhindudes

§ 651lg 1 kinnitab kohus pankrotihalduri tasu summas 2065,46 eurot.

Nimetatud summa mõista välja pankrotivarast pankrotihaldur Saima Laumets´a kasuks. Lõpparuandest ei nähtu, et pankrotimenetluses oleks rikutud võlgniku või võlausaldaja õigusi, mis

§ 163lg 6 kohaselt oleks aluseks lõpparuande kinnitamata jätmisele.

Kohus leiab, et lõpparuanne vastab

§ 162lg-te 2 ning 3 nõuetele ja kuulub kinnitamisele.

Kohus nõustub lõpparuandes toodud pankrotihalduri hinnanguga, mille kohaselt võlgniku pärandvara maksejõuetuse tekkimise põhjusteks on muu asjaolu pankrotiseaduse tähenduses.

§ 168

kohaselt, ulatuses, milles võlausaldaja pankrotimenetluses tunnustatud nõue on jäänud pankrotimenetluses rahuldamata, on käesolev kohtumäärus A Ki pärandvara (pankrotis) pankrotimenetluses rahuldamata jäänud nõuete osas võlausaldajale täitedokumendiks. Eelpooltoodu alusel ja juhindudes

§ 65

lg 1, § 162, § 163 kinnitab kohus pankrotihaldur Saima Laumets´a 30.09.2016 lõpparuande ja lõpetab pankrotimenetluse. 5 2-15-11555

§ 165

lg 3 kohaselt vabastab kohus pankrotimenetluse lõpetamisel halduri, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus vabastab A Ki pärandvara (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest. /allkirjastatud digitaalselt/ Külli Mõlder kohtunik 6