KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Viivi Tomson, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks Määruse tegemise aeg ja koht 5. juuli 2017, Tartu Tsiviilasja number 2-16-18919 Tsiviilasi R.I.

) § 355 alusel peatada. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED 2 5. Kostja palub määruskaebuses tühistada maakohtu määrus ja jätta uue määrusega hageja menetluse peatamise taotlus rahuldamata. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt ei saa mõjuvaks põhjuseks

§ 355

mõttes pidada seda, et hageja ei soovi täita jõustunud otsust ja esitab selleks erinevaid kaebusi. Täitemenetlust ei saa lõpetada põhjusel, et võlgnikule täidetav lahend ei meeldi. Seega on hageja esitanud järjekordse perspektiivitu kaebuse, mis on suunatud menetluse venitamisele. Täitemenetluse lõpetamine saab sõltuda praeguses tsiviilasjas tehtavast lahendist, mitte vastupidi. Menetluse peatamiseks ei esine ka

§-s 356 nimetatud alust. Hageja paljasõnalised oletused ei muuda ehitiste kaasomanike ringi ega anna alust täitemenetluse lubamatuks tunnistamiseks. VASTUSTAJA SEISUKOHAD JA VASTUVÄITED

1. Hageja vaidleb määruskaebusele vastu ja palub jätta selle rahuldamata. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb

§ 667

lg 2 alusel tühistada menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning asi tuleb saata samale maakohtule menetluse jätkamiseks. Määruskaebus tuleb rahuldada. 8. Maakohus peatas tsiviilasja menetluse (märkimata seejuures, mis ajani)

§ 355alusel.

Viidatud sätte kohaselt võib kohus poolest tuleneval mõjuval põhjusel menetluse peatada kuni põhjuse äralangemiseni. Poole raske haigestumise korral võib menetluse peatada kuni poole tervenemiseni, kui haigus ei ole krooniline. 9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus peatas menetluse põhjendamatult. Menetluse peatamine poolest tuleneval mõjuval põhjusel

§ 355alusel on kohtu diskretsiooniotsus, mitte kohustus.

Menetluse peatamine võib põhjustada selle tarbetut venimist, mistõttu peab kohus menetlust peatades olema veendunud, et selleks esineb tõepoolest vajadus. Poolest tuleneva mõjuva põhjusena saab ringkonnakohtu hinnangul käsitleda eelkõige poole tahtest sõltumatut põhjust (nt rasket haigust). Kaebuse esitamist kohtutäituri otsuse peale ei saa ringkonnakohtu arvates üldjuhul pidada poolest tulenevaks mõjuvaks põhjuseks

§ 355mõttes.

Samuti jääb arusaamatuks maakohtu viide sellele, et menetlus tuleb peatada, kuni selles küsimuses ei ole kohtul jõustunud kohtulahendit, millest sõltub otsus käesolevas tsiviilasjas.

§ 355sellist eeldust ette ei näe.

Kuna praegusel juhul menetluse peatamise aluseid ei esine, tuleb maakohtu menetluse peatamise määrus tühistada ja saata asi menetluse jätkamiseks samale maakohtule.

1. Ringkonnakohus peab vajalikuks märkida ka järgmist. Praegusel juhul on hageja esitanud hagi sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks. Hageja leiab, et sundtäitmine on lubamatu põhjusel, et Tartu Maakohtu
2. märtsi 2015 otsus tsiviilasjas nr 2-06-15171 (täitedokument) on vastuolus Tartu Ringkonnakohtu
3. aprilli 2009 otsusega tsiviilasjas nr 2-07-
4. TMS § 221 lg 1 kohaselt võib võlgnik esitada sissenõudja vastu hagi täitedokumendi alusel sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, eelkõige põhjusel, et nõue on rahuldatud, ajatatud või tasaarvestatud. Seega iseloomustab sundtäitmise lubamatuks tunnistamise hagi materiaalõiguslik vaidlus võlgniku ja sissenõudja vahel, mis puudub täitedokumendis dokumenteeritud nõuet (vt nt Riigikohtu
5. mai 2010 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-49-10, p 9;
6. jaanuari 2010 otsus tsiviilasjas 3 nr 3-2-1-153-09, p 25). TMS § 221 lg 2 järgi on nimetatud vastuväited kohtulahendi puhul lubatud üksnes siis, kui alus, millel need põhinevad, on tekkinud pärast kohtulahendi jõustumist. TMS § 221 lg 2 eesmärk on takistada olukorda, mil jõustunud kohtulahendiga lahendatud vaidlus avataks uuesti täitemenetluse käigus (vt Riigikohtu
7. aprilli 2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-15, p 10). Ringkonnakohtu hinnangul tuleks maakohtul menetlust jätkates hinnata, kas praegusel juhul on hageja (võlgniku) ja kostja (sissenõudja) vahel materiaalõiguslik vaidlus, mis puudutab Tartu Maakohtu
8. märtsi 2015 otsuses dokumenteeritud nõuet. Samuti tuleks maakohtul hinnata ka seda, kas hagiavalduses välja toodud vastuväited on tekkinud pärast Tartu Maakohtu
9. märtsi 2015 otsuse jõustumisest või oli hagejal võimalik tugineda nendele vastuväidetele juba tsiviilasja nr 2-06-15171 menetluses.
10. Menetluskulude jaotus ja rahaline suurus määratakse kindlaks asjas tehtavas lõpplahendis.
11. Käesolev määrus ei kuulu edasikaebamisele (

§ 360lg 2).

/allkirjastatud digitaalselt/ Viivi Tomson /allkirjastatud digitaalselt/ Andra Pärsimägi 4 /allkirjastatud digitaalselt/ Kersti Kerstna-Vaks